UNIT 4 4.1 Like and as Kasutame like, et öelda, et asjad on sarnased. He looks like his father. Ametlikumas vormis kasutame as, et öelda, et asjad on sarnased (esineb enne alust) The exam starts at 9.30 as I have already said. Kasutame as, et rääkida ametitest ja töödest, mida inimesed teevad She works as a teacher in a primary school. Kasutame as, kui me viitame informatsioonile, mida nii rääkija kui kuulaja juba teavad As you know, I'm starting a new job next month. 4.2 Narrative tenses 4.2a Lihtminevik Kasutame: et rääkida sündmustest minevikus, mis on nüüdseks lõppenud I went to the zoo last weekend. et rääkida mineviku situatsioonidest I lived next door to my best friend. kaudses kõnes 4.2b Kestev minevik Kasutame: et rääkida asjades, mis on minevikus kestvad. They were walking along the bank of a river. et rääkida sündm...
docstxt/122289052017025.txt
Past Simple (lihtminevik) -ed / II pv. Kasutus: Ago, yesterday, last. ?/- Did Tegevus: 1. Toimus minevikus ja on lõppenud. ,,I met him yesterday" 2. Used To, mineviku harjumused. ,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!" Present Perfect (täisminevik,olevikuaeg) have/has + III pv. Kasutus: Never, ever, already, yet, before, since, for. Tegevus: 1. tegevused alg. Minevik -> now ,,I have been a teacher for 5 years." 2. mineviku situatsiooni resultaat olevikus ,,I...
toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga. · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda. Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga).Piirangud on järgmised: · mängija, kes saab paigal seistes palli, võib pöörelda, kasutades ükskõik kumba jalga tugijalana. · mängija, kes saab palli liikudes või põrgatamist lõpetades, võib kasutada kahe sammu
Muu: Eliptiline lause mõni iseenesst mõistetav sõna on ära jäetud. Eraldatakse komadega. -kui, -nagu ette käib koma siis kui mõlemal pool osalusetes on öeldis. Kokku- lahku kirjutamine Kuidas otsustada kas sõnapaar kirjutada kokku või lahku. I Määran mõlema sõna liigi. II Määran täiendsõna käände. III Otsusta, kas sõnad koos moodustavad tervikmõiste ( N:sõnajalg) või alluvad mõnele reeglile. IV Nüüd rakendan reeglid. Nimisõna + Nimisõna · Kui kahest nimisõnast esimene on ainsuse nimetavas käändes, siis kirj. see järgneva nimisõnaga kokku. N: raudtee, laudlina · Kui kahest nimisõnast esimene on ainsuse omastavas käändes ja näitab oma põhisõna liiki, siis kirj. need sõnad kokku. N: laulupidu · Kui täiendsõna on ainsuse omastavas käändes ja näitab põhisna kuuluvust, siis kirj. sõnad lahku. N: venna raamat, isa auto
Korvpalli reeglid 1.Mänguväljakute mõõtmed peavad piirjoonte siseservadest mõõdetuna olema: pikkus kakskümmend kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m. 2. Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused. 3. Kõik jooned peavad olema ühte värvi (eelistatavalt valged). 4. Võistkonna liikmel on mänguõigus siis, kui ta nimi on enne mängu algust kantud mänguprotokolli 5.Võistkonnaliikmel on mänguõigus kuni teda pole diskvalifitseeritud või ta pole saanud viit (5) viga. 6. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada. 7. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest. 8. Numbrid peavad olema hästi nähtavad. 9. Seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged. 10. Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged. 11. Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm. 12. Võistkond peab kasutama numbreid neli kuni viisteist. 13. Mängija(t...
Algarv- algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Kordarv- positiivne naturaalarv,mis jagub peale 1 ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama arvuga. Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine 1 ja sama arvuga. Liigmurd- harilik murd mille lugeja on suurem või võrdne kui nimetaja. Lihtmurd- harilik murd. Mille lugeja on väiksem, kui nimetaja. Sirgnurk- on nurk, mille haarad moodustavad sirge. Kõrvunurgad- on nurgad, millel on 1 ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Tippnurgad- on nurgad, millel on ühine tipp ja haarad moodustavad sirged. Täisnurk- on pool sirgunurgast väiksemad nurgad. Teravnurgad- on täisnurgast väiksemad nurgad. Nürinurk- on täisnurgast suuremad nurgad. Lõikuvad sirged- on tasandil asuvad sirged, millel on ühine punkt. Ristuvad sirged- on lõikuavd sirged, mille lõikumisel tekivad täisnurgad. ...
Mänguaeg ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid. Muud reeglid Kollane kaart tähendab hoiatust, punane kaart eemdaldamist. Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht.
- Vähemalt 10 minutit enne mängu algust peavad treenerid oma allkirjaga mänguprotokollis kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis (5) mängijat, kes mängu alustavad. - Esimesena teeb seda võistkonna "A" treener. - Treenerid ja teised treenerid (ka vahetusmängijad ja võistkonda saatvad isikud) on ainsad, kellel on õigus olla mängu jooksul võistkonna pingialal, kui mitte antud reeglid ei sätesta teisiti. - Mängu jooksul, siis kui pall on "surnud" ja mängukell seisab, võib treener või teine treener suhelda lauakohtunikega saamaks statistilist teavet mängu käigu kohta. - Ainult treeneril on õigus seista mängu ajal. Ta võib verbaalselt suhelda oma mängijatega eeldusel, et ta jääb võistkonna pingiala piiresse. 9
BACK TO GRAMMAR WORKSHEETS WORKSHEET Antworten zum Arbeitsblatt: Adjektivendungen 1 Be sure to refer to your fourquestion flow chart or memorize it and follow its rules! A. Frage 1: Artikel? These nouns have no articles before them, so the answer to question 1 is `no'. 1. Deutsches Brot (n) schmeckt immer gut. 8. Mein Vater darf fettes Fleisch (n) nicht essen. 2. Wir können hier frischen Käse (m) kaufen. 9. Ich möchte armen Leuten (pl) helfen (=dative verb!). 3. Kleine Kinder (pl) sind immer freundlich. 10. Junger Mann (m), was machst du da? 4. Im Gasthof Luitpold gibt es originelle Musik (f). 11. Einige faule Studenten (pl) haben nichts gelernt. 5. Starker Kaffee (m) schmeckt besser mit 12. Hier finden ...
Kõrge kaart Üks paar Kaks paari Kolmik Rida Mast Maja Nelik Mastirida Kuninglik mastirida Texas Holdem Poker reeglid Holdemit mängitakse standardse 52-kaardise pakiga. Mäng toimub teiste inimeste vastu, diileri ülesanne on kaartide jagamine, panga kontrollimine ja ebaselgete olukordade lahendamine. Kodustes mängudes, kus professionaalne diiler puudub, jagavad mängijad kaarte järjekorras. Kasiinodes kasutatakse diileri tähistamiseks plastikketast (button) , mis liigub kellaosuti suunas mängijalt-mängijale ja näitab ära, millise mängija eest diiler parasjagu kaarte teeb. Blindid (pimedad panused)
