Otsingule "amazonas" leiti 67 faili

Amazonas
7
doc
põhja­ ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb  Kesk ­ Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida­ India  ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast  ning   seal   kasvab   90%   maailma   taimeliikidest.   Selle   loodusvööndi   piirid   langevad   kokku   ekvatoriaalse  kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela­ Lõuna  Ameerikas,   Indoneesia   saarestik   E...
Bioloogia - Põhikool
17 allalaadimist, 0 arvamust
Amazonase jõgi
3
doc
Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned...
Geograafia - Põhikool
21 allalaadimist, 2 arvamust
Troopilised Vihmametsad
15
ppt
 Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.  Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Amazonas  Maailma suurim troopiline vihmamets (6 miljonit km2)  Asub ühtekokku üheksas riigis  Bioloogiliselt üks maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemaid piirkondi.  Esindatud ligi 20% maailma taimeliikidest ja linnumaailmast, 10% maailma imetajatest Jaaguar  Läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane  Kaslastest jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger  Jaaguari kere 150-180 cm pikk, jässakas saba 40–70 cm pikk  Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogr...
Geograafia - Põhikool
27 allalaadimist, 1 arvamus
Loodusvööndid
1
xls
execli tabel loodusvööndite ning nende tunnustega
Geograafia - Põhikool
95 allalaadimist, 4 arvamust
Tähtede kooslus
17
doc
Seemnekestadest saadakse alkaloide teobromiini ja kofeiini. Briti teadlased hoiatavad, et maailma shokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna- Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks. SHOKOLAADI TERVISLIKKUSEST Aju nõuab magusat — nii õigustavad end sageli “peaga” töötavad inimesed, kui on tahvli shokolaadi ära söönud. Neil on õigus: shokolaad mitte ainult ei pane aju paremini tööle, vaid koguni kaitseb haiguste eest, sest on erakordne antioksüdantide allikas. Viimaste aastate uuringud on va...
Astronoomia - Põhikool
30 allalaadimist, 0 arvamust
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc
Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK Vihmametsad levivad ekvatoriaalsetel aladel. Esineb kolm põhilist kohta: Brasiilia – Amazonase jõgikond, Aafrika – Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik. VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 – 6000 mm. Temperatuuri ööpäevane käik: Hommikul selge, lõunaks palav ja lämbe, pärastlõunal metsik paduvihm äikesega. Õhtul selgineb, öösel ka, kuid jahedam. VIHMAMETSADE TAIMESTIK Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamaid ja...
Geograafia - Põhikool
224 allalaadimist, 7 arvamust
Maadeavastajad ja reisimehed
17
doc
Ta oli 30- aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisika Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut kuni lõunalaiuseni 52°. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Ehk praegugi on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud. Pilt nr 2. Amerigo Vespucci 9. Vasco da Gama elas 1460 või 1469 kuni 1524. sündis 24. detsemberil ja suri 1524 Kochi,...
Geograafia - Põhikool
56 allalaadimist, 4 arvamust
Atollid ja korallrahud
4
doc
Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas , suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad valgustfotosünteesi jaoks. Rõngassaarte läbimõõt ulatub 0,6 km-st rohkem kui 30 km-ni. Maailma suurima atolli, Jõulusaare atolli, läbimõõt on umbes 260 km. KORALLRAHUDE KAITSE Korallrifid Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule...
Geograafia - Põhikool
17 allalaadimist, 0 arvamust
Ekvatoriaalsed vihmametsad
18
ppt
Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. • ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: • L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline – Amazonase madalik • Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik • suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala • ulatus ligi 6 miljonit km2 • nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: • kivimite keemiline murenemine • vee-erosioon Siseveed • tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga – Amazonas • maailma suurim jõgi • laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km – Kongo • tasandikel sageli sood Mul...
Geograafia - Põhikool
30 allalaadimist, 1 arvamus
Anakonda
1
doc
Lühireferaat Anakondast.
Geograafia - Põhikool
7 allalaadimist, 2 arvamust
Ekvatoriaalne vihmamets
9
ppt
 Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt.  Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad.  Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi  Vihma sajab kuni 2000 mm aastas.  Temperatuur püsib 25 kraadi ringis.  Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest.  Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas . Milleks on meil vaja vihmametsi?  Vihmametsadest saame me suure osa maailma puidust.  Vihmametsad muutuvad iga aastatega aina populaarsemateks puhkekohtadeks.  Vihmametsad oma kõrge temperatuuri ja suure õhuniiskusega tekitavad vihmapilvi, mis tagavad vihma teistele naaberkliimavöödetele.  Paljud meile tuntud toidud on pärit vihmametsadest nagu näiteks kõik troopilised puuviljad.  Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku leevendamiseks, valu taltsutamiseks või haavade r...
