C yr
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 # When the Tigers Broke Free................................................................................................ 2 # In The Flesh ?...................................................................................................................... 3 # The Thin Ice......................................................................................................................... 4 # Another Brick in the Wall part 1........................................................................................... 5 # The Happiest Days of our Lives........................................................................................... 6 # Another Brick in the Wall part 2........................................................................................... 7 # Mother...........
ROLLING IN THE DEEP by, Adele CAPO 3 Cm(Palm Mute) / / / / / / / / / / / / / / / / Cm G There's a fire starting in my heart, A# G A# Reaching a fever pitch and it's bringing me out the dark Cm G Finally, I can see you crystal clear. A# G A# Go ahead and sell me out and I'll lay your ship bare. Cm G See how I leave, with every piece of you A# G A# Don't underestimate the things that I will do. Cm G There's a fire starting in my heart, A# G A# Reaching a fever pitch and it's bringing me out the dark G# A# The scars of your love, remind me of us. Gm G# They keep me thinking that we almost had it all G...
G D On igaüks ju muinasjutte uskunud. Em C Just täna puhkeb õide saladuste puu: G D ta lõhna hingates ma nägemuse saan. Em C Kaua veel mul tuleb oodata? Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On kirjas taevatähtedes, et armastan ja täna õhtul astuda on viimne samm. No milleks nõidused, mis ei vii meid kaugele? Kuid õnneks meil ei ole selliseid. Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On igaüks ju muinasjutte uskunud. Just täna puhkeb õide saladuste puu. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Pea...
Koorilaul-saatega või a capella helitöö koorile keelkvartett-neljast poogenpillist koosnev instrumentaalansambel sümfoonia-neljaosaline suurvorm sümfoonia orkestrile.1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants valss-3osaline sujuv paaristants,18saj Austriast marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile
See lugu esitati väga täpsete rütmidega ja ka sopranirühm oli veidi parema kõlaga. Minu arvates oleks võinud olla see lauldud palju emotsionaalsemalt, sest Sisaski muusika juba iseenesest on väga lüüriline ja mõtlema panev. Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane jällegi Guillaume de Machaut ,,Agnus Dei". Ka see esitus oli üldiselt täpne kui välja arvata täiesti esimene sisseastumine, mis oli veidi värelev. Esinesid ka mõned mitte häälestuvad akordid. Üldiselt oli jällegi kõla ilus, aga tenori kõrged noodid olid natuke ,,pigistavad". Nüüd oli esinemisjärg Soome koori käes. Alustuseks esitasid nad Johannes Brahmsi ,,Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen" ja Felix Mendelssohni Psalm 43 ,,Richte mich, Gott". Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud
eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel. Analüüs : ,,Õekese eest" ja ,,Vennakese eest" klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal. ,,Vennakese eest"- ,,For my little brother" Teos algab üsnagi melanhoolselt, kõrva jäävad ka nootide ebakõlad- sekund akordid. Üksikud noodid jäetakse kõlama vaikusesse ja jällegi kõrva kriipivad helid. Vahepeal muutub helikeel jällegi voolavamaks, kisub rõõmsamaks, aga ka kohe kaob. Muusika nagu mängib tunnetega, teeb meele pigem kurvaks. Lõpp on kurb ja tuleb rahulikult. ,,Õekese eest"- ,,For my little sister" Algab jällegi melanhoolselt, mõned kriipivad akordid, aga rõõmu on nagu teoses rohkem. Muidu on väga sarnane eelnevale palale. Üksikud noodid jäävad jällegi õhku püsima. Lõpp on
M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act R. Wagner ooper „Lohengrin“ act3 pikad akordid, väikesed pausid J. Brahms IV sümf. 4.osa pikad akordid, väikesed pausid R. Schumann III sümf. 1. osa vaheldub marss, valss L. Van Beethoven “Appassionata“ 1. osa (vaikne algus, kiire klaver vahepeal) L. Van Beethoven V sümfoonia 1. osa (saatuse koputus) W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta W.A. Mozart „Väike öö serenaad“ 1. osa (kiire tempo) ta taa tatatatataaa J
Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. B. jätab lastega jumalaga, hullub (näeb unes D. tapmist) on rahvahulkade eest võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. "Hovanstsina" - Peeter I eluajal (aken Euroopasse) *Proloog-kroonimisstseen - vaikselt valjuks, ti-tid ja akordid, kirikukellad. koor, eri hääletämbrid - eri rahvas *Borissi retsitatiiv ja aaria *Borissi surm Tsükkel "Pildid näituselt" akordirikkad, võimsad. Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom-ti-taa, ti-taa...nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud, võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik. Munast koorunud
nappus, heakõlaline konsoneeriv helikeel 5. Iseloomusta A.Pärdi tintinnabuli stiili. Mis see on? Nimeta selles stiilis 2 teost. Tintinnabuli stiil e kellukeste stiil põhineb kolmkõladel ja teatoonilistel helilaadidel. Aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsause muusika, kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. ,,Fratrus", ,,Aliinale". 6. Selgita mõisteid. atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist. dodekafoonia- kahe kompositsiooni meetod. aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab kõike 12 kromaatilist heli. eksperimentaalmuusika- kasutatakse ebatraditsioonilisi instrumente. nt elektrikell, tühjad konservikarbid, raadio vastuvõtja.
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7
Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck dodekafoonia, dünaamilised A. Webern äärmused, kontrastid, lahendamata akordid, protest NEOKLASSITSISM 1920ndad kuni 1940/50ndad Lihtsustatud vorm ja I.Stravinski Ballett"Pulcinella", Sõduri harmoonia, reeglipärasus, S.Prokofjev lugu klassitsismi ja eelnevate Prantsuse Kuuik (F.Puolenc, I ehk ,,Klassikaline" sümf. ajastute vormide ja zanrite D
Juris Lisenko tenor Andris Sejans alt Janis Sipkevics sopran Reinis Sejans vokaalrütmika Kogu Estonia kontserdisaali põrand oli kuulajaid täis ning ka rõdu ääred olid täitunud konterdikülastajatest. Saal läks pimedaks ning vaid üksikud prozektorid uitasid mööda saali ringi. Kõlaritest hakkasid kostuma akordid, mis tundusid justkui, süntesaatori peal mängitud, kuid tegelikult kõlas juba ansamblilauljate absoluutselt puhas kooskõla. Esimesena kõlas nende repertuaarist üks minu lemmiklugusid ,,Blackbird". Aeglase ja rahuliku palana lõi see saali meeldiva õhkkonna. Järgnes ,, I hear your heart" , millega ansambel saavutas 2006 aastal Eurovisoonil 16. koha. Esineti ka mitmete lätikeelsete lugudega. Kuna järgmine päev oli naistepäev, soovit kõigile naisoost kontserdikülastajatele
. Moskvas asub ta tööle koduõpetajana.Naasnud koju saab ta peaeesmärgiks võita Pariisi konservatooriumi peaauhind , mille ta ka võidabgi. Võiduga kaasneb 3 aastat õpinguid mis kujunevad tema jaoks hallideks ja igavateks. Impressionistina ei tunnista ta teisi stiile. Pettunult naaseb ta tagasi. Edasine elu on täis loomingut, esinemisi kohtumisi. Looming Põhiosamoodustavad instrumentaal-teosed, kus olid omal kohal ka vokaal partiid. Sammsammult vabastab ta akordid ettemääratusest. Tema loomingus omandasid need nagu kaaluta oleku ja olid küllastatud helilaikudest. Väga kuulsad on ,,Meri", ,,Fausti pärastlõuna" ,,Meri". Tema tuntud lavateos on ,,Pelleas ja Melisande". Tuntud oin ballett ,,Märg", muusika W.Shakespeare tragöödiale ,,Kuningas Leare", kantaat ,, Kadunud poeg" jne. Hulgaliselt on kirjutanud kammermuusikat.Teine hinnatud loomuingu tahk on klaverimuusika. See koosneb tsüklitest ja üksikutest paladest
Pean tõdema, et see ei jää ka minu viimaseks, sest kontsert oli lihtsalt nii hea, et seda peab veel millalgil külastama. Kontsert toimus 18. detsembril Tallinnas Rock Cafe-s . Pilet maksis 125 krooni. Kontsert algas kell 21.00. Kohal oli palju rahvast, kuna kontsert oli mõeldud üle 18 aastaste inimestele, siis sellist nooremat generatsiooni peol ei olnud. Piisas vaid sellest, et Tanel Padar lavale tuli, kui kisa oli juba kõrvulukustav ja kui juba ka esimesed kitarri akordid kõlasid, läksid inimesed metsikuks. Ning lisaks veel Ott Lepland, kes pani ka kõige tagasihoidlimumad naised muusika järgi tantsima. Tanel Padar esitas üsna pika repertuaari nii tuntumate kui ka veidi tundmatute lauludega. Minule meeldis The Suni esituses kõige enam laulud ”Lootusetus”, ”Kuu on Päike” ning ”Nagu Merelaine” ehk võib öelda , et meeldivamad lood olid tema hilisemast repertuaarist. Ott Leplandi
esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates kohalt Beatlesid. Mõjutused jazz’ile Louis Armstrong avaldas jazz’i arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas ka improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Just tema võttis kasutusele euroopalikud muusika organiseerimise vahendid - akordid ja noodikirja. Armstrongi karismaatiline lavakäitumine ja hääl on tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Fakte Louis Armstrongist ➢ Louis Armstrong oli abielus neli korda. ➢ Armstrong on öelnud, et pole kindel, millal ta sündinud on. Ta tähistas sünnipäeva 4. juulil. ➢ Lindistuste järgi otsustades hääldas Armstrong ise oma nime nagu Lewis. ➢ 1931 mängis Armstrong oma esimeses filmis "Ex-Flame". Armstrongi muusika näited https://www.youtube.com/watch
Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama hakkasid. Teppo pillid on väga tugeva häälega, vastupidavad ja rohkete vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid. Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama
Planeeritud kontsertreis muutub emigratsiooniks. Lõplikult naaseb NSV Liitu 1932. Siit peale elas tagasitõmbunult. Sureb samal aastal kui Stalin. LOOMING Loomingu periood jaguneb kolmeks: 1. 1914-18 õpiaastad 2. 1918-32 emigratsioon #. 1932-53 kodumaal. P. oli originaalse stiiliga. Helikeel täis teravmeelsusi ja originaalseid ideid. Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised. Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P. muusika hõlmab laia zanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tsellokontsert, 1tsellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: ,,Armastus 3apelsini vastu"; ,,Romeo&Julia"; ,,Simjan Kotho"; ,,Cinderella" . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest. Tal on 7balletti: ,,Romeo&Julia" ,,Tuhkatriinu" ,,Kivilill". Oopereid 7: ,,Sõda&rahu" ,,Õnnemängija".
Teose keskel muutub tempo kiiremaks ja meloodia muutub rõõmsamaks. Kõlab kolm erinevat häält, millest igaüks jutustab oma lugu. 4.S.Rahmaninov (1873- 1943) Prelüüd cis-moll op 3 nr 2 – algab ähvardavate akordidega ning sissejuhatus on sünge. Tempo on taaskord aeglane, jutustav. Register on väga madal ning seetõttu on ka vaikne isegi piano pianissimo. Siis aga toimub muutus ja register muutub kõrgeks ja heli valjuks, tekib kulminatsioon. Kõlavad suured robustsed akordid üle oktavite. Lõppeb aeglustudes ja vaibudes. 5. S. Rahmaninov Muusikaline moment e-moll op 16 nr 4 – algab fortes ja kiirete heliredeli käikudega, tempo on vivace, jooksev, kekslev. Meenutab mulle tülitsemist, ülemine hääl priiskab kõvasti ja alumine hääl vastab süngelt, vihaselt, püüavad leida ühtmeelt, tempo on agitato ehk erutatult. Temperamentne. Lõppeb konkreetselt ja ühe akordiga. Esitaja mängis seda ülimalt hingestatult. 6. J
Põhjamaade muusika Soome Soome rahvamuusika üldine ülevaade Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil. Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev. Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutus...
keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse. Eesti lõõts August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega, vastupidavad ning vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt. Eesti pillimestrid hakasid neid jäljendama ning nimetama hakati neid nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste järgi libliklõõtsadeks. Akordion - Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt
Lugu oli laulev ning pigem vaikne. Meeleolu oli mõtlik ning vahepeal ka pingeline. Selle loo ajal hakkas saalis oma asjadega tegelema ka üks väike laps ning seetõttu oli selle laulu kuulamine mitmetel kontserdikülastajatel häiritud ja nii ka minul. Seitsmes lugu jäi mulle millegipärast kõige rohkem meelde. Seda esitas fagott ja saatepilliks oli klaver. Lugu algas suurte klaveriakordidega. Temaga ühines fagott. Klaverisaates olid jällegi mõned akordid ning laulvat viisi mängis fagott. Vahepeal olid fagotil väga madalad noodid ning olen päris kindel, et enam madalamalt fagotti mängida ei saa. Kõrvalteema oli väga kiire ning fagotil oli väga palju noote ja samuti väga keerulised käigud ja pilk jäi kohe mängija peale, et näha, kuidas ta nii kiiresti mängib. Siis tuli tagasi jälle aeglane teema ja lugu lõppes siiski sama kiiresti nagu kõrvalteema olnud oli. Arvan, et
Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja.,, Kontsert, see olen mina” Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured, kiired passaažid, topeltoktavite kaskaadid, akiline kandents, mis kõik nõuavad suurt käeulatud ja väledaid sõrmi. 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Beethoveni sümfooniad. Umbes 400 klaveritranskriptsiooni. Parafraas-ümbersõnastama. 18. Orekstraalsuse taotlus. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe
4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb? Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! (min 3) Hiidtsükkel "Eesti kalendrilaulud" ja selle alltsüklid “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”, “Vastlalaulud”, lisaks hiidtsükkel "Unustatud rahvad"... 6. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? Arvo Pärt sündis 1935 Paides. 7. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Loomingu võib jagada kahte perioodi: - teosed enne aastat 1976
dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61. Alustas väga jõuliselt ning kiire tempoga mis muutus aja pikku aina rahulikumaks, kuid ei jäänud rahulikuks, sest kõrgused vaheldusid väga kiiresti kord madalamalt, kord kõrgemalt. Järgmiseks kitarrisooloks oli Fan Feng valinud Mario Castelnuovo- Tedesco I osa kitarrikontserdist D- duur op 99. See on duett vanema naisterahva...
Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas ,,Limoges` i turg" annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. ´´Pildid näituselt´´ on akordirikkad, võimsad.Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom- ti-taa, ti-taa...nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. ´´Vana kindlus´´- mahajäetud maja, süngetes värvides. ´´Tüleriiaed´´ - kiired, jooksud, muusika võimeneb. ´´Härjavanker´´- võimas, madal, nagu kellamäng.Vahepeal ´´Jalutuskäik´´. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene
muusikalise materjali tõlgendamiseks dialoogina. Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö. kristalliseerumisprotsessi tulemusena muutus aktuaalseks neis järgmisele tunnetuslikule tasandile omane reflektiivne projektsioon. Kõige meeldejäävamate detailidena võib sellistest motiividest välja tuua soolokitarri eremiitlikud akordid. Ülesehituselt meenutas see kõik kohati Arvo Pärdi muusikat. Oli vägagi intensiivseid lõike, kus muusikud andusid interpretatsioonile ilma igasuguse hellituseta. Sellistel puhkudel purunes bändi ja orkestri vaheline vastasseis ja partiid sulasid ühte. Pinge kruviti üles ja järeleandmisi tehti vaid selleks, et taas massiivse lainena tagasi tulles kuulaja esteetilist närvi valusalt näpistada. See valu oli magus ja mõjus lunastusena, kuna lõpuni minek vabastas kogunud pingetest
Peale seda algab uus teema ning viiul liiguba ka meloodis kkõrgemasse registrisse. Pala meeleolu muutub veidi dramaatilisemaks ning rahulikkus, mida oli Pala esimesel poolel ülevoolavalt on nüüdseks läinud. Ka klaver aitab kaasa sellele ning mängib madalams registris akorde, mistõttu nad dramaatilisemalt kõlavad. Peale lühikest vaheosa läheb meloodia jälle alguses mängitud teemale üle. Viiul mängib täopselt samamoodi nagu alguses ainult, et klaveri akordid on veidike muutunud, mis annab loole veidi teistsuguse ilme. Viiul alustab jälle vaheosa teemaga muutudes aina dramaatilisemaks. Peale vaheosa algab jällegi algne teema seekord klaver mängib veidike tagasihoidlikumalt ning rohkem üksikuid noote. Siis tuleb sisse üks lõputeema, mida ennem ei ole veel mängitud. Teema lõppebki sellega ning lõpe vaikselt ning ühe noodiga. Kogu pala on väga ilus ning nagu ka pealkirjast aru saada väga romantiline
kompositsiooni Vittorio Gianninilt. Aastal 1962 lindistas ta oma esimese sooloalbumi Takin' Off. Selle albumiga teenis ta Miles Davise tähelepanu, kes just sel ajal pani kokku uut ansamblit. Mais, aastal 1963 ühineski Hancock pianistina Davise bändiga ja kogus sellega suurel hulgal tähelepanu. Samal ajal, kui Hancock mängis Davise ansamblis, leidis ta ka oma isikliku tee pianistina. Ta mitte ainult ei leidnud uusi viise, kuidas kasutada tuntud akorde, vaid ta ka võttis kasutusele sellised akordid, mida varem ei olnud keegi jazz-muusikas kasutanud. Bändi ajal lindistas ta tuhandeid lugusid Blue Note'i jaoks, kas oma nime all või kõrvalosalisena. Tema albumid Empyrean Isles(1964) ja Maiden Voyage(1965) on nimetatud kui kõige kuulsamad ja mõjukamad LP-plaadid 60-ndatel. Kokku väljastas Hancock 60-ndatel 5 albumit. Hoolimata esialgsest vastumeelsusest, hakkas Hancock õppima mängimist elektiklaveril ning harjus sellega ruttu.
soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile. Kui Chopini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline, siis Liszti mängustiili ja tema teoseid klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline, sädelev, efektne. Liszt tõstab klaverimängu tehnikas esile neli võtet: 1) Oktavid ja akordid 2) Tremolod 3) Topeltnoodid 4) Heliredelid ja arpedzod Valik klaveriteoseid: Suured etüüdid Paganini teemale (6 etüüdi, ,,Kapriiside" järgi) ,,12 transtsendentset etüüdi", lõplik variant 1852. Kasvas välja ,,Nooruspõlve etüüdidest"; transtsendentne ehk üleloomulik, teispoolne; kogemuse piire ületav. Ulatuslik klaveripalade kogumik ,,Rännuaastad" (Annes de Pelerinage) 19 ungari rapsoodiat
Andis oma tunde tasuta. Oma märkustes õpilaste suhtes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust. Oli heatahtlik ja kutsus välja südamlikku naeru. Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja. ,,Kontsert, see olen mina" Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured. Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi
Võimalik teha kindlaks sugu. Suu sisemust katavad maitsmispungad. Algab täielik soolestiku töö. Esmane ensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest koosnev väljaheide. Loode on peaaegu ülekeha tundlik õrnadele puudutustele. Tekib imemisrefleks. Põskedele ladestuvad rasvavarud, algab hammaste areng. Loode on saavutanud virsiku suuruse. Loote sisikond ei arene enam nabanööris, vaid liigub õigesse kohta lapse kõhus. Loote kaal tõuseb platsenta hulga tõttu, hakkavad arenema vokaalsed akordid. 3. TEINE TRIMESTER 14.-16. nädal 4 Loote kael pikeneb ja ta on võimeline seda rohkem püsti ajada. Lisaks juustele hakkavad kasvama kulmud. Nahk on õhuke, kaetud karvade ning rasuse lootevõiga. 15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Beebi harjutab hingamist, imemist, neelamist. Loode suudab küll liigutada, kätt rusikasse
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim ...
Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest (selgetest põhihelistikes ehk helilaadiga helitööst, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist) meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977)
5 Kõige imelikum oli Paganini aga kontserdi päevil. Kõik ta olek oli siis tõsisem ja pidulikum kui muidu. Hommik ei teinud ta siis midagi, vaid istus vagusi sohva pääl. Vähe enne proovile minekut tegi ta viiuli kasti lahti ja vaatas, kas keeled kõik terved on; siis võttis ta viiuli välja ja seadis häälde. Selle peale mängis ta mõned akordid ja pani siis viiuli uuesti kasti ning seadis muid asju kontserdi jaoks korrale. Üleüldse oli ta selle juures veidi arg ja kohmetu ning nuuskas ühtelugu tubakat. Kuulmine oli tal väga terav; ka kõige vähema vea pani ta tähele. Kui terve orkester mängis, kuulis ta veel ka üksikud vead ja ütles seda kohe kõva häälega. Kui puhtasti ei mängitud, siis sai ta väga pahaseks; mängis orkester aga hästi, siis kisendas ta ju mängu ajal "bravissimo!"
Muusika: Urmas Lattikas sündis 17. augustil 1960. Ta on eesti helilooja ja dzässpianist. Sõnad: Leelo Tungal sündis 22.juulil 1947. Ta on eesti kirjanik. Videole kaasa lisatud fail: Väga oluline on tihe legato ja laulvus kogu laulus, teksti selge artikulatsioon. Hingamine on iga nelja takti järel. 4. ja 8. taktis sõnades ,,all" ja ,,hall" L - teisel löögil. Alates 9. taktist ühtlane cresc. takt 18 kulminatsioonini. 20. taktist dim. Osa lõpus väike rit. 24. takti mõlemad akordid fermaadiga. 25 takt (n.ö. II salm) intensiivsem kõla, väga hea teksti artikulatsioon, eriti alates taktist 29. Kulminatsioon taktis 34 ja dim. 36. taktis. Kindlasti peab sõnas "verd" välja laulma ka R- hääliku. III salm (takt 38) naiskooril selge tekst, meeskooril cresc.-ga vokaliis. Taktis 42. esimese löögi järel rahulik hingamine ja järgnev fraas laulda suure aeglustuse ja cresc-ga. Kõik sõnad hääldada kulminatsioonis väga selgelt välja. Viimased 3 takti mf.
Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit ,,Bergamasque" 1890-ndatel kirjutatud. Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaazi (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril). Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni. Klaveril pedaliseerimine muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli. Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku. Debussy klaverilooming, nt. ,,Lastenurk": estambid, kujundid, prelüüdid, etüüdid
õhuk e s e d m etalliribad (ke el e d ). Heliava sid katavad peh m e materjaliga kaetud klapid, mis on hoob a d e kaudu ühe nd atud lõõtsa otsa s asuva klaviatuuri nuppud e või klahvid e g a neid kasutataks e heliavad e ava mi s e k s õhuvo ol e , mis pan e b vastava ke el e helis e m a . Mängija poolt vaadate s pare m al on klaviatuur (m elo o dia mängi mi s e k s ) , vasakul nupud bas sid e ja akordid e mängi mi s e k s . Helitugevu st regul e e ritaks e lõõtsa kokku surud e s ja lahti tõm m at e s käe surv e g a kui tugev a m õhuvo o g liigutab ke el e sügav a m al e ke el e pla a di avas s e ja kaug e m al e välja, tekib valje m heli. Tekkiva heli kõrgu s sõltub võnkuva ke el e m õ õt m et e st ja materjalist; ke el e lahtise s otsa s tekkiva põhitooni ning üle m h e lid e liitvõnkumin e määra b ära heli kõlavärvingu .
