Röövlinnud - sarnased materjalid

lind, linnudakk, röövlinnud, röövlindassikakk, nokkanakull, hiireviu, merikotkasodukakk, loorkakk, männiõver, aasia, selg, närilised, euraasia, tumedad silmad, imetajad, lehtpuud, toitaiskjaaseakudaljukotkasaladotkad, alba, pedja, haavareemjas, haruldane, rant, põhikoolile, bioloogiaadri, toom, loode, laadoga
8
...Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ...
Märksõnad: kakk, lind, linnud, kakud, värbkakk, kõrvukräts, kassikakk, nokk, sooräts, selg, lumekakk, vares, kodukakk, karvasjalg, händkakk, noka, kiskja, habekakk
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
4
Hiireviu Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on. Pesitsemine: Pesapuuks valib...
Märksõnad: lind, aasia, ohustatus, pesitsemine, hiireviu, männi, euraasia, metskurvits, kase, laanepüü, kanakull, muda, arktiline, munemine, part, haava, linnud
Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist, 1 arvamus
3
Kanakull Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks…on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Oleks igati kasulik, kui me oskaksime eristada kanakulli teistest röövlindudest. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole (seda lennul harilikult ei näe, küll aga on vaadeldav, kui lind kusagile kõrgemale istunud on) on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt üma...
Märksõnad: kana, kanakull, hiireviu, lind, röövlind, haava, männi, kase, linnud, euraasia, pesitsemine, ränne, taimekaitsevahendid, ohustatus, puudel, nokk
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
11
...st. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on u...
Märksõnad: lind, toonekurg, kakk, rabapistrik, tuuletallaja, nokk, kodukakk, noka, valge toonekurg, kalakotkas, kassikakk, kaljukotkas, röövlind, püksid
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
11
... 19-25 päeva. Hauvad mõlemad vanemad. eluiga on 21 aastat. Pojad lennuvõimestuvad 5-8 nädala • Toidulaud.Pealmiselt Õhuputukad. vanuselt, poegade eest hoolitsevad • Arvukus. Eestis pesitseb 70.000 - 150.000 lindu. mõlemad vanemad. • Vaenlased. Röövlinnud, kes on piisavalt kiired piiritaja püüdmiseks.Pesitsemise ajal ka kassid. • Segamini võib ajada.Lennul räästapääsukesega ja suitsupääsukesega, kuid erinevalt piiritajast on mõlemad valge • Eluviis. Piiritaja pesitseb peamiselt linnades ja asulates, Pesa rajab ta puuõõnsustesse, pesakastidesse, räästa- ja katusealustesse tühemikesse. Rükkirääk • Kus võib kohata. Niisketel niitudel, põldudel. • Eluiga. Rukkirääk elab 5-7 aast...
Märksõnad: eluiga, lind, tutt, linnud, nokk, pereelu, toidulaud, kakk, tuttpütt, kühmnokk, karvasjalg, hiireviu, kodutuvi, laik, röövlinnud, rähn, noka, piiritaja
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
8
...akotkaste elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkad on enam kohastunud elama põllumajandusmaastikul kui nende suuremad sugulased. Pesa ehitavad konnakotkad enamasti ise ning asustavad seda korduvalt mitmel aastal, eriti kui neid ei häirita. Vahel kasutavad nad ka teiste suuremate röövlindude (hiireviu, kanakull) või must- toonekure vanu pesi. Mõnikord on konnakotkapaaril mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Pesa asutakse ehitama või korrastama kohe saabumise järel. Täiskurnas on aprilli lõpus, mai alguses üks- kaks (väga harva kolm) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad kooruvad eri aegadel, haudevältus on 37–41 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 8-9 nädala vanuselt, meil tavaliselt augusti esimesel poolel. Lennuvõimestub reeglina 1, väga harva ...
Märksõnad: kotkad, konnakotkas, kalakotkas, saak, talv, pesitsemine, hiireviu, konnakotkad, männi, merikotkas, maastik, linnud, raba, kaljukotkas, kalad, madukotkas
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
2
Bioloogia kontrolltöö kordamine, teema on Linnud.
Märksõnad: lind, nokk, viljastumine, noka, munad, linnud, kopsud, seemnerakud, välisehitus, luustik, moondega areng, kotkad, moondega, kanakull, part, kuldnokk
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
21
... ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala nokas [14] Vaenlased Jäälinnul pole palju vaenlasi sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski suurepärane kaitsevärvus sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik sillerdava jõeveega ilusti ühte Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranþika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku [14] Arvukus Liigi koguarvukus arvatakse Eestis jäävad 200 500 linnu vahele kuid need isendid pole üle Eesti ühtlaselt jaotunud vaid on koondunud rohkem Lõuna Kagu ja Põhja Eesti   jõged...
Märksõnad: lind, jäälindnnud, noka, selgivakivi, kalad, kogude, kagu, jõed, kraavid, savi, aasia, järved, ahja, ernst, kategooria, ränne, jõgikond, kraad
Loodusõpetus - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
19
...ude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jal...
Märksõnad: elund, hõimkond, ussid, lest, organism, silm, kalad, linnud, alamklass, nokk, vereringe, jäsemed, organismid, soomused, kaan, rööv, tuum, kops, luts
9 allalaadimist, 0 arvamust
11
Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS............
Märksõnad: raba, rabad, sood, rabapistrik, ökosüsteem, lind, kari, ahven, haug, rästik, jänes, huulheinootilised, samblik, lämmastik, entsüklopeedia, samblad
Bioloogia - Keskkool
139 allalaadimist, 9 arvamust
13
...ine…………………………. Levik………………………………. Kokkuvõte……………………………………….. Kasutatud kirjandus………………………….. Sissejuhatus Eestis leidub kuni 222 linnuliiki, millest 24 kuulub röövlindude hulka. Suurimaid ja võimsamaid röövlinde, kes tegutsevad päeval, kutsutakse kotkasteks. Eestis leidub kotkaid 6 liigist: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas. Must-toonekurg sarnaneb oma elupaiga valiku ning ohustatuse poolest kotkastega, mis tõttu aegajalt leiame materjali, kus käsitletakse teda koos kotkastega. „Kotka“ nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust. Eesti kotk...
Märksõnad: lind, madu, kalakotkas, konnakotkas, madukotkas, kotkad, pesitsemine, merikotkas, saak, linnud, nokk, toonekurg, konnakotkad, kaljukotkas, must toonekurg
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
8
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks j...
Märksõnad: kaljukotkas, lind, linnud, raba, kotkad, röövlind, pesitsemine, mand, alpid, kategooria, kiskjad, elupaigad, mats, eesti loodus, image, eesti kotkad
Bioloogia - Kutsekool
6 allalaadimist, 0 arvamust
21
...el üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. ...
Märksõnad: mets, kanarbik, pohl, männi, jänes, marja, marjad, emas, hunt, nugis, metsnugis, põder, puit, mänd, põdra, varre, risoom, kask, valgejänes, nõmme
Bioloogia - Kutsekool
28 allalaadimist, 0 arvamust
27
... Laelatu puisniit • Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). • Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik • Imetajad – halljänes, hunt, juttselg-hiir • Roomajad – kivisisalik, rästik, vaskuss • Linnud – kuldnokk, hiireviu, roherähn • Putukalised – laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes • Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. • Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. • Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt • Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes • Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir • Juttselg-hiir on koduhiir...
Märksõnad: hiir, puisniidud, sisalik, nokk, hiireviu, kanarbik, kuldnokk, puisniit, vaskuss, kivisisalik, lind, kask, paju, mänd, rästik, puurinne, põõsarinne
Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
12
............ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)................................................................................................. 8 Kukkurtihane (Remis Pendulinus)................................................................................. 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus)........................................................................................ 10 Eesti linde mõjutavad tegurid.......................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................................12 2 Kes on tihased? Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt tei...
Märksõnad: tihane, lind, linnud, selg, selgroogsed, eesti selgroogsed, tihased, sinitihane, tutt, sootihane, rasvatihane, sabatihane, tutt tihane, musttihane
Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist, 0 arvamust
6
...nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul ...
Märksõnad: kakk, händkakk, linnud, saak, metsad, hääle, munad, kakud, nugis, rein, elusloodus, jumalanna, imetajad, kuresoo, röövlinnud, toiduprobleem, athena
Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
9
.................................. 5 NUGIS......................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase eu...
Märksõnad: nugis, naarits, mink, metsnugis, euroopa naarits, tuhkur, kivinugis, eluiga, jahipidamine, pereelu, närilised, toidulaud, kärplased, konnad, sini, linnud
Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
1
Kõrvukräts (Asio otus) Kõrvukräts (varem ka kõrvukas räts) on Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas elav kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranžpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesi...
Märksõnad: kõrvukräts, lind, linnud, kakk, haruldane, kodukakk, kakud, kaspia, pesitsemine, kaelustuvi, kõrvad, nokk, röövlinnud, nugis, püsivad
Bioloogia - Kutsekool
2 allalaadimist, 0 arvamust
11
.................................................................... 7 LINNUD..........................................................................................................................................................................8 KARVASJALG-KAKK.....................................................................................................................................................8 PUNASELG-ÕGIJA.........................................................................................................................................................9 IMETAJAD..................................................................................................................................................................10 PÄHKLINÄPP................................................
Märksõnad: selg, nastik, sisalik, suurkõrv, kõre, selgroogsed, eesti selgroogsed, õgija, arusisalik, mudakonn, punaselg, veekogu, kakk, kull, lind, marja
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
10
...levik ja ränne Metsade ja parkide linnud: nende varbad on sellise ehitusega, et võimaldavad vaevata istuda peenikestel puuokstel. Rähnil erinevalt teistest lindudest on tugevad sabasuled ja jalal kaks varvast ette suunatud ja kaks taha suunatud. Niitude ja põldude linnud: kuna peitumiskohti on vähe, on lindude sulestik maastikukarva (põldlõoke, kelle sulestik o pruunikas-hall). Teine osa seal elavaid linde on aga mõõtmetelt suured (nurmkana ja kiivitaja). Veelinnud: pikk kael, pikad jalad, pikk nokk, ujulestad. Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha. Imetajad Üldtunnused: toidavad poegi piimaga, väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd. Kuulmine – kõrvalest (koondab ja püüab helisid), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulm...
Märksõnad: seen, bakterid, imetaja, vetikad, organism, lind, elundid, vereringe, linnud, rakud, samblikud, neel, ravim, magu, imetajad, närvisüsteem, mesilased
Bioloogia - Põhikool
138 allalaadimist, 5 arvamust
9
...aja omadused Tuuletallaja välimus on suhteliselt silmatorkav ja teda on lihtne ära tunda. Tuuletallajal on tellispunanae või punakaspruun selg ja pruunid hoosuled. Tuuletallaja isaslinnu ja emaslinnu sulestikus on mõningaid erinevusi, kuid üldiselt on nad üsna sarnased. Isaslinnul on hallikassinine pea vaevaltmärgatava kitsa haberibaga ja hall musta otsaga saba. Emas- ja noorlindude selg on punakaspruun tumedate laikudega ja saba samuti pruun ning kaetud tihedate põikitriipudega. Kõht on neil kollakasvalge tumeda pikimustriga. Tuuletallaja jalad on kuni jooksme lõpuni paljad ja kollast värvi, küüned on tal mustad. Tuuletallaja nokk on tüvikuosast hall ja otsast tumenev. Tuuletallaja on arvatavsti kõige tuntum oma erilise rappelennu poolest. Hea hulk teisigi Euroopa kulle võib rapelda, kuid keegi ei ole selle lennuviisiga saagiotsingul nii seo...
Märksõnad: tuuletallaja, lind, emas, linnud, linnud, jaht, röövlind, saak, ränne, selg, põhjamaa, püsivad, kolooniad, mais, kellest, käsiraamat, huvitavad
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
9
...kirjandus........................................................................ 9 2 Sissejuhatus Händkakk on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv rööv- lind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks. Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki. Eestis on händkakk väikesearvuline haudelind, kes on hajusalt levinud suuremate metsade piirkonnas , olles mõnelpool üsna tavaline. Eelistab kuuse-segametsades ja väiksemates metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane. Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punase...
Märksõnad: kakk, händkakk, lind, linnud, leviala, rööv, agressiivne, pesitsemine, kihnu, röövlind, püsivad, rõngastamine, eluiga, altai, koreas, mandri
Loodusõpetus - Põhikool
3 allalaadimist, 0 arvamust
21
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused – kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus loo...
Märksõnad: putuka, ämblik, seen, bakter, organismid, vihmauss, vetikad, veri, konventsioon, vähk, vähid, rakud, rakk, juur, bakterid, munad, paeluss, veresoon
Bioloogia - Põhikool
153 allalaadimist, 3 arvamust
2
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindu...
Märksõnad: merikotkas, kael, lind, linnud, männi, nokk, teated, kahjustamine, peipsi, haava, röövlind, kehakaal, pesitsemine, paigalinnud, segametsad, rannikumeri
Bioloogia - Kutsekool
8 allalaadimist, 0 arvamust
6
... Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. 2. Sinitihane. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem, helesinise lagipea ja ülapoolega. Julguselt ja riiakuselt ei ole sinitihasele võrdset, kuna püüab end, kus vähegi võimalik maksma panna. Toidulaudade sageda külalisena...
Märksõnad: lind, rähn, rasvatihane, leevike, põhjatihane, sinitihane, linnud, musträstas, nokk, rist, kirjurähn, rind, kuldnokk, musträhn, külalised, pallid
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
6
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi – kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ni...
Märksõnad: sookurg, rände, ränne, lind, eesti loodus, mets, liiklus, raba, faas, rebased, röövlus, populatsioon, ohutegurid, elupaikade hävinemine, hääle, emü
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
1
...ged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Kodukakule on sobivaimaks pesapuuks pärn paikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab....
Märksõnad: kodukakk, lind, linnud, spetsialiseerumine, toiduvalik, mardikad, sisalikud, toidulaud, konnad, röövloomad, küttimine, ökosüsteem, laigud, nokk, haab
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
15
.................................................................9 4.LOOMAD PÕLDUDEL.................................................................................................................10 4.1.Imetajad...................................................................................................................................10 4.1.1.Põld-uruhiir .....................................................................................................................10 4.1.2.Halljänes...........................................................................................................................11 4.2.Linnud......................................................................................................................................11 4.2.1. Hiireviu............................................................................................................................11 4.2.2 Nurmkana.........................................................................................................................12 KOKKUVÕTE............................
Märksõnad: põld, lill, hiir, muld, rukkilill, kartul, kana, kaer, hiireviu, halljänes, õisik, rukis, õied, teraviljad, leib, nurmkana, uruhiir, kultuurid, oder
Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
21
...seiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on tegelenud Vambola Maavara ja Ants- Jo...
Märksõnad: isend, otsustus, hüpotees, muutuja, alleel, geenid, koloonia, kohastumus, lind, organismid, salk, etoloogia, evolutsioon, informatsioon, tööhüpotees
27 allalaadimist, 1 arvamus
14
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL – 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer ”27 ” mai 2010 a Juhendaja: Triin Tõrv “… ” …… 2008 a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS 1 1 Hõimkond 2 KURELISED 2 1 Levik maailmas 2 2 Iseloomulikud tunnused 2 3 Anatoomia 2 4 Füsioloogia 2 5 Eluviis 2 6 Esindaj...
Märksõnad: lind, selg, selgroog, linnud, keelikloomad, selgroogsed, skelett, sood, vereringe, kurelised, sookurg, mäger, hõimkond, isend, ainevahetus, lauk, aasia
Zooloogia - Tallinna Ülikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
13
...smi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted – isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik. Kloon o...
Märksõnad: organism, populatsioon, kooslus, isend, konkurents, mets, ressurss, liigirikkus, kõver, organismid, suktsessioon, mitmekesisus, ökoloogia, ökosüsteem
38 allalaadimist, 0 arvamust
18
... 2 lk Sissejuhatus Austaalia on minu jaoks eksootiline maa. Uurimistöö eesmärk on tundma õppida Austraalia loomastikku ehk faunat ja noppida huvitavaid fakte selle kohta. Materjali uurimistööks olen saanud ainult eesti- ja ingliskeelsetest raamatutest, teatmeteostest ning internetist. Huvitavat ja mahukat ainestikku on palju. Ma ei ole Austraalias käinud ega Austraalia loomi ise näinud, aga raamatuid uurides olen targemaks saanud. Uurimistöös toetun loodusteadlaste poolt uuritud loomade süstematiseerimisele, detailsele välimuse kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühi...
Märksõnad: austraalia, lind, sugukond, känguru, papagoi, kael, madu, puna, krokodill, kilpkonn, konnad, imetaja, kukkur, koaala, linnud, vombat, dingo, steve, geko
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
7
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitl...
Märksõnad: toonekurg, valge toonekurg, lind, pesitsemine, aasia, sugukond, rahvuslind, süstemaatiline kuuluvus, elupaigad, asurkond, 1841, keelikloomad, hõimkond
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 1 arvamus
5
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luus...
Märksõnad: jänes, mets, kari, vereringe, karvad, selgroog, jäsemed, närilised, küülik, delfiin, vaalad, imetaja, karihiired, kolju, mutt, delfiinid, piim
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
10
AINURAKSED LOOMAD Hõimkond ainuraksed loomad jaguneb neljaks klassiks – viburloomad( silmviburlane, kerasviburlane, lamblia, keerdviburlane), kulendloomad(mudaamööb, düsenteeria siseamööb), eosloomad( malaaria plasmoodium), ripsloomad(kingloom, tõrilane, vesikellukene). KLASS VIBURLOOMAD - Silmviburlane – elab reostunud veega tiikides ja lompides. Rohelise värvusega( klorofül). Võib ise valmistada toitaineid. Pimedas muutub läbipaistvaks ja toitub vees lahustunud toitainetest. Eritamine – rakku ümbritsev kest on kilejas. Raku sees on rohkem sooli kui ümbritsevas vees ja vesi hakkab liikuma rakku. Elutegevuse käigus tekivad rakus endas ka vedelad jääkained. Liigse vee ja vedelate jääkainete eemaldamiseks on ainuraksetel tuikekublik. Hingamine – Hingamiseks vajaliku hapni...
Märksõnad: sool, ussid, silm, rakk, selg, kalad, paeluss, tigu, hüdra, hõimkond, kops, ämblik, rakud, kitiin, sigimine, vereringe, toes, pung, käsn, rööv, emas
Zooloogia - Tallinna Tehnikaülikool
66 allalaadimist, 2 arvamust
69
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad – Porifera CL Klaaskäsnad – hexactinellida CL päriskäsnad – demospongiae CL lubikäsnad – calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn ...
Märksõnad: ussid, eripärad, jäsemed, suguline, käsnad, taksonoomia, linnud, sool, meduus, silm, vähid, kutiikula, kere, imetajad, kael, krokodill, kaan, madu, karp
52 allalaadimist, 0 arvamust
4
...elundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead? Õpik lk. 134 - 156 Vastused 1.Elupaik: maismaal (kuldnokk,vares,tuvi) vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares) kõndides (jaanalind,vares) ujudes (luik,part,hani) Välimus: kehakuju – voolujooneline kehaosad - pea: 1p silmi silmalaugudega kael kere: 2p jäsemeid (esijäsemed tiivad ,tagajäsemed jalad) tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted – nahk , suled ...
Märksõnad: lind, linnud, rände, nokk, vares, kana, part, kuldnokk, pääsuke, selg, jaanalind, kull, püsisoojased, tähtsus looduses, kõigusoojane, püsisoojane
Bioloogia - Põhikool
23 allalaadimist, 0 arvamust
64
Musträstas   ?   Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni.  ?   Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis.  ? Sügisene ränne algab neil septembris ja  kestab novembrini. ? Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja  Põhja­Aafrikas, ta on inimese poolt viidud ka  Austraaliasse ja Uus­Meremaale. ? Talvituvad Inglismaal ja mujal Lääne­Euroopa  maades, Aasia kesk­ ja lõunaosas ning Põhja  ­Aafrikas. ? Isaslinnul on...
Märksõnad: lind, emas, linnud, nokk, aasia, toidulaud, puukoristaja, putuka, pereelu, noka, kuldnokk, selg, põldlõoke, peoleo, parve, varblane, pääsuke
Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
6
...e: • välja prakeeritud kanade arvelt. • broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. • kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused Varavalmivus. Seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma: • Munakanad • Liha muna kanad • Lihakanad Kõige vara valmivamad on munakanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. Suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas. Kiire kasv ja areng eriti liha tõud. Ja ristandid. Suhteliselt hea sööda ja valgu väärindus nt. Broilerid kuluvad 1 kg massi iibele. 2.5-5kg sööt ühikud.Linde võib pidada kõrgelt mehaniseeritud tootmise tingimustes mis tõstab töö viljakust. Munad ja lin...
Märksõnad: sööt, lind, kana, kanad, karja, kunst, linnud, munad, söödad, rasv, emas, stress, kalkunid, söötmine, vitamiinid, kast, luud, paigutus, soojus
31 allalaadimist, 0 arvamust
15
... pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett. Lagunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid, mis prügimäe ümber levitavad hingematvat lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. J äätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Kohtla-Nõmme aherainemägi Jäätmete poolt põhjustatud hädad ?Jäätmed saastavad õhku, vett ja maapinda, kuna sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks. ?Prügilates toimuva orgaanilise aine anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub atmosfääri metaani, mis on üle 20x kahjulikum kui kasvuhoonegaas CO2. USA raiskamine ? 30% prügist on pakendid ? 19% maailma prügist-1,6kg päevas ca 600kg prügi aastas inimese kohta Aastas- ? ...
Märksõnad: kile, lind, noka, kaas, prügimäed, pakendid, plastmassid, rõngad, võrgud, jäätmeprobleem, miljon, pudelid, rebased, lõngad, toiduainete, linnud, kalad
Bioloogia - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
34
Läänemeri Click to edit Master text styles Second level ? Third level ? Fourth level ? Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast...
Märksõnad: lind, lest, vöönd, nokk, laht, hüljes, emas, räim, kilu, kael, mollusk, põisadru, viigerhüljes, vetikas, hallhüljes, taimestik, soolsus, lõhe
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
6
...ist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina Naftatankeritega juhtub seda rohkem ja lähemal rannikule kus on rohkem elusorganisme. Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Näiteks Soome lahel sõidab kolmkümmend reisilaeva päevas põiki üle 100 000-tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM-i andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. Ja asi alles võtab tuure: Venemaal on plaanis ehitada uusi sadamaid, paari nädala eest uudistest läbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on üks näide. Kõik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest läbi sõitma ja see suur...
Märksõnad: nafta, lind, õli, reostus, kalad, naftareostus, õnnetus, eesti loodus, imetajad, stress, linnud, reaktsioonid, katk, saastunud, suremus, alajahtumine
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
57 allalaadimist, 1 arvamus
14
...utega toidetakse vaid poegi. Põnev on tema käitumist jälgida lindude talvisel toidulaual, kus ta "esineb" tõelise ainuvalitsejana. Emaslinde isaslinnud ei puutu, kuid ülejäänud liigiesindajad peletatakse järjekindlalt eemale. Seetõttu võib ise sageli jääda tühja kõhuga. Need toiduotsijad leevikesed on paiksed. Talveks nad ära ei lenda. Osa leevikesi lahkub oktoobris-novembris lähipiirkondadesse talvitama. Tagasi saabuvad märtsis-aprillis ning alustavad paaride moodustumist. Enamik paare püsib koos vaid pesitsusaja. Pesa ehitatakse raagudest ja kõrtest. Mais muneb leevike 4...7 muna. Haudumine kestab 12...14 päeva ning haub vaid emalind. isaslind toidab teda. Pojad viibivad pesas 15...16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 3 Header and footer ; nimi Kiivitaja Kiivita...
Märksõnad: lind, emas, kiivitaja, urvalind, linnud, leevike, oksa, tihane, ööbik, rohevint, nurmkana, jäälindusttihane, pöialpoiss, kõrv, vesipapp, rind, aasia
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
4
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. T...
Märksõnad: saurused, dinosaurused, juura, roomajad, lind, juura ajastu, hilis, linnud, maismaa, kriidiajastu, permi, imetajad, luud, luustik, fossiilid, konnad
Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist, 1 arvamus
19
...al on jooksuaeg kuu aega hiljem kui mingil. Mink (kutsutakse ka ameerika naaritsaks). Mink asustati Euroopasse kui hinnaline karusloom umbes 70 – 80 aastat tagasi. Neid hakati kasvatama karusloomakasvandustes, aga lasti ka loodusesse. Seal, kus mink toodi naaritsa asustusalale, tõrjus ta naaritsa välja, sest kasutas samu elupaiku. Jooksuaeg on mingil märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. ...
Märksõnad: kärp, naarits, talv, metsnugis, kivinugis, nirk, tuhkur, emas, selgroogsed, eesti selgroogsed, mink, jooksuaeg, saarmas, mais, mäger, kere, pimedad, kiskja
Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist, 0 arvamust
19
... Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rak...
Märksõnad: organism, rakk, organismid, lihas, rakud, seen, bakter, viirus, kops, silm, luud, vereringeuum, elutegevus, algloomad, kromosoom, pärilikkus, ainevahetus
Bioloogia - Põhikool
168 allalaadimist, 2 arvamust
9
...ljudel juhtudes ei õnnestu leida piisavalt põhjendatud kriteeriume, et jaotada seltsi sugukondadeks või et määratleda nende mahtu süsteemis. Suurema osa värvulistest moodustavad laululinnud. (Ling, R 1980; Eneke 1986 ) Välimus Värvulised on keskmise suurusega või väiksed linnud. Välimuselt on värvulised mitmekesised. Noka kuju on neil väga varieeruv, sagedamini enam-vähem sirge, ent leidub ka pikka paindunud, lühikest massiivset, mõnikord kolmnurkset ülalt-alla suunas lamendunud laia nokalahuga nokka. Jookse ja varbad on mõõduka pikkusega , varbaid on neil neli, esimene on neist tahapoole suunatud. Küünised on kõverad ja ainult tagavarbal võib mõnikord olla pikk enam-vähem sirge küünis. Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised või lühikesed ja tömbid. Labahoosulgi on 10- 11, küünarhoosulgi 9. Mõnikord on seespoolsed küünarhoosu...
Märksõnad: linnud, pääsuke, värvulised, sugukond, tutt, lind, sirge, noka, põldlõoke, nokk, vare, munad, suitsupääsuke, kõver, kael, räästapääsuke
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
8
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puur...
Märksõnad: veekogu, mets, jänes, hunt, kaur, järved, valgejänes, magevee, pöialpoiss, vooluvee, oksa, kõrv, segametsad, vetikas, ujuv, haug, laanemetsad, pohl
Bioloogia - Kutsekool
33 allalaadimist, 0 arvamust
2
Regiina Malm 7b Tutt-tihane Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani n...
Märksõnad: tutt, tihane, tihane, tutt tihane, linnud, lind, eluiga, puudel, nokk, seemned, ämblikud, keskmine eluiga, piltid, röövlinnud, malm, musttihane, tihased
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
4
...ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 30–32 cm, tiiva siruulatus 52–58 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120...
Märksõnad: siniraag, vares, põllumajandus, linnud, lind, nokk, kategooria, aasia, eesti loodus, kagu, leviala, inimese tegevus, pasknäär, harakas, linnudirektiivi
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
3
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) ta...
Märksõnad: kõrv, helid, võnkumine, kuulmine, hääle, putuka, rohutirts, kalad, linnud, kaja, helilaine, kile, väliskõrv, nahkhiired, kõne, mehhanism, põhitoon
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
8
Veelinnud Helle-mari Ojasoo 9.klass Juhendaja: Age Kõiveer 03.11.2010 Sisukord Lk1. Tiitelleht Lk2. sisukord Lk3. Sissejuhatus Lk4 veelinnud Lk5. Toitumine Lk6. Suled Lk7. Pulmamäng Lk8. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma ...
Märksõnad: lind, linnud, veelinnud, noka, nokk, huvitavaid fakte, tuttpütt, õliuna, jüssi, fred jüssi, wikipeedia, kamm, kehakuju, helle, tiitellehtesitsemine
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
12
...liigi Dinosauruseid üle terve maailma.Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused, kuid kõige rohkem oli dinosaurused kes olid suuruselt inimeste mõõtmetes. Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult. Linnud arenesid tõenäoliselt linnulaadsetest dinosaurustest. Selle üle on elavalt vaieldud viimased sada aastat. Praeguseks aktsepteerib suurem osa teadlastest seda teooriat, kuna on leitud uusi fossiilseid tõendeid. On leitud palju linnulaadseid olendeid, mis selgelt on dinosaurused. Lindude ja dinosauruste vahel on palju sarnasusi alates sarnasest luustikust ja lõpetades avadest koljus. [6] ...
Märksõnad: dinosaurus, dinosaurused, roomaja, utah, bioloogia, brachiosaurus, kolju, kael, stegosaurus, roomajad, kate, tyrannosaurus, triiase ajastu, küüs, sisalik
Bioloogia - Keskkool
19 allalaadimist, 2 arvamust
2
BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant – Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Ki...
Märksõnad: imetaja, sisalik, krokodill, imetajad, niiluse krokodill, jäsemed, lihastik, vaskuss, luud, rästik, linnud, siil, kährik, rebane, kass, kukk, kana
Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
2
Kaljukotkas(Aquila chrysaetos) Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3–3,5 kg ning emaslinnul 4,5–5,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-šokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku...
Märksõnad: kaljukotkas, pesitsemine, männi, raba, linnud, teder, valgejänes, metsis, kehakaal, röövlind, nokk, eellugu, laanepüü, ronk, sookurg, part, metskits
Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
3
... meetripaksune. Mullabakterid ning roomajad (sisalik, sulaveest niiske. Nad peavad need ammu ja väiksed selgroogsed kilpkonn ja madu) õitsema väga lühikese aja põldude alla. kobestavad mulda. Röövlinnud, Hunt, rebane, jooksul, et enne põuda viljuda. Üksikud nirk, tuhkur, stepikotkas. Paljud taimed elavad üle kuiva looduslikud aja maa-alustes osades- taimkatte alad. ...
