mullad ei ole viljakad, sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe. Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse. Sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi maailma veerikkaim jõgi on Amazonas. See jõgi saab alguse Andidest, voolab läbi LõunaAmeerika mandri ja suubub Atlandi ookeani. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.htm Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km2 suuruse ala, kasvavad LõunaAmeerikas Amazonase madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks, mis portugali keeles tähendab metsa. Amazonas on maailma suurim jõgi
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed: Pikkus on 6400 km. Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km. Valgla 7,18 miljonit km² Vooluhulk 219 000 m³/s
Banaan -> Simpans Faktid Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Amazonas Maailma suurim troopiline vihmamets (6 miljonit km2) Asub ühtekokku üheksas riigis Bioloogiliselt üks maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemaid piirkondi. Esindatud ligi 20% maailma taimeliikidest ja linnumaailmast, 10% maailma imetajatest Jaaguar Läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane Kaslastest jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger Jaaguari kere 150-180 cm pikk, jässakas saba 4070 cm pikk
Amazonas Amazonas asub Lõuna-Ameerikas, ta on maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi
Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis. Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest. Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas. Milleks on meil vaja vihmametsi? Vihmametsadest saame me suure osa maailma puidust. Vihmametsad muutuvad iga aastatega aina populaarsemateks puhkekohtadeks. Vihmametsad oma kõrge temperatuuri ja suure õhuniiskusega tekitavad vihmapilvi, mis tagavad vihma teistele naaberkliimavöödetele. Paljud meile tuntud toidud on pärit vihmametsadest nagu näiteks kõik troopilised puuviljad. Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku
langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. 3 Asukoht Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem
Brasiilia 2015 Asukoht 8 511 965 km² Maismaapiiri pikkus 14 691 km rannajoone pikkus on 7491 km Pinnamood Põhjaosa hõlmab Amazonase madalik Lõunaosas mägine (Campos ja Gerali mäed) Kõrgeim tipp Neblina mägi 3014m suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi jõed hästi laevatatavad Kliima nelikliimavöödet ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja
Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool Amazonase jõgi 1. Jõe Pikkus: 6400 km. 2. Jõgikonna pindala: 7,18 miljonit km² 3.Jõe lähe: Nevado Mismi 4.Jõe suue, langus: Atlandi Ookean, 5170 km. 5.Lisajõed: Paremalt: Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt. Vasakult: Marañón, Japurá, Rio Negro jt. 6.Vooluhulk: 219 000 m³/s, 300 000 m³/s (vihmaperiood). 7.Toitumine: Vihmavesi. 8. Veereziim: Kuivaperiood ja vihmaperiood (tõus 9 m) 9.Kaldad: Vihmametsad. 10.Riigid: Peruu, Colombia ja Brasiilia. Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool 11. Kasutamine: Toiduks Joogiks Transpordiks Teaduslikeks avastusteks 12.Rannikul asuvad linnad: Manaus, Iquitos, Leticia, Belém, Santarém jt. Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas
kohta. Titicaca järv laiub Peruu ja Boliivia piiril Kesk-Andides 3800 meetri kõrgusel. Selle kõige sügavam koht on 280 meetrit. Järve veetemperatuur on nullilähedane. Kus asub maailma kõrgeim juga? Maailma kõrgeil juga asub Lõuna-Ameerikas Venezuelas Caroni lisajõel Chrunil. See on 979 meetrit kõrge. Sinna on väga raske pääseda. Selle joa avastas USA lendur James Angel 1933. aastal. Tema auks kannabki see juga Angeli joa nime. Milline jõgi on kõige veerikkam? Kuna Amazonas on maailma kõige pikem jõgi, on ta ka kõige veerikkam. Amazonas kannab igas sekundis Atlandi ookeani umbes 200 000 kuupmeetrit vett. Amazonasel on ligikaudu 500 lisajõge. Kus on kõige pikem fjord? Fjord on pikk kitsas ja järskude kõrgete kallastega sügav laht, mis ulatub kaugele maismaasse. Väga kuulsad on Norra ja Lõuna-Tsiili imeilusad fjordirannikud. Kõige pikem fjord asub Gröönimaal. See on Nordvest ja see ulatub 300 kilomeetri kaugusele sisemaasse.
Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean
millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. KONGO <---- AMAZONAS Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Kõige kõrgemad puud
26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud
Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse. Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke. Mõned jõed, teiste seas Amazonas, Mississippi, Niilus, moodustavad suudmealal delta. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekitab purdosakeste aeglasema settimisel vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja Aitäh, et vaatasid!
# Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m * Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel. * Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest. lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa). alamik - paikneb merepinnast madalamal (nt. Kaspia alamik, Surnumere ümbrus). madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado). 6. PINNAMOODI MÕJUTAVAD SISEJÕUD VÄLISJÕUD * Laamade liikumine * Temperatuuri kõikumised * Vulkanism * Vooluvesi, sademed * Maavärinad * Põhjavesi (karst)
toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna toitu pole vilja koristada ei saa ja see läheb mädanema . Euroopas on sagenenud jõgede üleujutused , kuna kliima soojenemisel sulavad talvel liustikud ja lumi mägedes ning see ujutab alad üle. (Näiteks Tsehhi-, Saksa-, Prantsusmaal ) Pikimad jõed maailmas Niilus 6671 km. Amazonas 6404 km. Jangtse 6378 km. Mississippi 6021 km. Volga 3530 km. Doonau 2850 km. Tänan vaatamast !
Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus
Kasutamine inimeste poolt Inimesed kasutavad Doonau vett joogiks, Doonau on tähtis transpordi jaoks, sealt püütakse kala, ujutakse seal ja turistid käivad Doonau peal sõitmas, sest selle äärde jäävad mitmed looduspargid. Keskkonnaprobleemid Jõeäärse ala üleujutused, reostus, hüdroelektrijaamad. Võrdlus Doonau Amazonas Euroopa Asukoht Lõuna-Ameerika 2850 km Pikkus 6404 km 817 000 km² Valgala 7 180 000 km² 6500 m³/s Vooluhulk 180 000 m³/s Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Doonau http://grdc.sr.unh.edu/html/Polygons/P6342500.html http://en.wikipedia
Sirpuim e. skalaar (Pterophyllum scalare) Levik: Kesk-Amazonas Pikkus: 15 cm, tavaliselt väiksem Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 24-28°C, pH 6,0-7,5. Ujumistasand: keskmine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Ei tohi pidada koos pisikeste kaladega, kuna ta sööb neoone lõunaks. Paaridel on omavahel tugev side. Kuna skalaarid söövad oma marja tuleks see haudumiseks ja kasvamiseks mujale viia. Sõõrahven e. diskus (Symphysodon spp.) Levik: Amazonas, Rio Negro Pikkus: 15 cm Toitumine: röövtoiduline Vee omadused: temp. 26-30°C, pH 6,0-7,5. Ujumistasand: keskmine ja alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Vajavad rahulikke kaaslasi. Maimud toituvad vanemate kehal olevast limaeritisest. Et
pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikkaim jõgi on Lõuna- Ameerikas asuv Amazonas. Kuna erinevatest piirkondadest tulevatel lisajõgedel on suurvesi eri aegadel, on peajõe veetase aastaringselt suhteliselt stabiilne. Aafrika vihmametsade aladel voolab Kongo jõgi, mis on tähtsaks liikumisteeks ja oma suurte languste tõttu energiarohke. Vihmametsades on väljakujunenud väheviljakad ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Muld on happeline ja mineraalainete vaene,
Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad valgustfotosünteesi jaoks. Rõngassaarte läbimõõt ulatub 0,6 km-st rohkem kui 30 km-ni. Maailma suurima atolli, Jõulusaare atolli, läbimõõt on umbes 260 km. KORALLRAHUDE KAITSE Korallrifid Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas
Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Kongo vihmamets ja jõgi Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud
Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi.
Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna;
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi Jõgede toitumine ja reziim sõltuvad kõige enam KLIIMAST KLIIMATÜÜP JÕE TOITUMINE SUURVESI NÄITED ekvatoriaalne vihmavesi läbi aasta Amazonas, Kongo lähisekvatoriaalne vihmavesi suvel, kui EkÕM ja sajab troopiline vihmavesi ( vähe) suvel kui sajab kõrbetes põhjavesi ajutised jõed- VADID
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus ...
rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas Amasoonase vihmamets katab üle 400 miljoni hektari maad, hõivates maad nii Brasiilias, Venetsueelas, Colombias ja Ecuadori ning Peruu Andide ida poolses osas. Kui Amazonas oleks riik, oleks see ühekas suurim riik. Amasoonase vihmametsa on kirjeldatud kui meie planeedi kopse, sest sest see varustab Maailma hapnikuga, pidevalt kasutades selleks süsihappegaasi. Rohkem kui 20 % Maailma hapnikust toodetakse Amasoonase vihmametsas. vihmametsade Üks viiendik Maailma magevee varudest asub Amasoonase madalikus. 54% kogu Maailma järele jäänud vihmametsadest asub Amasoonases Kasutusalad
4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed · Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
