ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass
pikk ja ümbritsev elu huvitav. Kaugemalt hakkas silma kutsuv Coca- Cola varjualune, otsustasime seal puhata. Peremees pakkus lahkelt öömaja, konsensusega otsustasime ööbida lahkes casare Montanas, nagu oli ta nimi. Ooh, värskendav duss, pehme voodi ja suurepärane külm õlu Ciuc. Varsti ,,tsiutsusid" enamik rahvast meeleolukalt. Riinal õnnestus hankida kehakeele abil valget leiba. Matka teine tähelepanek- rumeenlastega suhtlemise esimeseks keeleks on eesti keel, edasi prantsuse, rumeenia,itaalia keel. Kui õnnestub tabada mõni inglise keelt rääkiv isend, tuleb teda piirata nõrkemiseni. Meile tariti spetsiaalselt kohale üks insener, kellelt kuulsime väga sügavalt rumeenia lähiajaloost Brani ümbritsevad mägikülad jäid imekombel Ceausescu kavadest külad kokku lükata puutumata, rahvas on uskumatult sõbralik ja vastutulelik- Piatra Craiului piirkond on veel lärmakatest turistidest rüvetamata. Oli imekena õhtu. Maju katvad laastud on tehtud käsitsi kuusepuust
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid
Rumeenia Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Riik piirneb põhjast ja kirdest Ukrainaga, lõunast Bulgaariaga. Info ja sümbolid Seaduslik kord: vabariik Pealinn: Bukarest Pindala: 238 391 km2 Riigikeel: rumeenia Rahvaarv: 9 042 936 (2011) Iseseisvus: 9. mai 1877 Rahaühik: leu (RON) Rahvuslill: koerkibuvits Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre.
Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladina päritoluga sõnu, 20% moodustavad slaavi päritoluga sõnad. 4. LOODUS
Loodus Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida- Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest
Rumeenia Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul Lõunapiiriks Doonau jõgi, idaosa ümbritsevad Karpaadid, põhjast ja kirdest Ukraina, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Veerand pindalast on kaetud metsaga, 65 % mägedes Üldiselt Metsad katavad 6,649 miljonit hektarit , 29% kogupindalast Metsadel oluline roll SKP-s, 3,5 % Keskmine aastane juurdekasv 5,4 m3 ha aastas Riigimets 55 %, eramets 45 %
Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu on 2544 meetri kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja Kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobruža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-
Maroko Rumeenia Kui suur on riigi GPD? Maroko GDP on Rumeenia GDP on Kui suure osa sellest 151 400 000 000 $. 170 000 000 000 $. moodustab põllumajadus? Sellest 17,1% moodustab Sellest 5% moodustab põllumajandus. põllumajandus. Kui suur on SKT elaniku SKT elaniku kohta Marokos SKT elaniku kohta kohta? on 4800$. Rumeenias on 8300$.
Maroko Rumeenia Pindala 446,550 km2 238,391 km2 Rahvaarv 31,968,361 19,559,506 Religioon 99% moslemid; 1% 86,8% õigeusk; 7,5% kristlased protestandid; 4,7% teised (enamasti moslemid)
RUMEENIA JA UNGARI RIIGI ASEND RUMEENIA UNGARI PEALINN BUKAREST BUDAPEST PINDALA 238 391 km2 93 030 km2 PIIRNEVUS Musta mere Merepiirita, Kesk- läänerannikul, Euroopas Doonau lõunapiiriks Doonau jõgi, keskjooksul. piirneb idaosa ümbritsevad kirdest Ukraina, põhjast Karpaadid. Piirneb Slovakkia, loodest põhjast Ukrainaga, Austria, läänest
Rumeenia Jaanika Priimägi Tallinna Teeninduskool PK-12PE Üldandmed Pindala:238 391 km2 Rahvaarv:21,7 milj. Pealinn:Bukarest Pealinna elanike arv:2,1 milj. Keel:Rumeenia,Ungari Raha ühik:Leu (RON) Sümbolid:Rahvuslill on koerkibuvits. Geograafiline asend Rumeenia asub Musta mere läänerannikul, Euraasia mandri lääneosas. Naaberriikideks on lõuna poolt Bulgaaria, põhja poolt Ukraina, ida poolt Cshisinau ja ida poolt Ungari. Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala.
Taani Iirimaa Suurbritannia Saksamaa aastal 1990 ning Kreeka aastal 1981. 1986. aastal aga Portugal ja Hispaania Soome Austria 1. mai, 2004 ühines Eesti koos Läti, Poola, Leedu, Malta, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Küprosega Euroopa Liiduga. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid aga aastal 2007, kõige hiljem aga Horvaatia, aastal 2013. Selle teema kohta uurides sain teada rohkem Euroopa riikide ja üleüldse Euroopa kohta. Kasutatud allikad : 1. Wikipedia 2. Google 3. Miksike
5. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutid ja kommunismi hävitamine · Rünnata NSVL kolmest peasuunast- Leningrad, Moskva, Kiiev, lõpetada sõda 1941 aasta lõpuks · 22.juuni Saksamaa ründas NSVL · · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, Soome alustas Jätkusõda Pealetund kolmel peasuunal - Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Kestis 900 päeva. 600 tuh hukkunut - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 60 km Moskvast- Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
- Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim - Sügis 1989 SDV viiekümnes aastapäev - 9.nov Berliini müüri langemine = Külma sõja sümbol - Päevakorda tõusis Sm ühendamine -> see ei ollnud Sm enda teha - Veebruar kuni 3. oktoober 1990 ühinemisläbirääkimised NL nõudis ,,jah" eest 17 miljardit dollarit - 3.okt 1990 Sm ühinemine -> Sm jaoks lõppes II MS
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks
65 60 Eesti 55 Bulgaaria 50 Leedu 45 Läti Poola 40 Rumeenia 35 Slovakkia 30 Tsehhi Ungari 25 20 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 RAUL EAMETS 1 TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
Sel ajal toimus väga palju lahinguid. Stalingradi lahing leidis aset 17.juulist1942 2.veebruarini 1943. Omavahel sõidisid Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee. Saksa väejuhiks oli Adolf Hitler ning Nõukogude liider Jossif Stalin. Saksamaale olid abiks Rumeenia, Itaalia, Ungari ning Horvaatia. 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. Stalingradi lahing algas Saksa vägede jõudmisega Stalingradist lähistele 23.augustil. 13. Septembril tungisid nad linna ning vallutasid osa sellest. Lahingud tänavatel kestsid peaaegu 5 kuud.
Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Tootmissoovitused, kaubandus, koostöö. Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehh, Ungari, Vietnam, osalseid Jugosl. Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia.
ÜLESANNNE Koostage rahvusvahelise veoautojuhi sõidu- ja puhkeaja graafik marsuudil TALLINN- BUKAREST-TALLINN, näidates ka kilomeetrid. Väljasõit 14.05 kell 8.00 14.mai 2015 8.00-12.11 Tallinn-Kekava(Läti) 332km 4h 11min 45 min puhkus 12.56-17.22 Kekava-Suwalki(Poola) 363 km 4h 26min 9 h puhkust 15.mai 2015 02.22-6.45 Suwalki-Kock(Poola) 322km 4h 23min 45min puhkust 7.30-12.05 Kock- Dukla(Poola) 289 km 4h 35 min 11 h puhkust 16.mai 2015 23.05-03.29 Dukla-Carei(Rumeenia) 307 km 4h 24 min 45 min puhkust 04.14-8.38 Carei- Seves(Rumeenia) 396km 4h 24min 9h puhkust 17.38-22.13 Sebes-Bukarest(Rumeenia) 336km 4h 35min TAGASI 17.mai. 2015 8.00- 12.35 Bukarest- Sebes 338 km 4h 35min 45min puhkust 13.20-17.40 Sebes- Berettyõüjfalui 287km 4h 20 min 9h puhkust 18.mai.2015 2.40-7.00 Berettyõüjfalui-Tylava 351km 4h 20 min 45min puhkust 7.45-12.35 Tylava-Kock 301km 4h 50min 11h puhkust 19.mai 2015 23.35- 4.55 Kock-Suwalki 321km 4h 20 min 4...
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.
1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõjusfäär Euroopas · Jalta ja Potsdami konverents (1945) · NSVLi mõjusfäär Euroopas: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osaliselt Saksamaa ja Austria · "Raudne eesriie" Sotsialismileeri kujunemine · Zdanovi kõne NSVLi, Jugoslaavia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Prantsusmaa ja Itaalia kompartei esindajate salajasel nõupidamisel septembris 1947
a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10
Hispaania Holland Holland Iirimaa Horvaatia Itaalia Island Kreeka Itaalia Küpros Kanada Leedu Kreeka Luksemburg Leedu Läti Luksemburg Malta Läti Poola Norra Portugal Poola Prantsusmaa Portugal Rootsi Prantsusmaa Rumeenia Rumeenia Saksamaa Saksamaa Slovakkia Slovakkia Sloveenia Sloveenia Soome Suurbritannia Suurbritannia Taani Taani Tsehhi Tsehhi Türgi Ungari Ungari
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940 Tohutu Inglismaa pommitamine, Inglastel radar. Barbarosa plaan 1940 lõpul, Hitleri plaan NSVL-le kallale tungida. 1940 – kolmikpakt Saksa + Itaalia + Jaapan, hiljem liitusid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras. Saksamaal probleemid – külm, masinad ei töötanud. Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour
Miks on Eestile tähtis ja kasulik kuuluda Euroopa Liitu? 1. Oluline tugi meie majandusarengule. Me oleme üks osa suurest turust, kus meie ettevõtted saavad oma toodangut müüa ilma tollide ja koguseliste piiranguteta. 2. Me oleme väike riik 3. Meil on võimalik taotleda rahastamist erinevate arenguprojektide jaoks Euroopa regioonide omapära. MAJANDUS!!!!!!! Mitut riiki läbib Doonau jõgi? Nimeta need. Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Serbia (7) Mis on Lätil sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: loodus, kultuur, majandus, ajalugu, linnad, pinnamood, kliima Erinevused: keel, valuuta, majandus (energia saamine Mis on Soomel sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: ajalugu, valuuta, keel, majandussuunad Erinevused: aluspõhi, põllumajandus, arengutase majanduses, Soome pole NATO liige, ajalugu, riigikeelte arv Euroopa Liidu väikerahvad Liivlased- Läti
· Valiti presidendiks Lech Walesa · Juhtiv jõud ametiühingu liikumisele solidaarsus Tsehhoslovakkia · Sametrevolutsioon 1989 a. · Inimeõiguste eest võitleja, Vadav Havil sai presidendiks. · Hakati üles ehitama demokraatiat. · Vanameelsete kõrvaldamine. Rumeenia · Rahvaülestõus. 1989 a. · Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka. · Moskva sõjaline abi. Saksa DV · Ulatuslik massiliikumine 1989 a. · Austria piiri avamine · Honeckeri tagasiastumine
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse
Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide
Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit on 1. jaanuarist 2007a. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007
Alguses läks sakslastel hästi, kuid lahingu vältel kaalukausid pöördusid ning ligi kümme kuud kestnud lahinguga ei õnnestunud sakslastel prantslasi murda, sakslased kandsid lahingu lõppedes ise hoopis olusisemaid kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Jüüti merelahing, 1916, sügis Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest. Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.- Toimunud muutused
Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Liitumised Euroopa Liiduga 2004
Üldandmed Riigihümn Limba noastr Pealinn Chiþinu Pindala 33 843 km² moldova Riigikeel(ed) (rumeenia) 3 432 831 Rahvaarv (1.01.2007) Rahvastiku 100,3 in/km² tihedus Riigikord demokraatia President Vladimir Voronin Peaminister Vasile Tarlev Iseseisvus 27. august 1991 SKT 870$ Riigikeel Rumeenia Rahaühik leu (MDL) Ajavöönd maailmaaeg +2 Tippdomeen .md Rahaühik leu Telefonikood 373 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 5 Halduslikult jaguneb Moldova · Gagauusia (autonoomne maakondadeks (jude), kaheks territoriaalüksus) territoriaalüksuseks (unitate teritorial) ja · Lpuþna maakond üheks keskalluvusega linnaks (municipi). · Orhei maakond
Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. 1957-Euroopa Majanduslik Liit 1992-EL 1995-Eesti otsustas liituda 1998-läbirääkimised 1 jaanuar 2002-euro 1 mai 2004-Eesti liitub 2004-25 liiget ( kandidaadid-Türgi,Bulgaaria,Rumeenia) 2007-liitusid Bulgaaria ja Rumeenia 2009-27 riiki(kandidaat-Türgi,Makedoonia,Horvaatia) 480 000 000 inimest Liikmed ei ole : Norra,Šveits,Andorra
Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa riikidele, 17 riiki said abi. Berliini blokaad 48/49 Noukogude Liit loikas Laane Berliini ara valismaailmast, st.elektrist, kytusest, toiduainetest, Berliini müür 13.08.1961 Hrustsovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst
Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7%
Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain. · Charles de Gaulle hakkab Inglismaalt vastupanuliikumist organiseerima. · Suurbritannia vallutamise plaan ,,Merelõvi" sakslased pommitasid Luftwaffe`ga SB linnu ja laevu. Inglismaal hävituslennuk Spitfire + kasutati radarit. Saksale tagasilöök, Inglismaa jäeti rahule. Teljeriigid 1940-1941... · Kolmikpakt: Saksa-Itaalia-Jaapani liit. Hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia. · Septembris 1940 alustab Itaalia pealetungi Egiptusele, kevadel abiks Saksa (Aafrika korpus + Rommel). Egiptus neile. · Oktoobris 1940 Itaalia sõjakäik Kreekasse, appi tuleb Saksa Kreeka vallutatud 1941-ks (+ Jugoslaavia; Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria Saksa liitlased). ,,Barbarossa" plaan 1941... · Saksa välksõjaplaan NSVL vastu. · 22
Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus. Sks tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks.
autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse
valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari 1955-1991. VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas:
valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,
Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja mere ühendus on võimalik ka Venemaa ja Türgiga. Bulgaaria on toimiva turumajandusega riik. Bulgaaria infrastruktuur ei ole kõige parem, aga ka mitte kõige
merelahing, osales 250 alust. 1.juuli-nov. Somme’i lahing 1916 Antandi poolel esmakordselt kasutati lõpp 1916 astus sõtta tanke (inglased) hukkus 1.3 miljonit meest. Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee 17.aprill Nivelle’i tapatalgud 1917 Nov-dets. Rünnak Cambrai all 1917 Sakslased peatavad inglaste rünnaku Okt. 1917 Pealetung
Ungari majandus Maarjo Põder 9.b Geograafiline asend Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub KeskEuroopas. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. §
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö
· 21.02.1916 alustas Saksamaa pealtungi Verduni kindlusele (sooviti, et prantslaste jõud kahaneks kindlust kaitstes), kuid prantslased pidasid vastu · 31.05-01.06.1916 toimus Jüüti merelahing sakslaste ja brittide vahel · 01.07.1916 alustasid prantslased Somme'i jõe ääres vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos võeti kasutusele tankid), selle lahingu tulemusena (kestis novembrini) vallutati väike ala ränkade kaotuste hinnaga · 27.08.1916 liitus sõjaga Rumeenia, kes soovis Transilvaaniat ja Banatit · Septembris purunes Rumeenia sõjavägi tänu Keskriikide pealetungile · 06.12.1916 hõivasid Keskriigid Bukaresti · 12.12.1916 tegi Saksa valitsus kõikide Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada, kuid Antandi riigid lükkasid selle tagasi · 1916. a. lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes, kuigi kumbki pooltest ei saavutanud ülekaalu. Keskriigid kannatasid toidu-, tooraine- ja küttepuudust mereblokaadi tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
