Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinna...
Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel. 15. Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke
luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid
luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid
Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis
· radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided
a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele 11. Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Rindkere thorax Rinnalülid (12) Vertebrae thoracicae Roided (12 paari) Costae Rinnak (1) Sternum 12. Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Fibroosvõru (anulus fibrosus välimine) ja säsituum (nucleus pulposus sisemine). Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 13. Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2- 3). Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.
Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul Valged ligaskiud suudavad kiiremini kokku kokkutõmbuda, aga punased lihaskiud suudavad kauem töötada. 12. Vahelihas: B: Millistelt luudelt algab vahelihas? Rinnak, roided, nimmelülid C: Kuhu kinnitub vahelihas? Kõõluskesele D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? Hingamisliha, kõhupress 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? Niudeluu, nimme ( sidekirme-lt), roided, rinnalülid B:Kuhu kinnitub, mis luudele? Õlavarreluule C:Mis on peamised funktsioonid? Langetab ülestõstetud kätt, põllesidumis liigutus 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles
Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul Valged ligaskiud suudavad kiiremini kokku kokkutõmbuda, aga punased lihaskiud suudavad kauem töötada. 12. Vahelihas: B: Millistelt luudelt algab vahelihas? Rinnak, roided, nimmelülid C: Kuhu kinnitub vahelihas? Kõõluskesele D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? Hingamisliha, kõhupress 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? Niudeluu, nimme ( sidekirme-lt), roided, rinnalülid B:Kuhu kinnitub, mis luudele? Õlavarreluule C:Mis on peamised funktsioonid? Langetab ülestõstetud kätt, põllesidumis liigutus 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles triceps brachii
Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele 35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida? Lülide lordoos ja küfoos, mis on tingitud lülidevahelistest sidemetest ja fikseerivaist sidemeist. 36. Mis suurendab rinnaõõne mahtu? Rinnalülide küfoos 37. Mis suurendab vaagnaõõne mahtu? Ristluu küfoos 38. Nimeta 3 erinevat rindkere skeleti luulist osa? Rinnaosa, roided, rinnak 39. Mitu paari on roideid? 12 paari 40. Millega on ühenduses roide pea? Rinnalüli kehaga 41. Millega on ühenduses roide köbruke? Rinnalüli ristjätketega 42. Kas roide närvid ja veresooned asuvad roidest seespool või väljaspool? Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest? Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge 44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest? Ei kinnitu otstega kuhugi külge 45
kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliidustega ükteisega liikumatus ühenduses. SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt. Kera-, plokk- ja silinderliigesed. LIIGESED
NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4.Nimeta luude liigid.Igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja mittepidevate ühenduste(liigesed) abil. 1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad
1 mandibula, ae, f. alalõug, alalõualuu 2. 1 vertebra, ae, f. selgroolüli 3. 1 cervclis, e kaela- , -,- 4. 1 clvicula, ae, f. võtmeke; rangluu ; 5. 1 articulatio, inis, f. liiges , 6. 1 humerus, , m. õlavarreluu, õlg , 7. 1 articulatio humer õlaliiges , 8. 1 sternum, , n. rinnak , 9. 2 manbrium, , n. pide 0. 2 manbrium stern rinnakupide 1. 2 scapula, ae, f. abaluu 2. 2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6.
koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused
Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked
Igast lüli kaarest lähtub kokku seitse jätket, need on seidemete ja kõõluste kinnituskohad Naaberlülide kehad seostuvad üksteisega elastse kõhrelise lülidevaheketta kaudu Lülivaheketta ääreosa moodustab rohkelt kollageenkiude sisaldav fibroosvõru Ketta sisu on sültja konsistentsiga ja summutab padjana põrutusi RINDKERE Click icon to add picture Rindkere moodustavadLUUD rinalülidele kinnituvad roided ning rinnak Rinnak on lame, naha all tuntav luu rindkere eesseinas Roideid on 12 paari Roidel eristatakse välis- ja sisepinda ning ülemist ja alumist serva Roieluul on pind-, serv- ja keermikkõverus Keskmised roided on kõige pikemad Roided liiguvad sissehingamisel külgmiselt ja üles Vananedes rindkere jäigastub ja hingamises suureneb vahelihaste tähtsus ÕLAVÖÖTME Click icon to add picture
selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine,
roietevahelised serv lihased Eesmine saaglihas Kaheksa/üheksa ülemist Abaluu alumine Abaluude ette küljele roiet mediaalne serv tõmbamine haarde pikendamine Väike rinnalihas 3.-5.roie Abaluu kaarnajätk Õlavööde ette alla Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu Ülestõstetud käe suurköbrukese hari langetamine. Õlavarre ette tõmbamine ja sisse pööramine Vahelihas e Peamine hingamislihas
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
labakäe tüvega · Tõsta teine käsi massaazikohal asuva käe peale nii, et labakäed on paralleelsed ja sõrmed suunatud abistajast eemale · Hoia sõrmed sirged või seo need omavahel; ära puuduta sõrmedega rindkeret SÜDAMEMASSAAZ · Kalluta oma ülakeha ettepoole, hoia 4-5 käed küünarnukist sirged cm · Suru sirgete kätega otse ülalt alla rinnakule, õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 4-5 sentimeetrit 4-5 cm SÜDAMEMASSAAZ ·Ära eemalda käsi kannatanu rinnakult ka surumise vaheaegadel ·Surve ja survest vabastamise ajaline vahekord on 1:1 ÜKSINDA ELUSTAMINE 2:30 ·Suru 30 korda rinnakule sagedusega 100 korda minutis ·Puhu 2 korda õhku kannatanu kopsudesse, jälgi, et õhuteed oleksid avatud ·Jätka elustamist rütmis: 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist kopsudesse ·Kontrolli kaelapulssi iga 1-2 minuti järel KAHEKESI ELUSTAMINE 2:30
Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. · 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus
osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu, ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud)
Tasakaalu säilitamise hõlbustamine Amortisaator vastupanu põrutustele Suurendab rinnaõõne ja vaagna mahtu 23. Rindkere skeletti moodustavad luud Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga roided ühenduvad lülisambaga kahekordse liigese abil. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7
Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. 5.Piusa Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha
tiiblihas tiibjätk/suure sisemine vastasuunas, alalõualuu tõstmine tiiva oimualane pind/alalõuakael Kaelanahalihas* pind Suunurk, Õlanuki, II, III roide Liigutab suunurka ja kaelanahka, platysma alalõualuu piirkond soodustab vere äravoolu alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele
Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule
SKELETT Ajukolju luud : kuklaluu o s o c c i p i t a l e Näokolju luud: põhiluu e. kiilluu o s s p h e n o i d a l e ülalõualuu m a x i l l a paariline oimuluu o s t e m p o r a l e paariline suulaeluu o s p a l a t i n u m paariline otsmikuluu o s f r o n t a l e ninaluu o s n a s a l e paariline kiiruluu o s p a r i e t a l e paariline pisaraluu o s l a c r i m a l e paariline sõelluu o s e t h m o i d a l e sahkluu v o m e r sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a ...
hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta.
Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige alumised 2 või 3 on vallasroided . Kuju järgi võib luid jagada kolme rühma : pikad , lühikesed ja lamedad luud. Lamedad luud moodustavad näiteks kolju . Inimese kõige 2 pikemaks luuks on reie luu , kõige väiksemad luud on sisekõrvas asuvad kuulmeluukesed . Luustik kasvab naistel ja meestel erinevalt . Luumineraalide kogus väheneb pärast 35. eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel
· Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium )
ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad vanad metsad. Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool
4. Segatüüpi – mitmesuguse kujuga. Nt oimuluu. Koljuluu koosneb eri luudest. Koljuluud on omavahel ühenduses õmbluste kaudu. Koljus on 2 sellist piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge – sulgub 2-3 elukuul ja suurlõge – sulgub 2. Eluaasta algul. Trahhiit – luud ei luustu õigeaegselt, luud on pehmemad. Jalad võivad deformeeruda – tekivad x või o jalad. Kanarind – rinnak ja rinnakuvahelised ühendused on pehmed ning rinnak tungib esile. Vaagnaluud kasvavad kokku alles 14-16.ks eluaastaks, aga lõplikult 25.ndaks eluaastaks. Hiliseas sünnitus võib seepärast võib kujuneda raskemaks. Luude kasvu mõjutavad faktorid 1. Pärilikkus 2. Kasvuhormoon ehk sth – eelkõige stimuleerib maksas hormoonide nimega somatomediinide kasvu ja need stimuleerivad kondrotsüütide mitoose. Selle hormooni üle või alaproduktsioon mõjutab samuti kasvu. Kui
Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud Kandke joonisele järgmised luud: kolju, selgroog, roie, abaluu, rangluu, rinnak, õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, puusaluu, ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp
nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. *Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD. *ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3
Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
inimesele tuleb kasutada kaitsekilet. Selle puudumisel, teeme südamemassaazi. Südamemassaaz 1. Kannatanu aseta selili ja alati kõvale alusele; 2. Lasku põlvili kannatanu kõrvale ; 3. Jaga rinnakorv mõtteliselt pooleks; 4. Aseta oma küünarliigestest sirged käe d kannatanu rinnakule; 5. Suru nii tugevalt, et rinnak vajuks umbes 45 cm . 6. Kontrolli pulssi elustamise ajal iga minuti järel NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
Luud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsu...
sphenoidalis’elt ja alalõuga tõsta tuber maxilla’lt Kael Kaelanahalihas* Suunurk, alalõua Õlanuki II, III roide Tõmbab suunurka külgmisele ja alla; PLATYSMA alumine äär piirkond tõstab kaelanahka(füüs. Pingutuse korral nt) Peapööritaja* ehk Rinnak, rangluu Oimuluul nibujätkele Pöörab pead rinnaku-rangluu- Kahepoolsel tegevusel painutab nibujätke- ehk kaela ette, pead taha peapööritajalihas M. SERNOCLEIDOMASTOI DEUS Peapikklihas III-VI roide Kuklaluu basilaarne osa Kaela paindumine atlase- kuklaluu
ogajätke kuklatagune joon, oimuluu pööramine nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor)
toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