Ketas läheb vastastele ka siis kui mängija püüab palli väljaspool väljakut kinni. Ketta võib kaotada ka siis kui viskajal saab ajalimiit täis vastasmeeskonna mängija, kes asub 3 meetri raadiuses viskajast võib kõva häälega lugeda ühest kümneni ning kui viskaja selle aja jooksul ketast ei viska siis läheb see automaatselt vastasvõistkonnale. Üks mäng võib kesta kuni üks meeskondadest saab kokku vajaliku punktisumma või ajalimiit saab täis. Väljaku suurus ja reeglid olenevad tingimustest. Ultimate'i on võimalik mängida nii sise- kui ka välisruumides, samuti ka erinevatel pinnastel, näiteks liival, murul või vees. Sisetingimustes mängitakse tihti viieliikmelistes võistkondades ning ketta hoidmiseks on 10 asemel 8 sekundit. Frisbit saavad mängida nii mehed kui ma naised igas vanuses. Võistlused toimuvad erinevates kategooriates, näiteks võivad mängida eraldi meeste- ja naistevõistkonnad, samuti on olemas ka
LAUATENNISE REEGLID LAUD Mängupinna sisse kuuluvad laua pealispinna kandid, kuid ei kuulu laua küljed allpool pealispinna kante. Paarismängude jaoks poolitatakse mõlemad lauapooled keskjoonega kaheks võrdseks kastiks. Keskjoont arvestatakse osana parempoolse kasti mängupinnast. PALL Pall peab olema kerakujuline, diameetriga 40 mm. Palli mass on 2,7 g. Pall peab olema valge või oranz ning matt. TÄPSED DEFINITSIOONID Pall on mängus alates viimasest hetkest, mil see asub liikumatult vaba käe peopesal enne servimiseks ülesviskamist, kuni selle momendini, kui pallivahetus on lõppenud punktiga või uue palli andmisega. Uus pall antakse löögivahetuse puhul, kui punkti ei loeta. Punkt antakse resultatiivselt lõppenud löögivahetuse järel. Mängija puudutab lennult palli, kui ta puudutab mängus olevat vastase löödud palli, mis lendab tema lauapoole suunas ja ei ole veel põrganud temapoolse laua mängupinnale ning ei ole ka ületanud temapoolset laua ...
Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
Võrkpalli reeglid Väljaku mõõtmed on 18x9m. Naiste võrgu kõrgus on 2,24m. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, serv mis viib palli vastase väljakupoolele. Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese ko...
´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas?) nud, - tud lauselühendid eraldatakse komaga N. Töö tehtud, võis koju minna. 3. Verbita lauselühend eraldatakse mõlemalt poolt komaga. N. Kriit käes, seisab õpetaja tahvli juures. Sõdurid marssisid, püssid seljas, tribüünist mööda.
EESTI KEELE REEGLID 6. KLASS 1. Hlikud jagunevad tishlikuteks ehk vokaalideks ja kaashlikuteks ehk konsonantideks. Hlikud jagunevad veel helilisteks (a, e, i, o, u, , , , , j, l, m, n, r, v) ja helituteks (k, p, t, g, b, d, f, h, s, , z, ). 2. Silbitamise reeglid. 1) ksik kaashlik tishlikute vahel kuulub jrgmisse silpi. 2) Kui krvuti on mitu kaashlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi
Nõuanded teksti kirjutamisel ja vormistamisel Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. Kirjavahemärgid (.,;:?!) kirjutatakse sõna lõppu. Peale kirjavahemärki lisatakse tühik. Päike paistab. Ilm on soe. Kes on Henri Tamm? Kas ta on teleseriaali tegelane? Väljapoole sulge jäetakse tühik. Sulgudes sisse ei jäeta tühikut. Viikingiajal kandsid mehed arvukalt ehteid (helmeid, kaelavõrusid ja sõlgi) Väljaspool jutumärke jäetakse tühik. Jutumärkide sisse ei jäeta tühikut. Martin Padar sai tuntuks huumorisaates ,, Wremja" tegelasena. Musketäride etenduses oli mul ainult üks lause: ,,Mine oma teed, musketär!". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman. Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr...
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) nä...
Reported speech is often also called indirect speech. When we use reported speech, we are usually talking about the past (because obviously the person who spoke originally spoke in the past). The verbs therefore usually have to be in the past too. For example: "I'm going to the cinema". He said he was going to the cinema. Basic tense chart The tenses generally move backwards in this way (the tense on the left changes to the tense on the right): present simple past simple I'm a teacher. He said he was a teacher past continuous. present continuous He said he was having lunch with his I'm having lunch with my parents. parents. p...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
Alus+hape=sool+vesi aluseline o. +hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIIDID happeline o. + vesi=hape+vesi EI REAGEERI SIO3 metall+sool=sool+metall SOOL PEAB OLEMA LAHUSTUV JA METALL AKTIIVSEM KUI SOOLA KOOSTISES OLEV METALL metall+hape=sool+vesinik METALL PEAB OLEMA PINGEREAS VASAKUL VESINIKUST metall+vesi=alus+vesinik metall+mittemetall=sool REAKTSIOONI TOIMUMINE SLTUB M6LEMA AKTIIVSUSEST
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
LAUSEÕPETUS Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust (millised on lause osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle ...
(olevik) , - , - , - , - , / - , - , , - , , -, , / , , (minevik) , - /, / , - /, / , / /, / , , - /, / , -/, / , / /, / , (olevik) , - , - , - , - , / - , - , , - , , -, , / , , (minevik) , - /, / , - /, / , / /, / , , - /, / , -/, / , / /, / ,
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2. Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut. 3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimu...
KOMA kõigi käänete küsimuste ees, kui neile järgneb öeldis. (kuna, kuni, ehkki, kuigi, nagu, kumb.) aga, et, kuid, vaid, ette käib koma, kui tegemist on koond- või rindlausega. Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusi...
Tingimuslaused: ZERO CONDITIONAL Kui sa teed x, siis juhtub y (ALATI) Conditional sentences: 4 types No condition (facts) = zero conditional Possible conditions = first conditional Improbable conditions = second conditional Impossible conditions = third conditional Kasutamine We use the zero conditional to talk about something that is a general truth or fact (if= every time). ÜLDTÕED JA FAKTID. Sündmused, mis alati viivad samade tulemusteni. If the temperature is below 0° C, water freezes. Moodustamine: If + lihtolevik , + lihtolevik TINGIMUS TULEMUS If you heat water to 100° C, it boils. If you own a car, you have to pay for insurance. Laused võib ka ümber pöörata SEL JUHUL EI OLE KOMA: Water boils if you heat it to 100° C. You have to pay for insurance if you own a car. Tingimuslaused: FIRST CONDITIONAL Kui sa teed x, siis...
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele j...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
VENE KEELE REEGLID 1. , , ? Kui vana oled sina? Kui vana on tema? 1 (21, 31, 61 ...) 2, 3,4 ( 22, 33, 94) 5-20 2. ? ? Mis kell on? on meessoost sõna. 1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 ...
Trükkimise reeglid 1. Lause alustatakse suure tähega - Mu nimi on Aleksander. 2. Lause lõpus on punkt - Ma õpin 11 klassis. 3. Kirjavahemikute , . : ) " pärast asetakse tühimärk, enne ei ole. Ma ostsin kanepileiva, sidrunimahla ja tordi. 4. Kirjavahemikute ( - " ees asetakse tühimärk, pärast ei ole. Keskpäeval lendasid mööda haned-luiged (pärast ei lennanud). 5. Lõik lõpetatakse klahviga "Enter". Maitsesta hakkliha tugevalt soola ja pipraga. Soovi korral lisa pressitud küüslauku, hakitud sibulat, kappareid või soolakurki. Vormi kätega biifsteek, aseta taldrikule, vajuta keskele lohk ning pane sinna toores munakollane. Võid kaunistada hakitud punase sibula, ansoovise ja soolakurgiga. Serveeri röstitud või praetud saiaga. Retsept mõeldud neljale. inimesele. 6. Tavaline tekst kirjutatakse suurusega 12, Times New Roman - Tere 7. Pealkirjad ...
Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. · The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. · The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. · The Future Simple Passive will be + III pv Examples: I will be watched. A book will be read. Marks will be given. · The Future Simple Passive in the Past would be + III pv Examples: I would be watched. A book would be read. Marks would be given. · The Present Progressive Passive am is + being + III pv are Examples: I am being watched. A book is being read. Marks are being given. · The Past Progressive Passive was were + being + III pv Examples: I was being watched. A book was being read. Marks were being given. · The Present Perfect Passive have has been +...
REPORTED SPEECH 2. Kui saatelause verb on oleviku aegades, siis ei muutu kaudse kõne verbi aeg. Kui saatelause verb on minevikus, toimub väit- ja küsilausetes aegade nihe: Prsent Simple Past Simple Present Progressive Past Progressive Present Perfect Past Perfect Present Perfect Progressive Past Perfect Progressive Past Simple Past Perfect Past Progressive Past Perfect Progressive Past Perfect jääb muutmata Past Perfect Progressive jääb muutmata Future Simple Future in the Past 3. Kui saatelause verb on minevikus, asendatakse kaudses kõnes mõned lähedust väljendavad sõnad kaugust väljendavate sõnadega: This that These those Here there Now then Ago before Today that day Tomorrow the next day Yesterday the day before Last night the previous night Next week the following week Aegade nihet ei toimu kui 1. Lause väljendab üldtuntud tõde He said, ´The sun is...
docstxt/134944529247.txt
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpatalähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal(mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast :hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 kat...
LOGARITM
Eksponetfunktsiooniks nim funktsiooni y=ax ,kus a>0 ja a=1
Eksponetfunktsiooni omadused:
*Eksponentfunktsiooni y=ax määramispiirkond on reaalarvude hulk R
*Muutumispiirkond on positiivsette reaalarvude hulk.
* Funktsiooni y=ax positiivsuspiirkond ühtib määramispiirkonnaga, negatiivususp. Puudub.
*Funktsiooni y=ax on kasvav kui a>1 ja kahanev, kui 0
FUTURE TENSES FUTURE SIMPLE (WILL/SHALL) Form: will/shall + algvorm USE: 1)Predicting a future happening or situations 2)Shalll can be used with i and we 3)Descisions to do smthing at the time of speakin (offering to o / agreeing to do smthing/ promising to do smth) Negative: I can see you' re busy, so I WON't BE GOING TO Form: am/is/are going to + algvorm Use: 1) Descisions to do smthing, intentions. I'm going to buy a new car 2) Predictions about the future, which are based on the situation now. PRESENT SIMPLE ( I do) WITH A FUTURE MEANING Use: 1)Talking about timetables, programmes: My train leaves at 11.30. 2) Talking about people if their plans are fixed like a timetable. PRESENT CONTINUOUS (I am doing) WITH A FUTURE MEANING Use: 1)Talking about descisions and arrangements (sbdy has decied and arranged to do smthing). He is playing squash on Monday afternoon 2) You can use present contiuous for an action just before you b...
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3. Põhjendage, miks konossement ei saa olla mereveolepinguks. Iseseisvalt konossement ei tramp- ei liinivedudes kauba mereveolepinguks ei ole, kuna: · Konossement on ühepoolne merevedaja dokument, mis üldjuhul antakse välja ...
an * am = am+n Reegel: ühe ja sama alusega astmete korrutamisel astendajad liidetakse ja astme alus jääb endiseks. an : am = an-m Reegel: ühe ja sama alusega astmete jagamisel astendajad lahutatakse ja astme alus jääb endiseks (an)m = an*m Reegel: astme astendamisel astendajad korrutatakse ja astme alus jääb endiseks. an = a * a * a * a.... a näit: 4*4*4*4=256 m an = an/m a-n = 1/an a0 = 1 a1 = a lihtsustamiseks: an * bn = (a*b)n an/bn = (a/b)n
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme, leidis aga huvitava artikli psühholoogia vallast. Kuulus akadeemik rääkis stiihia mõjust monarhi psüühikale. Kotlet oli parkettpõrandale kukkunud, taburet oli ümber tõugatud, kustutamata sigaret vedeles kristalselt helklevas tuhatoosis. Silbitamine ja poolitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: · üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; · kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; · (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui- tu-nud;
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