Märksõnad: mets, mullad, huumus, metsad, kõrb, talv, puna, maavarade, muld, põllumajandus, rebane, taimestik, loomastik, sood, lehtmets, rohtla, õhumass, palm
Geograafia - Keskkool
28 allalaadimist, 1 arvamus
6
...d toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okasmetsavööndis elavad inimesed Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse ...
Märksõnad: mets, metsad, okasmetsad, vöönd, taiga, talv, okaspuud, puit, tundra, ebatsuuga, sademete, heletaiga, linnud, männid, põhjapõdrad, parasvöötme, kuused
Geograafia - Põhikool
34 allalaadimist, 1 arvamus
35
...pesakonna suuruseks 3 poega Tiinus kestab neil 40…44 päeva Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad Poegi imetatakse kuu aega Pärast seda saavad pojad iseseisvateks Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt Eluiga on keskmiselt 6 aastat ulatudes rekordiliselt 13 aastani Halljänesel on palju vaenlasi Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes Halljänes on tavaline jahiloom kellele peetakse jahti koeraga Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus Halljanes 2011 Mink Mustela vison Mink on Eestis võõrliik kes on siia levinud naaberaladelt kuhu teda on lahti la...
Märksõnad: pärand, karja, rööv, nastik, konnad, kärnkonn, veekogu, rannaniit, sisalik, matsalu, lind, kooslused, rabakonn, metskits, kate, eesti loodus, kõre
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
6
...iselt kuus kuni seitse poega Pojad on alguses pimedad saades nägijateks alles kümne päeva vanuselt Imetatakse kuu aega mille järel nad iseseisvuvad Kevadel sündinud pojad võivad esimest korda sigida juba sama aasta sügisel Sigivad ainult territooriumi omavad loomad Tavaliselt elavad nad kahe harva kuni viie aasta vanuseks Vaenlasi on ondatratel palju: saarmad rebased röövlinnud inimene jt Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Ondatra Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseksTeine taseKolmas taseNeljas taseViies taseKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseksTeine taseKolmas taseNeljas taseViies tase9 12 2011‹#›Klõpsake tiitlilaadi muutmiseks Klõpsake tiitlilaadi muutmiseksKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseksKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseksKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi...
Märksõnad: selgroogsed loomad, tuttpütt, ondatralgroogsed, linnud, part, saarmas, lind, sinikaelpart, nokk, antarktika, ujuja, nõrgad, munad, pingviinid, pimedad
Loodusõpetus - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
10
...avalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk, vint ja vöötkakk. Soobel(pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind. Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp, Sest see aitab paremini soojust hoida. . . Inimtegevus Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi põhiliseks loodustagavaraks on puit. Puutööstused on enamasti tehtud veekogude äärde kuna mööda vett on puid o...
Märksõnad: metsad, rohtla, parasvöötme, talv, lehtmetsad, taiga, okasmetsad, mandri, parasvööde, sademete, sademete hulk, muld, külmad, euraasia, lehtpuud, lumi
Geograafia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
27
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) – soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, “vaikuse” periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini „Liikide tekkimine”, vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifili...
Märksõnad: signaal, isend, kiskja, evolutsioon, mehhanism, signaalid, madu, funktsioonefleks, part, tasuvusefleksi, lind, silm, mehhanismid, ogalik, psühholoogid
49 allalaadimist, 0 arvamust
4
Märksõnad: lind, merikotkas, veekogu, männi, linnud, kotkad, kael, vaev, segametsad, nokk, peipsi, haugövlind, austrias, haab, mänd, mais, kannibalism, emajõe
Uurimistöö - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
57
... luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai — ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. „Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! „Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hak...
Märksõnad: äike, mets, vurr, rõõm, silm, hiir, kuld, taat, talv, vares, anni, illi, pisike, ants, lind, vihm, karja, mall, hommik, paha, jänes, veere, lill, kass
Kirjandus - Tartu Ülikool
23 allalaadimist, 1 arvamus
9
... 2 SISSEJUHATUS Mina tegin oma töö herilaseviust. 3 HERILASEVIU Linnu välimus Herilaseviu on rongasuurune kontrastse sulestikuga röövlind. Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad.. Keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38…42 cm. Linnu söök Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad,...
Märksõnad: lind, linnud, söök, kullilised, teekond, nugis, haruldane, kael, röövlind, rind, nokk, sipelgad, toidulaual, roomajad, kahepaiksed, kiletiivalised
Loodusõpetus - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
76
ESIMENE LOENG Vana Egiptuse tsivilisatsioon nagu te teate on üks vanimatest kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest mis sai alguse 5000 aastat tagasi Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem Ühest küljest oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas kuid Niiluse org kus Egiptus asetses oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega ja teisest küljest kogu oma kultuuriga kaldub V E rohkem V...
Märksõnad: egiptus, egiptuse, osiris, nomos, niilus, isis, kultus, jumalanna, horos, amon, thot, seth, egiptlased, teeba, müüt, tekstid, kull, kast, dünastia, jõgi
Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist, 0 arvamust
3
Tundra linnud Liigikirjeldus Jahipistrik: Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb...
Märksõnad: lind, pistrik, jahipistrik, tutka, hangelind, metstilder, rannik, linnud, tundra, emajõe, munad, seemned, luhad, selgrootud loomad, selgrootud, lehtedest
Geograafia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
13
...aimede hävimisel muutub organismide toidulaud kesisemaks ja väheneb peidupaikade arv veekogupõhjas. Elu neil aladel jääb aga aastateks häirituks, kuna nafta laguneb väga aeglaselt. Naftareostuse puhul on väga suur tõenäosus ja oht, et naftareostusega kokkupuutunud loomad, linnud ja kalad satuvad toiduahelasse. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Seega ei põhjusta naftareostus meres ainult mereorganisme ja taimi vaid kogu keskonda tervikuna. 9 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine Naftareostuse koristamine on üsna kulukas ja selle tõttu on igati kasulikum püüda ennetada reostuse teket. Selleks et vähend...
Märksõnad: nafta, reostus, naftareostus, kalad, lind, õli, veekogu, eesti loodus, linnud, tanker, organism, kaladele, organismid, piirivalve, riigikontroll
Rannikumere keskonnakaitse - Eesti Mereakadeemia
39 allalaadimist, 0 arvamust
11
...eb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat. Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima, aga ööseks kogunevad ikka veel oma kaitsvale pesapaigale. Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvitama, siis on tihti kuulda kurgede iseloomulikku kluugutamist ja kui üles vaadata, paistab ilus kolmnurka koondunud suurte lindude parv. Tõesti - sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit. Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad septembris-oktoobris, et kevadel taas oma tuttavasse pesapaika tagasi pöörduda. Kõik nähtavad kureparved ei ole aga siinpesitsejad, sest Eestis on neist suvel vaid umbes 350 paari, aga läbirändajaid ...
Märksõnad: lind, kurg, sookiur, metskiur, rabapistrik, sookurg, linnud, sood, sootihane, rabad, munad, mahl, tihased, toidulaud, nokk, kael, seitse, pisike
Loodusõpetus - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
1
Tegelikult on see aine keskkond, aga ma ei osanud seda kuhugi alla panna, niiet mõtlesin, et bioloogia alla sobib kõige paremini.
Märksõnad: kaitsekategooria, linnud, imetajad, kanakull, naarits, hüljes, kahepaikne, lagrits, laululuik, kivisisalik, kõre, kahepaiksed, kotkad, rukkirääk
Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
6
...tajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe –see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau „Kohtumine l...
Märksõnad: delfiin, delfiinid, imetajad, kaja, piim, karja, saak, selg, vastsündinu, pringlid, pilu, signaalid, kumer, sugukond, kopsud, sipelgaõgija, kehaehitus
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 1 arvamus
27
...teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse. [] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi – Muraka soostiku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Seal on ära toodud kaitsealuste liikide nimetused nagu näiteks kassikakk, metsis, savipütt, laanepüü, sookurg, öösorr, värbkakk jne. Lisaks on toodud ka kaitsealused elupaigatüübid: näiteks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, jõed ja ojad, lamminiidud, rabad jne. Lisaks ka erinevaid kaitse all olevaid looma ja taimeliike nagu lendorav, kuldking, väike-punalamekask, soohiilakas jt. [] Täpseks kaitseala asukohaks on Ida- Viru maakonnas Iisaku vallas Alliku, Sälliku ja Taga- Rootsi külas, Maidla vallas Tarumaa ja Virunurme külas, Mäetaguse ...
Märksõnad: raba, kaitseala, turvas, sood, siirdesoo, matk, madalsoo, metsad, looduskaitseala, tarn, järved, vald, taimestik, rabad, maastik, lage, jõgi, ülem, lind
Keskkond - Tallinna Ülikool
18 allalaadimist, 0 arvamust
10
...emaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised joon...
Märksõnad: euro, hotel, hotell, siber, restoran, muuseum, aasia, moskva, restoranid, majutus, hotellid, lauskmaa, reisid, uurali, kompleks, turism, jõge, volga
Ärijuhtimine - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
13 allalaadimist, 0 arvamust
4
...est Maa lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Aastaajad Parasvöötmealadel on neli aastaaega. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. KEVADEL kasvavad puudele uued lehed. Paljud loomad poegivad. SUVEL õitsevad paljud metsataimed. Nende nektarist toituvad mesilased ja liblikad, kes samal ajal neid ka tolmeldavad. Pärast...
Märksõnad: metsad, röövik, parasvöötme, vastsed, valmik, parasvöötme metsad, munadd, nukk, linnud, lehtpuu, seemned, puudel, püsivad, röövloomad
Geograafia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
14
...omineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid, kellest palju aitavad laiendada lehtpuude levilat. Suhteliselt vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Euroopa parasvöötme sega- ja lehtmetsas elavad sellised loomad nagu metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Lindudest aga elavad seal roherähn, tihane, kassikakk, mets-lehelind, ööbik, rästad ja paljud teised. • Inimene leht- ja segametsavööndis Parasvöötme metsavööndi merelisema kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimeste eluks. Tiheda asustuse peamiseks eeltingimuseks on soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus. Tiheda inimasustusega käib kaasas linnade ja maa- asulate rohkus, mida ühendab tihe teedevõrk. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste m...
Märksõnad: mets, vöönd, tundra, rohtla, metsad, vahemere, talv, parasvöötme, okasmets, taimestik, jäävöönd, loomastik, okasmetsad, mandri, lehtmets, mullad
Geograafia - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
33
...d peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad, linnud jne. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju; ülesanne: ärrituste vastuvõtt ja organite töö koordineerimine. Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välisp...
Märksõnad: ussid, elund, rakk, emas, silm, sool, karp, putuka, vastne, epiteel, rakud, kere, elundid, vähid, vähk, magevee, valmik, moone, pärak, vöö, kalad
Vee elustik - Eesti Maaülikool
47 allalaadimist, 1 arvamus
11
... seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud. Kui kalake "ei näkka", jääb kotkas lühikeseks ajaks konna- või hiiredieedile. Kalakotka elupaigaks on soostunud metsad. Pesapuuks valib peaaegu alati kõrge männi, mille latva rajab laia pesa. Täiskurnas on 2…3 muna, järeltuleva põlvkonna eest hoolitsevad mõlemad vanemad, üks mune haududes, teine toitu tuues. Pojad kooruvad juuni teisel poolel ja lennuvõimestuvad alles augusti lõpuks ja vahetult pärast lennuvõimestumist sooritavad praalivaid kärarikkaid kõrgeid õhulende. Kalakotkas kuulub looduskaitse alla. ...
