Otsingule "prooton" leiti 949 faili

Prooton ja Neutron
1
doc
Prooton-positiivse laenguga tuumaosake,mass 2000x suurem elektroni omast. Neutron-elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Veidi suurema massiga kui prooton , samapalju kui prootoneid. Elektron-asukoht tuuma ümber elektronkattes. Laeng negatiivne. 2.Tuumajõud on jõud, mis mõjub prootonite,neutronite vahel ühtemoodi tõmbuvalt. Nimetatakse ka tugev vastastikmõju. 3.Stabiilne tuum-püsiva tuuma suurus on piiratud, tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis ehk energiatasemed on täitunud järjest,neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid. 4.Alfakiir...
Füüsika - Keskkool
35 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile
2
docx
Tuumafüüsika - füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton – positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron – neutraalne aatomituuma osake Nukleon – prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud – seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv – nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop – keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seose...
Füüsika - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
Füüsika – Tuumafüüsika
1
doc
Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton , mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi. Tuuma massiarvuks A nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid k...
Füüsika - Keskkool
310 allalaadimist, 7 arvamust
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 ⋅10 −19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. q1 ⋅ q2 Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid ei arvestata. Coul...
Füüsika - Keskkool
1117 allalaadimist, 42 arvamust
Keemia põhimõisted
6
doc
1. Aatom – üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element – kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton – positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron – negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron – üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng – aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv – tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid – keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate – aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, k...
Keemia - Keskkool
338 allalaadimist, 11 arvamust
Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal
12
doc
Dielektrik – Dielektrikus vabad laengukandjad elektrivälja toimel vabalt liikuda ei saa. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Tuumafüüsika No neid ma küll kuskilt lehtedelt ei leidnud…? Kõik vikipeediast, vaata ise üle. Aatomi tuum – Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku levinuimal isotoobil). Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10–15 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. Neutron – Neutron on aatomituuma koostisosa. Neutroni elektrilaeng on 0, st ta on neutraalne. Neutroni mass on 1,0005 amü ehk 1,6749 × 10−27 kg (939,573 MeVc², pisut rohkem kui pr...
Füüsika - Keskkool
406 allalaadimist, 10 arvamust
Keemilised elemendid
15
ppt
03.2007 Keemiline element Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga. Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8...
Keemia - Kutsekool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Mõisted
6
odt
Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e−).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop...
Keemia - Keskkool
122 allalaadimist, 2 arvamust
Ainestruktuur
2
docx
Ainestruktuur Sissejuhatus Juba 5. Sajandil eK arvas Vana-Kreeka filsoof Demokritos, et aatom on kõige väikseim jagamatum osake. Sõna „aatom” tähendab silmaga nähtamatut, jagamatut osakest. Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb aatomi ehituse ja omaduste uurimisega. 1.1 Aatomi ehitus Aatom Tuum Elektronid Prootonid ja neotronid – nukleonid Kvardid Neutronid – laenguta Prootonid – positiivsed Tuum – positiivne Elektornid – negatiivsed Aatom – laenguta. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, millele on kõik sellele keemilisele elemendile iseloomulikud omadused. Molekul on aine väikseim osake, millele on kõik sellele ainele iseloomulikud omadused. 1.2 Aatomimudeli kujunemine 1. Thomsoni aatomimudel 1897. a...
Füüsika - Keskkool
29 allalaadimist, 1 arvamus
Aatomi ehitus
4
doc
1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. • Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 • Neutron – laeng puudub ; mass ligikaudu 1 • Elektron – laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? • Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? • Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad – laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? • Elektronid paiknevad ki...
Keemia - Keskkool
82 allalaadimist, 2 arvamust
Kordamine - Elekter ja aatom
1
doc
Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaenguid on kahte liiki. Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse, mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisustabeliks. Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järgi aatomituumas. Aatom koosneb tuumas ja elektronkattest. Kuna elektroni ja prootonite elekt...
Loodusõpetus - Põhikool
11 allalaadimist, 1 arvamus
Neutron-prooton-elektron
2
doc
Millist laengut omab ja kus asub: neutron, elektron, prooton : -Neutron = Neutraalne -Elektron = Negatiivne -Prooton = Positiivne -Prootonid & Neutronid asuvad aatomi tuumas, elektronid elektronkihtidel 2. Võrdle planetaarset, Thompsoni ja Bohri aatomimudelit! Thompsoni aatomimudel on nagu „rosinakukkel“ kus osakesed on aatomis laiali. Bohri aatomimudel on nagu planetaarne, kuid elektronid tiirlevad kindlatel energiatasemetel. (Õige ainult Vesiniku aatomi korral) Planetaarne aatomimudel on nagu päikesesüsteem, keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaa...
Füüsika - Põhikool
45 allalaadimist, 1 arvamus
Aatomi ehitus
1
doc
klass Keskel- tuum Ümber- elektronkate Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused. Mis on lihtaine ja mis on liitaine? Lihtaineks nimetatakse ainet mis koosneb ühest ele...
Keemia - Kutsekool
21 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika
2
doc
Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse...
Füüsika - Põhikool
17 allalaadimist, 0 arvamust
Tuumafüüsika mõisted
2
doc
Aatomituum koosneb prootonitest (Z) ja neutronitest(N). 2. Prooton-aatomituuma tähtsaim koostisosake, stabiilne, ei lagune. 3. Neutron e. nukleon- tuuma koostisosake, laenguta, ei ole stabiilne, radioaktiivne ja laguneb prootoniks, elektroniks ja antineutriinoks. 4. Laenguarv ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. (tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioakt...
Füüsika - Keskkool
28 allalaadimist, 1 arvamus
10kl- Kontrolltöö nr-2 - aatomiehitus
1
doc
vasakul (3) Elektronidearv välisk. – roomanr. (7) Elektronskeem – kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem – tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone – 8 Elektronpaarid – 6 Väliskihi elek. – 4 s-orbitaalid – 3 *Mida vähem elektrone on väl...
Keemia - Keskkool
42 allalaadimist, 1 arvamus
Füüsika küsimused
1
doc
Küsimused ja vastused
Füüsika - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
7
docx
Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Tuumafüüsika aatomi tuum - Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10–15 m. neutron – laenguta tuuma osake. Mass on ligilähedale võrdne prootoni seisumassiga ehk 1 aatommassi ühik. prooton – positiivse laenguga tuuma osake. Seisumass on umbes 1 aatommassi ühik. massiarv – nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv tuumas. isotoop – isotoobid on elemendid, kus on prootoneid tuumas sama palju, kuid neutronite arv on erinev. radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle prot...
Füüsika - Keskkool
217 allalaadimist, 2 arvamust
Aatomfüüsika põhitõed
2
docx
Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata.  α-lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. Tuumast eralduvad 42He- α osakesed. On kõige väiksema läbimisvõimega kiirgus. α- osake liigub magnetväljas lõunapooluse suunas.  β-lagu...
Füüsika - Keskkool
34 allalaadimist, 1 arvamus
Aineehitus
1
doc
Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: −Prootonid (+) −Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium – 1 prooton, 1 elektron Deuteerium – 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium – 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Vä...
Keemia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust