Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Reisipäevik Peeter Sikk 10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime
Põimitud unenägusid ja nägemispilte, sekkuvad üleloomulikud jõud. Rohkesti päevakajalist kriitikat, ühiskondlike väärnähtuste ja inimlike nõrkuste pihta suunatud vaimukat pilget. -5- Tema teosed "Karm noorus" Peamiselt sõjakorraluule "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" Ülipikk följeton traditsionaalsetest muhulastest Nõukogude Eestis "Jäine raamat" Reisipäevik elust ekspeditsioonilaeval ja Lõunanabal -6- Mälestades Juhan Smuuli Monument Monument, mis asub Muhu saarel Koguva külas, on loodud skulptor Tõnu Maarandi poolt. Monument kujutab endast Juhan Smuuli ning see oli algselt Kadrioru pargis, kuid see võeti sealt maha ning alates 1990ndast aastast kuni aastani 2006 asus ta Ars Monumentaali õues. Muhu Muuseum 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
Byron sai hiilgava hariduse, käis ka Cambridge´i ülikoolis. Byroni esimene luulekogu ,, Jõudetunnid" sisaldas nooruslikke armuelamusi ja meenutusi lapsepõlvest Sotimaa looduse keskel. ,,Laps olla muretuna veel" räägib muretust elust Sotimaal. ,,Mu hing on morn" viiul. Byroni küpse loomingu järk algas püroeetilise poeemiga ,, Childe Haroldi palverännak"(ränd), mis räägib üksikisiku konfliktist ühiskonnaga. See on poeetiline reisipäevik, mis ülistab vabadust, peategelaseks maailmavalu käes piinlev uhke ja üksildank aristrokraat, kes on vaenujalal nii ühiskonna, kui iseendaga. Temas avalduvad tugevad tunded kirglik ja traagiline armastus, viha ülekohtu vastu, vabaduse igatsus. Selline tegelane on iseloomulik paljudele romantilistele teostele ning Byroni kangelasest tuletatud byronismi mõiste iseloomustab kogu romantilist maailmavaadet. Üks Byroni tuntuimaid poeeme on taasvabadusest rääkiv ,,Chilloni vang"
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
Vastseliina Gümnaasium Reis Hispaaniasse Loovtöö Koostaja Sigrifild Sikk 8.klass Juhendaja Eve Gross Vastseliina 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. REISIPÄEVIK...................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 18 3 SISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvat...
htm http://www.theodora.com/wfbcurrent/egypt/index.html https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/eg.html http://www.zone.ee/matuweb/sisu/kool/10/geora/2.doc http://et.wikipedia.org/ http://www.census.gov/ www.egypt.com http://www.nlib.ee/ Raamatutest: Maailma riigid (lk.231) tõlkis Leelo Laurits Dolling Kindersley . Maad ja rahvad. Eesti: Varrak, 2000. Parramod Ediciones S.A Barcelona Spain.Entüklopeedia. Eesti: Odamees OÜ, 2000, lk. 332- 336. Minu enda reisipäevik Egiptusest, kui seal käisin. 15 Lisad Pilte Peduiini küla. Vaade ühele rikaste Egiptlaste villale. 16 Sfinks Pheopsi püramiidi taustal. Hatsepsuti tempel. 17 Huvitavat infot Beduiinide kohta: · Kui külas on abiellumisealine tüdruk, siis saadeti tuvipotiga teade lähedal asuvasse külasse.
positiivne kangelane ja minna üle ehedale realismile. Üks esimesi pääsukesi oli Rudolf Sirge, kes oma teoses "Maaja rahvas" (1956) kujutas maa ja võimu uut jagamist eesti külas ning esimesena käsitles 1941. aasta juunikuu küüditamist. Juhan Smuul vahetas Stalini ülistamise teema oma kodusaare Muhu kalurite ja meremeeste elu humoristliku kujutamise vastu. Eriti populaarseks ja sorsialisdikes riikides miljonitesse tiraadidesse ulatuvaks sai tema kirjutatud polaaruurijate reisipäevik "jäine raamat" (1959). Noorema põlvkonna olulisemad prosaistid olid Jüri Tuulik ("Tund enne väljasõitu", 1966), Ülo Tuulik ("Sõja jalus", 1974), Mati Unt ("Võ!g", 1964), Arvo Valton ("Veider soov", 1963), Enn Vetemaa ("Monument", 1965) ja Mats Traat ("Koputa kollasele aknale". 1966). Undi koolinoorte elu kujutavat esikteost "Hüvasti, kollane kass" (1963) on oma aja kulrus- raamatuna võrreldud J. D. Salingcri romaaniga "Kuristik rukkis".
1941 aastal pommitati Tartu linna, Gustav Suitsu Tartu kodu põles maani maha, samuti ta raamatukogu, arhiiv, kirjavahetus, loengute käsikirjad, intellektuaalne omand hävis. Sõja ajal töötas ka TÜ-s. 1943 peetakse tema juubelit Võnnus. Sõja ajal põgenes edasi Soome, sealt Rootsi. Ilmus luulekogu ,,Tuli ja tuuled", tõlkis rootsi luulet. Elu lõpus oli 3 aastat väga haige, suri 1956 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. ,,Kõik on kokku unenägu" mõtte- ja reisipäevik. I tsükkel ,,Rohtaed" luuletused (loodus, armastus). II tsükkel ,,Maailma hari" (I MS). III tsükkel ,,Rängas ringis". Pilet 22 43. MODERNISM. M. MAETERLINCK ,,SINILIND" Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