Märksõnad: kalakotkas, kotkad, lind, populatsioon, järved, linnud, rände, europe, saak, mänd, männi, raba, vahemere, tehis, produktiivsus, näitaja, emajõe
Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
17
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1 pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks Titaanidest tuntuimail Kronosel Saturnus oli palju lapsi teatuim Zeus Jupiter kes haaras isalt võimu Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa Tethys – O naine Hyperion – päikese kuu koidu ja eha isa Mnemosyne – mälu Themis – õiglus Iapetos + pojad Atlas taevas õlgadel Promethe...
Märksõnad: hera, trooja, athena, aphrodite, zeus, allilm, kuningas, paris, hektor, jumalanna, medeia, menelaos, poseidon, herakles, theseus, penelope, nool, zeusi
Kirjandus - Keskkool
109 allalaadimist, 1 arvamus
15
...änaseks on Euroopa loomastik palju väiksem oma endisest hiilgusest. Mitmeid liike on jäänud palju vähemaks, samas kui mõned liigid on vastupidi, laienenud ka mujale. Paljud liigid on välja surnud. Euroopa loomastiku päritolu Euroopa loomastiku lõplik moodustumine algas Lauraasia jagunemisega mitmeks erinevaks mandriks. Varase Cenozoicumi perioodi lõpuks olid enam-vähem välja kujunenud mandrid nende tänapäevasel kujul. Kahe jääaja vahelisel perioodil oli merevee tase tunduvalt kõrgem, hakates pärast taas ajapikku langema. Nii sai Lääne-Venemaast Euroopa ühendus Aasia maailmajaoga. Aasiast tuli Euroopasse palju uusi loomaliike. Kaks viimast jääaega on tugevalt mõjutanud kogu Euroopa loomastikku. Nagu mujal maailmas, nii ka Euroopas on juba muistsetest aegadest peetud jahti suurematele kiskjaloomadele. Näiteks arvatakse, et mammut oli väljasurn...
Märksõnad: loomastik, mets, vahemere, euroopa loomastik, linnud, aasia, sisalik, tundra, mäestik, jänes, skandinaavia, läänemeri, põder, atlandi ookean, metsad
Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
19
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireakts...
Märksõnad: juur, kude, tolm, rakk, viljad, varre, rakud, õied, juhtkimp, seemned, kestad, emaka, kambium, sõnajalg, floeem, rohttaim, õhulõhe, koed, rohttaimed
Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
82 allalaadimist, 1 arvamus
11
...…11 KOKKUVÕTE……………………………….……....12 KASUTATUD KIRJANDUS……………….……..…13 SISSEJUHATUS VENEMAA GEOGRAAFILINE ASEND Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõ...
Märksõnad: siber, rahvastik, aasia, nafta, volga, metsad, järved, hirv, uurali, tundra, õhutemperatuur, mäed, jõed, taimestik, mongoolia, kaspia, jõgi, taiga
Geograafia - Kutsekool
86 allalaadimist, 4 arvamust
6
ANIMISM (Oskar Loorits “Eesti rahvausundi maailmavaade”, 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” Alexande...
Märksõnad: konventsioon, kaitsealaetsitmekesisus, eesti nsvärgala, citesärgalad, protokoll, looduskaitseala, ramsar, sood, eesti loodus, komisjonatsalu
12
...äga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti, kasutati karjamaana. Luhaniidud asuvad tavaliselt jõgede ja järvede üleujutatavatel kallastel. Eesti asuvad nad Kesk-ja Lõuna-Eestis, tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam- Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Tehtud uuringute põhjal on arusaadav, et Eestis on luhaniidud ohus. 1960ndatel aastatel tehtud uuring näitas, et Eestis on luhaniite 83 000 ha, 1996ndaks aastaks oli säilinud ainult 12 000 ha. Luhaniitude säilimiseks tuleb neid pidevalt niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on luhaniidu taimestik lopsakas, aga liigivaene. ...
Märksõnad: kobras, toiduahel, niidu, konkurents, organism, paju, isend, populatsioon, kiskja, toonekurg, niit, sümbioos, parasitism, tarbijad, veekonn, sääsk
Keskkonnaökoloogia - Keskkool
25 allalaadimist, 0 arvamust
19
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranž ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) ...
Märksõnad: mets, kährik, kärp, jooksuaeg, naarits, karja, saarmas, ilves, kivinugis, metsnugis, mais, kiskja, raibe, selg, nirk, konnad, euroopa naarits, lähedus
Jahindus - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist, 4 arvamust
3
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi – põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise – tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, nagu Eur...
Märksõnad: raba, märgala, märgalad, sood, madalsoo, rabad, konventsioon, looduskaitseala, looduskaitseala, siirdesoo, rahvuspark, rabataimed, küllastunud
Keskkonnaökoloogia - Keskkool
20 allalaadimist, 1 arvamus
17
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA ...
Märksõnad: toonekurg, must toonekurg, lind, populatsioon, linnud, kotkad, ladina keeles, seire, satelliit, ohutegurid, produktiivsus, rände, kategooria, puistu
Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
23 allalaadimist, 0 arvamust
21
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas ...
Märksõnad: soolsusalad, lest, plankton, jõge, selg, räim, magevee, emas, marja, vetikad, ussid, laht, veekogu, organismid, lind, merevee, vastsedilu, nokk, silm
Läänemere elustik - Tallinna Ülikool
60 allalaadimist, 3 arvamust
12
Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõ...
Märksõnad: kast, tootem, kunst, funktsioon, kastid, eksogaamia, totemism, suhe, vastand, klassifikatsioon, austraalia, endo, müüt, juhus, klassifikatsioonid, madu
Kirjandus - Keskkool
36 allalaadimist, 2 arvamust
38
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta...
Märksõnad: raba, varre, kase, rabad, kanarbik, huulhein, villpea, küüvits, karvakesed, õied, sookail, männi, sood, pohl, varred, tupp, põdrakanep, oksad, marja
Rohttaimed - Kutsekool
9 allalaadimist, 0 arvamust
2
...tusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinnu. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui ...
Märksõnad: nafta, õli, lind, naftareostus, kalad, kütus, naftasaadused, noka, nokk, naftalekeerilõvid, röövlinnud, nälg, alajahtumine, uppumine, rasvadinuti
Keemia - Keskkool
48 allalaadimist, 5 arvamust