Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"refleks" - 314 õppematerjali

refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest – tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30).
thumbnail
1
docx

Peaaju ja refleks

o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Närvisüsteem

Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks....

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Närvid

Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakord...

Bioloogia
158 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada...

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Närvisüsteem - õppematerjal

NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar...

Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Närvisüsteem

Refleksikaarel on järgmised osad: Retseptor/Sensor ­ võtab vastu erutuse. Retseptorist liigub erutus mööda aferentseid/sensoorseid kiude (juhivad tundlikkust) keskusesse (enamasti KNS), Keskusest levib erutus mööda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad...

Anatoomia ja füsioloogia
358 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem

28. Mis on hallollus? Hallollus ­ koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks ? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism...

Anatoomia
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hingamisteed, sisenõrenäärmed, refleksid

-Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kõrgema närvitalitluse mõisted

Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse . Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Psühholoogia kt küsimused vastused

Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse....

Psühholoogia
71 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Närvid ja rakud

*Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda ait...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontrolltöö küsimused - NÄRVISÜSTEEM

KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks ...

Antropoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed

Närvisüsteemi ehitus NÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVISÜSTEEM PIIRDENÄRVISÜSTEEM SELJAAJU PEAAJU VEGETATIIVNE SOMAATILINE 1. OTSAJU e. SUUR AJU 2. PIKLIK AJU 3. VÄIKE AJU 4. KESKAJU 5. VAHEAJU 8. Mõiste refleks ja refleksikaar  Refleks on organismi vastureaktsioon ärritusele, väga kiirelt ja tahtmatult. Aferente ehk tundenärv viib erutusi kesknärvisüsteemi. Eferente ehk liigutusnärv viib erutuse vastavasse elundisse või lihasesse.  Refleksikaar on tee mille kaudu liigub erutus. 9. Mis on närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete töös ühist? Mõlemad reguleerivad elundite ja elundkondade koostööd. 10. Reflekside liigitus ja nende võrdlus, näited...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Närvisüsteem

Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1....

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

Põhiline erinevus poolkerade vahel ei sõltu kuigivõrd kasutatava materjali iseloomust (sõnaline või piltlik). Olulisim erinevus on materjali korrastamises ja informatsiooni ümbertöötamise viisis st mõtlemistüübis. Vasak poolkera suunab analüütilist, parem aga sünteetilist mõtlemist (Sõerd1992:14-15). Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel. Mõtlemisel on juurdlev ja otsiv iseloom. Juba loomadel esineb refleks teada saada ,,mis see on?", see ajendab neid tutvuma uute ärritustega. Inimesel on see muutunud teadlikuks uurimis- ja orienteerumisprotsessiks ning see käivitabki mõtlemise. Mõtlemine tekib ajus vaid siis, kui kerkib küsimus, millele otsitakse vastust. Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja (Sõerd1988: 63). Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade...

Psüholoogia
300 allalaadimist
thumbnail
6
doc

1. iseseisev vahetöö

42. Sünaps on ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 43. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa...

Füsioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis- Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehhaaniline, termiline, keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi ­ mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. 22. Refleks , refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kognitiivne areng

(mõtlemi ne) TOIMING REFLEKS ABSTRA OPERAT KONKRE FORMAA UD KUJUNDI SENSO- ID KT- SIOO- ETSETE LSETE 3-4 kuud D...

Psüholoogia
210 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun