SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest...
vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka sümbolit on kasutatud: “et viimati see jõuk ei püsi kodus, vaid järgneb mulle mässulises rodus” – jõugu all on mõeldud sümbolina seda asjade kogu. Luuletuses on kasutatud lõppriimi, ristriim on salmide esimeses neljas reas ja kahes viimases paarisriim. Hirm Avaldatud I poolaasta jooksul, Eesti Vabariik lagunes kokku. Luuletuses on justkui kaks tegelast, kelle poole pöördutakse, ilmselt mina tegelase kallim, kellele ütleb mina tegelane oh suudle mind. Luuletuses on astmeline tõus ehk gradatsioon, hirm läheneb. Tundub et tegevus toimub kodus, kellegi majas. “Ma kohendan tahti” – küünla valgus. Helvetis on Alveri enda mõeldud sõna. Luuletuses on
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna ,,armsam". Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu. Vastaja vastab neile küsimustele positiivselt. Näiteks, et säravaid sõnu saab taevapäikest vaadates. Sone...
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb ...
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. ( Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha.) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. Riimiskeemid Marie Underi luulekogus "Sädemed tuhas" leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistest natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim.( jaluaasavalukaasa / ABAB ) Leidub ka süliriimi. ( rohusvariharilohus / ABBA ) Samuti paarisriimi. ( päijäiseinlein / AABB )
Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust: Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Luuletuses on lõppriim, ristriim ja täisriim. Värsimõõduna on kasutatud daktülli. Tegemist on riimluulega, sest luuletus on silbiliselt korrastatud ja rütmilt korrapärane.
Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees);
Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks Kasutatud on retoorilist hüüatust: Ta tuleb! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Kasutatud on sidesõnatust: Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Kasutatud on lihtkordust: Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Luuletuses on lõppriim, ristriim ja täisriim. Värsimõõduna on kasutatud daktülli. Tegemist on riimluulega, sest luuletus on silbiliselt korrastatud ja rütmilt korrapärane.
"Contrarünnak" Autor: Margus Kannula ehk Contra Koostaja: Pillerin Palo Margus Konnula elulugu 1/2 Click to edit Master text styles Second level Contra on Third level Fourth level Fifth level sündinud Võrumaal Urvastes agronoo mi ja raamatupidaja pojana. · On õppinud Urvaste Algkoolis 19811984 · Kuldre 9-klassilises koolis 1984- 1989 · Antsla Keskkoolis 19891992. · Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993 1994. Margus Konnula elulugu 2/2 Click to edit Master text styles · Töötas 1...
3.) Teised rollid Kirjutab pealtvaatajana või Kirjutab ka justkui oleks endana keegi teine( Nt. ,, Vang") 4.) Sugulaste/tähtsate Mainib oma õde, naist Vanemaid ei ole mainitud inimeste mainimine 5.) Ühiskonna mainimine Räägib vähe Räägib ühiskonnast Luuleriim Enamus ababcdcd Igasuguseid riime : ristriim, süliriim. Enamus ristriimis. Luuletuste emotsioonid Tuim, rahulik, romantiline, On nii rahulikke, äkilisi, rohkem negatiivse tooniga romantilisi Stroofid Stroofid lühemad kui Stroofid on küll pikemad, kui Puskinil aga neid on rohkem. Byronil, kuid neid on vähem.
Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide arvu poolest eristatakse meesriime(ühesilbilised), naisriime(kahesilbilised) jne.j asetuse järgi on täisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab). Häälikulise koostise järgi eristatakse: Täisriim ehk puhas riim Nt: noorus-voorus Homonüümriim Nt: jõin teed- käin teed Irdriim ehk ebatäpne Nt: Hiina- piinad Konsonatriim Nt: rinda- randa
meid rohkem kunstnik olla aitab üks, ja teine olla rohkem luuletaja. Üldine mõte näib olevat selline, et kui igaüks oskaks kõike, ei oleks vaja erialainimesi. Ent kui igas inimeses poleks veidi nt kunstnikku või luuletajat, poleks kunstil ega luulel mõtet, kuna neid ei mõistetaks. Ühelgi kaunil kunstil poleks mõtet, kui inimesed ei oskaks neid hinnata. Seega igaühes meis on mingi anne. Metafoor - ,,poeedipüks", mis viitab üheselt luuletajaametile. Riimi vorm ristriim. Väikemees hüüdis mind: Tule vaata kui ilus sitikas! Mul oli tähtsate mõtetega tegemist ning ma vastasin talle: Vaata üksi. Ta pole ju ilusam, kui vaatame teda koos ja tundsin, et valetan. Tundub, et selles luuletuses on väljendatud täiskasvanute suhet lastega. Kuidas tihti ei ole vanematel oma laste jaoks aega või tundub neile nii mugavam. Ühtlasi võivad täiskasvanud oma asju tähtsamaks pidada, tundes seejuures siiski süütunnet, kuid olles kaotanud
· Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus:
1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas algab uue iseseisva lausega.
Kuid veelgi hõõgub kogu aja meis soov ka võimu surve all koos välja minna õhinal niipea, kui isamaal on vaja. Nii nagu näha armast neidu on armastaja ainus soov, sind ootame, tund priiust-toov, tund, millest kaunimat ei leidu. Nii kaua kuni hindab põu au, vabaduse ideaale, oh seltsimees, kõik hingejõu me pühendame isamaale. Me usku murda aeg ei saa: veel õnnetäht kord tõuseb hele. Kord unest virgub Venemaa ja vägivalla rusudele ka meie nimed märgib ta. Esimene salm on ristriim, teine on süliriim, kolmas on süliriim, neljas on ristriim, viies on ristriim. "Vene riigi ajaloo" autorile Ta "Ajaloost", mil lihtne, elegantne lõim, saab teada mõnda uut: kui vajalik on autokraatlik võim, kui võluv nuut. Lühike, kuid keeruline luuletus. Sisu nõuab pikemat mõtlemist. Kasutatud on ristriimi. Kahel korral on kasutatud ka epiteeli: elegantne lõim, võluv nuut. Luuletemaatika tundeluule Kes, lained, peatas teie hoo, teie võimsat sõudu köita suutis,
vaja midagi, et ta mõistaks, et elu ei ole ainult argitoimetustes rabelemiseks, vaid tuleb pöörata tähelepanu ka teistele inimestele, tunda rõõmu, kurbust, kaastunnet, hoolivust ehk tunda, et sul on süda. Sageli on vaja asjade mõistmiseks minna ära, näha neid eemalt, et maha rahuneda, järele mõelda ja näha inimestes head, mitte halba. Autor on jätnud luuletuse lõpus võimaluse iseenda sisse vaadata. Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub. Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda
luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste, näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui märkima pean sisukaid, pikemaid tekste jutu vormis pigem- mis siiski sisaldavad luuletuse tunnuseid nagu riim. Märkan lisaks, et kasutab lisaks lõppriimile ka siseriimi (riim ühe rea keskel), teosest Kluustrõvein sõna siss kordub ridade keskel (täisriim). Ilvese juures
Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ’’Sädemed tuhas’’ leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ’’Sirelite aegu’’ All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael – ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju.
Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ''Sädemed tuhas'' leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi. (rohus-vari-hari-lohus / ABBA) Samuti paarisriimi. (päi-jäi-sein-lein / AABB) Marie Underi luuletused ''Sirelite aegu'' All sirelipõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael loond loogeldes suurt värisevat varju. Ja silmad niiskuvad: ei julge harju mad iluga, liig raske minu vael ah, piki maja violetne pael, seal pungi puhkemas kui suuri marju.
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue mahed...
*kohtupäeva hääl – järel valgusnääl (rõhusilbi täishäälikute järgi, viiesilbiline) *härg – märg (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline) *sinilill – torupill (vahetult järgnevate kaashäälikute järgi, ühesilbiline) *taga – maga (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline) *äikest – päikest (järgnevate silpide häälikute järgi, kahesilbiline) Riimi aend esimeses kahes stroofis on ristriim (abab), viimases kahes segariim (aba bcc). 3.Minu poolt valitud luuletusel jagunevad värsid sonetile omaselt kaheks katrääniks ning kaheks tertsetiks. Stroofe eristavad selles sonetis salmivahed, ühtlane värsimõõt ning riimitervik. 4. I. Ivaski luuletuses on kastutaud järgmisi kõnekujundeid: Epiteet: Surm-alasti on jäänud ristid vaid Metafoor: Taob müdinaga taeva viha härg Isikustamine:
emotsioonidel. Autor otsib vastust, kuidas lõppes kahe inimese vaheline suhe ja mis lahkumineku põhjustas. Luuletus räägib sellest, kuidas kaks inimest saavad aru mingil hetkel, et nende tunded on jahtunud ja pole enam sellised nagu alguses. Kuid ikkagi on möödunust meenutada midagi ilusat ja õrna. Veel viivuks jääb alati inimene mõttesse, kas tehtud otsus oli õige. Luuletuse meeleolu on kurb ja täis emotsioone. Vormiline analüüs: a) Esimese luuletuses on ristriim. Teine luuletus on kirjutatud vabasvärsis ehk siis riim, kui selline puudub. Kolmas luuletus on kirjutatud ristriimis. b) Esimeses luuletuses on 11 värssi ja neli stroofi (2+3+3+3). Vormilisi iseärasused puuduvad. Teises luuletuses on 12 värssi ja 3 stroofi (4+4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kolmandas luuletuses 8 värssi ja kaks stroofi (4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kujundikeele analüüs: 1. Epiteet- Paplite pahklikud käed, tormiöö hurmavas haardes. 2
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3- silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
Personifikatsiooni on kasutatud ka lauses „s i i n elus võetakse kõik sõnad suust“. Sõnu ei saa otseselt kelleltki suust välja võtta. Metafoori või sümboli alla paigutub sõna „taevatrepp“, millel oleks nagu teistsugune tähendus, kuid ei oska seda päris täpselt lahti seletada. Mõistan antud sõna selliselt, et on mõeldud, seda hetke, mil inimene teeb oma viimased hingetõmbed ning liigub nii-öelda taeva poole. Luuletust iseloomustab lõppriim, täpsemalt ristriim, skeemiga abab. Luuletus nr 2 VARI Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika, nii nagu rahu polnud Rahumäel. Mis teha siis, kui ükski nõu ei aita? Ta süütab suitsu väriseval käel. Ööudus selja taga vangimajad ja Noa ning Köie, Võrgu tänavad.
ning ei tahaks näha olevikus ja tulevikus midagi head. Tõenäoliselt julgustab ta meid elama just nüüd ja praegu ning rõõmu tundma sellest, mis meil on! · Meeleolu - mõtlema panev 12 · Stroofid - 3 stroofi · Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi · Meesriim - olla-olla · Naisriim - aegu-praegu · Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim · Kõnekujundid: epiteet - pole võrdlus - pole metafoor - pole isikustamine - pole · Ebatavaline sõnajärg Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu · Zanr poeem · Hinnang Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida. Just see oli üks vähestest luuletustest, mis mulle silma jäi ja mis põhiline, see oli üks vähestest luuletustest, mille sisust ma aru sain
Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel, nt paarisriim, ristriim, süliriim. Mis on stroofika? Millised on kanoniseeritud stroofivormid? Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. Sonett Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi
Luuletusele annab rütmi just värsimõõt, vabavärsiline luuletus aga ei jagune tavaliselt reeglipärasteks värssideks ja stroofideks. Riim on sarnase kõlaga sõnade taotluslik kordamine värsirea alguses, keskel või lõpus. Ema ülesanndeks on siduda värsse stroofideks, kujundada rütmi ja luuletuse kõlapilti. Lõppriim tähendab seda, kui riimuvad sõnad asuvad värsi lõpus. Algriimi puhul paiknevas riimuvad sõnad värsirea alguses. Paarisriim = AABB, süliriim = ABBA, ristriim = ABAB. Meesriim = ühesilbilised (sööb, lööb), naisriim = kahesilbilised, täisriim = puul, tuul, irokriim = osaline kokkukõla (lint, kink). Luule olulisemas teemad on armastus, kodu, loodus, sõda jt. Teema on teoses käsitletav nähtuste ring. Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel
Miniatuur lüüriline luuletus Proosaluuletus Luule kujunes tantsu saatelaulust, kui sõnalise osa tähtsus suurenes. Luulel on 3 peamist vormitunnust: Riim- sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Rütm- põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkused. Värss-on luuletuse 1(üks) rida. Stroof- on luuletuse 1(üks) salm. Luule Riimiskeemid Paarisriim a-1 rida Ristriim a Meesriim värsi lõpus on ühe a-2 rida b silbilised sõnad b-3 rida a b-4 rida b Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on b värsi lõpus on kahe silbiline sõna b kolme silbilised sõnad