Loode on nüüd juba virsiku suurune, millest enamuse moodustab pea. Selleks ajaks, kui laps sünnib, muutub pea vaid ühe neljandiku suuruseks kogu kehast. Nägu sarnaneb juba üha rohkem inimese omaga. Loote sisikond teeb läbi suuri muutusi. Siiani on see arenenud nabanööri õõnsuses, aga nüüd liigub edasi oma õigesse kohta lapse kõhus. Selleks, et täita kasvava lapse vajadusi, suureneb ka platsenta hulk, mis põhjustab ka kaalutõusu. Sel nädalal hakkavad arenema ka nn. vokaalsed akordid. ALGAB 2. TRIMESTER 14. NÄDAL Laps on nüüdseks kinnisurutud rusika suurune, kusjuures on ka tema juba võimeline oma rusikat kinni suruma, ning tema areng jätkub. Koordinatsiooni, jõu ja tarkusega oskab ta liigutada ka oma varbaid ning võib juba ka pöialt imeda. Loote kael pikeneb ja ta on suuteline seda rohkem püsti ajama. Lootele tekivad juuksed, kuigi nende värvus saab selgeks alles peale sündi. Samuti hakkavad kasvama kulmud
Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat. Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel üsna kiiresti. Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama hakkasid. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Idiofonid ise helisevad pillid Heli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida.
inimesel iialgi puudu ei tule. Siiski on bluesides ka sarkasmi, huumorit, lüürikat. Tavaliselt on tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. BLUES: · Vormiliselt koosneb klassikaline blues 12 taktist. · Olulisteks astmeteks on I(Toonika), IV(Subdominat) ja V(dominant). · Akordideks on ,,dominant" funktsiooniga akordid. I 7, IV 7 ja V 7. Struktuuriline ehitus: s.3, v.3 ja v.3 · Arhailine blues koosneb 3 eelpool nimetatud akordist: I 7, IV 7 ja V 7. · Jazz blues'I nõ karkassiks on arhailine blues, kui bebop viljelevad muusikud soovisid muuta vastavat harmooniat enda jaoks raskemaks ning lisasid sinna IIm7 ja V7 juurde. Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise
karakteri. Parem käsi, mis ei tohi kunagi mängida kitarri kõrgemal kaela osal, peab käima kiiresti keeltel edasi-tagasi, olenemata seejuures tempost. Samuti puuduvad barre akorde, selle asemel mängitakse akorde, mida mängitakse üksnes kahe või kolme sõrmega. Seejuures summutatakse samal ajal teised keeled. Kunagi ei mängita tavalisi duur- ja moll-helilaadi akorde, vaid väikese seksti, suure seksti ja 6/9 akorde. Samuti on iseloomulikud vähendatud akordid. (Gypsy jazz 2010) Mustlasdzässil nagu ka n-ö tavalisel dzässil on olemas oma standardid. Need aga erinevad dzässi omadest tunduvalt. Suur osa neist on kas mollis (1, ½ ,1, 1, ½, 1, 1 tooni), doorias (1, ½, 1, 1, 1, ½, 1) või meloodilises mollis (1, ½, 1, 1, 1 ½, 1, ½ tooni). (ibid) Mustlasdzäss sarnaneb kõige rohkem vast svingiga (dzässmuusika stiil, mis sai alguse 1930ndatel). Svingi iseloomustab tantsulisus ja improvisatsioonivaesus. Pillidest kasutati enim
Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika Charpentier „Te Deum“ Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass Stradivari, Amati, Guarneri- perekonnad, kes ehitavad ja valmistavad viiuleid (elavad Itaalias Cremonas) Viiuliperekonna pillide populaaruse põhjused: ilus kõla, neid pille on võimalik häälestada Barokktriod: meloodialiin, harmoonia saade akordid, bass Nummerdatud bass e. generaal bass- heliloojad kirjutavad nootidena meloodia, bassi, harmooni numbritega muusika alla 17. Saj instrumentaalmuusika buum üle Euroopa, instrumentaalorkester Pachelbel- „Canon“ Žanr: 1) kontsert soolopill+orkester ( I kiire, II aeglane, III kiire) 2) concerto grosso(suur kontsert) soolopillide grupile ja orkestrile, kes mängivad vaheldumisi
mängus. Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie "närvilist"stiili,eim öödunud aga kuigipalju aega,kui ta hakkas puhuma lahedamas ja "jahedamas" maneeris. Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikkaveelsäravatoonigajõulineinstrument. Davis'e sametinetrompetitoonoliebaharilikja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid, toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid). Muusikaajaloo esimesed cool jazzi soolod on M iles D avis'iom ad 1947 aastast ("C hasin' the Bird").1949 aastalplaadistasD avis'e oktettrea palu,m issaid koondnim etuseks "Birth ofthe C ool". Selles koosseisus kaasa teinud muusikuist on jazziz erilisel kohal altsaksofonist Lee Konitz ja baritonsaksofonist Gerry Mulligan. Hard bop-( ka revival-bop, neo-bop, modern-bop) tegemist 40ndate aastate bebopi taassünniga,
Samas oli ta veendunud, et ta “ei taha imiteerida Wagnerit, vaid luua teistsugune draamavorm”, ta leidis, et Wagneri mõju prantsuse muusikale on juba liiga suur. Siiski on Wagner väga oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja
uurimise. Inimesed hakkasid heuristikat arendama, et leida igale küsimusele või prob- leemile efektiivseim lahend. Selle tõttu leiutati näiteks kunstis arvamuslikult ,,õige" joonistamistehnika, mida nimetatakse perspektiiviks. Perspektiivi eesmärgiks on tekitada silmale tunne, nagu vaataks paberil kolme-, mitte kahemõõtmelist dimensiooni. See joonistusstiil on kokkuleppeline ja puudub teaduslik tõestus selle ainuõigsuse kohta. Muusikas toimitakse samamoodi õpitakse akordid selgeks ja luuakse tuttavaid laulu- tüüpe nagu ballaadid, rahvalaulud või bluus. Teatud juhtnööre järgides võib seega väga kergelt luua midagi, mida inimestele kuulata meeldib. (Patel 2011; Martin 2004) Joonis 4. Teenuste disainimise tehnikate muutumine 19.21. sajandil Allikas: autori koostatud (Frishammar et al 2010, Martin 2004, Patel 2011 põhjal) Informatsiooni korjatakse ja kasutatakse nüüd iga kliendi vajadusele vastamiseks.
hoida. Ja usu või mitte – seda kõike on võimalik teha lõbuga! Üks on kindel, kui Sulle endale meeldib matemaatika ning temaga tegeled, meel- did varsti ka ise matemaatikale. Igal juhul ei pea matemaatika nautimiseks kind- lasti saama kohe matemaatikuks. Nii nagu juba lihtsad, aga tunnetatud kitarri- akordid teevad lõkke ääres kõrvale head, võiks mõttemustritele head teha ka natuke lihtsat, aga ilusat matemaatikat. 32 33 kas matemaatika on raske? innustuseks innustuseks Õhtuõpiku väljaandmist toetasid 451 lahket hooandjat. Neist kõige innukamatel palusime ka selgitada, miks nad ikka meid nii lahkelt toetasid. Nii kogusime mõned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