Geograafia - Põhikool
32 allalaadimist, 3 arvamust
Ekvatoriaalsed vihmametsad
3
doc
Põhjalik ettekanne ekvatoriaalsetevihmametsade kliimast, sisevetest,mullastikust,loomastikust,taimestikust,inimestest,linnadest ,keskonnaprobleemidest jne
Geograafia - Põhikool
41 allalaadimist, 0 arvamust
Inimeste mõju kogu maailma kliimale
10
odt
Alates 1958. aastast on teadlased jälginud süsinikdioksiidi kontsentratiooni atmosfääris Havai saarel kõrgel mäel, kaugel eemal igasugustest saasteallikatest. Igal aastal on see kontsentratsioon tõusnud. Lisanduv süsinikdioksiidi tekib peamiselt selliste fossiilkütuste põlemisel nagu kivisüsi, maagaas ja naftakütused. Põlemisel vabaneb atmosfääri süsinik, mida on säilitatud paljude miljonite aastate eest elanud organismide kudedes. Süsinikdioksiid vabaneb ka Amazonase metsade põlemisel, mille käigus hävitatakse puid ja taimestikku, mis võiksid muidu süsinikdioksiidi tarbida. Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. 20. sajandi vältel on lisandunud süsinikdioksiid kasvuhooneefekti nii palju võimendanud, et üleilmsed temperatuurid on tõusnud keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt...
Geograafia - Põhikool
34 allalaadimist, 3 arvamust
Brasiilia - Riigi arengutaseme iseloomustamine
14
doc
• Brasiilia riigi rahvasti on praegu demograafilise ülemineku esimeses etapis. See on etapp kus võib toimuda demograafiline plahvatus. Selles etapis laste osatähtsus rahvastikus kasvab. (Info on saadu internetist 2008 ja 2009 aasta informatsiooni alusel) Küsimused lk 33 Linnastumine 1. 2.Brasiilias elab linnades umbes 75 % inimestest 3.Brasiilias on enamasti kõik suured linnad paiknenud ookeani äärde,sest Brasiilia keskosas on mäed ja põhja pool on Amazonase džungel. (Info on saadud 2009 aasta andmete põhjal,kaardi sain googlist, suuremad linnad kijutasin ise kaardile peale) Küsimused lk 51 Energiamajandus 1.Brasiilias leidub naftat. 2.Brasiilia impordib naftat,gaasi,süsi ja Brasiilia ei ekspordi midagi. 3.Brasiilias toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja hüdroelektrijaamades.(Kaardi peal on elektrijaamad) 4.Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas.See näitab, et riigi arengutase ei ole nii kõrge. 5.Minu soovitused Brasiilia energiamajanduse tõhus...
Geograafia - Põhikool
131 allalaadimist, 9 arvamust
Vihmametsad
7
docx
Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõ...
Geograafia - Põhikool
26 allalaadimist, 0 arvamust
Referaat Peruust
9
doc
Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustavad veega kõige tihedamini rahvastatud ja tööstuslikult arenenud piirkonda. Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse . Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketšua keel. Peale ketšuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tšiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõ...
Geograafia - Põhikool
27 allalaadimist, 0 arvamust
Lahed ja mered
2
docx
pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatšid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta...
Geograafia - Põhikool
24 allalaadimist, 2 arvamust
Vihmametsad
22
ppt
 Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini.  Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks.  ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Kliimadiagrammid Pinnamood  L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline  Amazonase madalik  Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Loodustingimuste mõju pinnamoele  kivimite keemiline murenemine  vee-erosioon Loomastik  tingimused eluks väga mitmekesised  liikide arvukuselt ainulaadne  koduks pooltele loomaliikidele  väga palju linnuliike  vees ligi 5000 kalaliiki  arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata  eriti palju putukaliike  ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000  uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohas...
Geograafia - Põhikool
61 allalaadimist, 3 arvamust
Vihmametsades elavad loomad
4
doc
Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi- baara toitub eranditult taimsest toidust. Ta otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ja muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvad kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supleb või veetaimi hangib. 4.5 meetri pikkuseks kasvav TÕMMU- KAIMAN elab Amazonase alamjooksul. Amazonase alamjooksul esineb peale tõmmukaimanite veel krokodill-kaimane ja silelaupkaimane. Tõmmukaiman võib kasvada kuni 4,5 meetri pikkuseks. Nimi „tõmmukaiman“ on tulnud sellest, et tõmmukaimani nahka katab must pig- ment,mis aitab tal keha temperatuuri reguleerida ja on samal ajal talle ka suurepärane maskeering. Lõuna-Ameerikas elava AARA värvikaid sulgi kasutavad indiaanlased ehte- ja noolesulgedena. Sinine & kuld aarad söövad vilja, pähkleid, seemneid, salatit, porgand, kabatšokki, herneid, apelsini,...
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
Kalandus-Metsandus
4
doc
seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit  Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini)  Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA)  Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne.  Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa  Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100%  Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus  Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja.  Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid na...
Geograafia - Põhikool
49 allalaadimist, 0 arvamust