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
meesriim: üks silp, meel-keel; naisriim: kaks silpi, armas-varmas; daktülriim: kolm silpi, väraval- säraval; hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc; Ristriim: abab, abcabc; Süliriim: abba, abbba; Ahelriim: aba bcb cdc; Lausriim: aaaa; Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Miks on riim luules oluline? Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Tuntumat riimitüübid. paarisriim aa bb, ristriim abab, süliriim abba. Salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Salm seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on salmid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise
Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne.
· parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin · Paragramm valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
tuikab/luikab;pelg/selg;tule/tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) Liht- ja liitriim – vajame, aja me, too mind, roolind Silbiarvu järgi: 1 silp – meesriim (keel/meel) 2 silpi – naisriim (armas/varmas) 3 silpi – daktülriim (väraval/säraval) 4 silpi – hüperdaktülriimid (täristades/väristades) Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on o Kaksik e s (distihhon) o Kolmik e kolmikvärss (tertsett) o Nelik e nelikvärss (katrään) o Viisikvärss (kvint) o Kuuikvärss (sekstett)
Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim, süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. · - | - | - | - | - | - · - | - | - || - | - | -Näiteks üks Ain Kaalepi eleegiline distihhon: Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. Valgeks vaotavad need sünge ja sombunud maa. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. 30
(v-v) • Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. • Riim – seaduspärane häälikukordus • Riimitüübid – algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). • Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja. Riimid seovad tähenduselt erinevad väljendid ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. • Epiteet – kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks
Kujutatakse lüürilise minaisiku sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
osade foneetilise koostise vahel Riim · Ajaloolised riimid: liebe-trübe, können-brennen · Nägemisriimid: breath-beneath, down-flown Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi · Meesriim: keel/ meel · Naisriim: aktus/ kaktus · Daktülriim: purustas/ turustas · Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne) Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7
* täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne. * irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud: draama-raamat, pikad-vikat * liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas * daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval * hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju
saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule); irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat); lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind). Silbiarvu järgi:1 silp: meesriim: keel/ meel; 2 silpi: naisriim: armas/ varmas; 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval; 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades. Riimitüübid asendi järgi: paarisriim: aabb, aa, bb cc; ristriim: abab, abcabc; süliriim: abba, abbba; ahelriim: aba bcb cdc; lausriim: aaaa; segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne. Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust . Salm e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid, nimetused värsside arvu järgi on1) kaksik ehk kaksikvärss (distihhon);2) kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k
7. Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8. Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne Stroofika - kaksikvärss ehk distihhon - kolmikvärss ehk tertsett - nelikvärss ehk katrään aleksandriin, haiku, tanka Väärika surma kursust lugema tulin et lahkuda koos
- epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab ) - 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde ) - iga värsi pikkus on 11 silpi - kuulsamad sonetimeistrid: Dante, Petrarca, Marie Under. Itaalia soneti sisu - ühtne ja tervikliku mõttega - sisulise ülesehituse skeem:
pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? kujundilisust, vormi Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim seaduspärane häälikukordus, loob kõlaterviku Riimitüübid - algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Toob esile keele loovat paindlikkust. Algriim (rahvaluules) esihäälikute kordus Salm - ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst
Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi