Otsingule "proosatekst" leiti 98 faili

Pime auk
1
doc
Dokumendis on kirjeldav proosa lühijutt. Tekst annab palju näiteid, kuidas luua kirjeldusi
Eesti keel - Keskkool
21 allalaadimist, 1 arvamus
Ernest Miller Hemingway
4
doc
Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu seepärast, et vaenlane on plaanist informeeritud. Jordan viib käsu sellegipoolest täide ja laseb silla õhku. Raskesti haavatuna katab ta kaaslaste taganemist ja ootab surma. Ta sureb teadmises, et on võitluses seisnud õigel poolele. Ja armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. "Vanamees ja meri" Proosatekst, mille esmatrükk ilmus 8. septembril 1952. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palj...
Kirjandus - Keskkool
341 allalaadimist, 2 arvamust
Keskaja muusika
2
doc
essee
Muusika - Keskkool
109 allalaadimist, 12 arvamust
Eksegees
5
doc
Jumal puhkab oma tegudest 2. Jumal õnnistab seitsmendat päeva B Eedeni aiad 1. Sissejuhatus: Jumal kastab maa 2. Eedeni aia rajamine C Jehoova Jumal ja Aadam 1. Keeld süüa hea ja kurja tundmise puu vilju 2. Loomad ja linnud 3. Eeva loomine 4. Lõpp; Kokkuvõte: Mees ja naine 4. 5. Babüloonia loomiseepos „Enuma eliš” on kirjutatud luulevormis. Gn loomislugu on proosatekst, ainult Gn 1:27-28 on kasutatud luuleridu. Erinev on loomine: Genesises ei selgitatud lähemalt kuidas ja millest taevas ja maa loodi; „Enuma eliš’es toimub loomine küllaltki üksikasjalikult. Jumala loomine toimus väga korrapäraselt ja läbimõeldult (esimene päev…, teine päev…). Bel tegeleb rohkem taevaste asjadega: vete eraldamisega, tähtkujude seadmisega, Nannari (kuu) nähtavaks tegemisega, kuu faaside määramisega. Jumal eraldab taevased veed, teeb valgused – sellega tema töö taevas piirdub. Suurem tähelepanu on...
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc
Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või koor(mis sageli jaguneb kaheks grupiks) Igasugune mitmehäälsus –on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus. Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi. Laulu rütmiline omapära – tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme. 6.Neuma , neumakiri. Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja . Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed. Neumad- noodikirja märgid, mis ei tähista mi...
Muusika - Keskkool
75 allalaadimist, 4 arvamust
Kirjandi abi
10
doc
). Luuletsitaat: • Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada). • NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht? – Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. • Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. • NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules – “ümber põllu lepistikud herneaias kepistikud koduküla, kodumaa” – muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: • …on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks. • Näide: Tolstoile olid oma romaanides sümpaatsed need kõrgseltskonna esindajad, keda i...
Eesti keel - Keskkool
719 allalaadimist, 26 arvamust
Sonett
6
doc
Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: • Tuleb selgeks teha, millest on jutt • Kirjutada sonett ümber proosana • Tõlkida kirjutatu ümber endale omasesse keelde Kui olete aru saanud, millest jutt on, kriipsutada proosatekstis alla need sõnad, mis sonetis on värsside viimased. Need sõnad peavad olema olulised, muidu kaob värss ja ka soneti tähendus. Sama palju raskusi nagu mõtte jätkamine ja selle õhushoidmine, tekitab ka mõtte lõpetamine. Lõpetamiseks tuleb teha ettevalmistusi, et lõpp ja järeldus ei tabaks meid ootamatult. Ettevalmistus seisneb aja võtmises enne järelduse sõnastamist. Lõpetatus väljendub viimase sõna olulisuses ja lõplikkuses ja... sellest lahti laskmises. SIRELITE AEGU M. Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelit...
Kirjandus - Keskkool
74 allalaadimist, 0 arvamust
Muusika eri ajajärkudes
6
doc
Keskaeg Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604), kes võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius polnud ilmselt otseselt seotud laulmisega, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Laulab üks vaimulik, või koor. Gregoriuse koraali tekst on ladinakeelne. Kasutatakse proosatekste . 11.-12. saj. hakkas levima ka ilmalik keskaegne laul. Selle edasikandjateks olid rüütlilaulikud. Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks ja truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Peamisteks lauludeks on armastus- ja kangelaslaulud. Algselt olid rüütlilaulikud tõesti kõrgest soost (näit. Richard I Lõvisüda), hiljem ka madalamatest kihtidest laulikuid. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust pärinevad 10 saj. Gregoriuse koraalile lisati teine hääl, kas kvardi või kvindi kaugusel ja sellist laulu nim. organumi...
Muusika - Keskkool
33 allalaadimist, 1 arvamus
Žanr ja vorm muusikas-mõisted-9-klass
1
doc
klass) Žanr – muusikateose liik Vorm – muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn – värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal – korrapärane meetrum puudub, proosatekst , ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum – mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemaltmadalamalt) Motett – mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem – surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal – ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium – ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu...
Muusika - Põhikool
62 allalaadimist, 4 arvamust
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: • roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul • laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed • retsitatiivne • puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt • rütm lähtus tekstist • kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: • retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes • psalmoodia – psalmitekstide...
Muusikaajalugu - Keskkool
230 allalaadimist, 10 arvamust
Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused
14
doc
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf
12-13. saj prantsuse värssromaan. Chrétien de Troyes (Erec et Enide, Cligès de Chévalier de la Charétte. 15-16. saj hispaania rüütliromaan: Montalvo Amadis de Gaula. Rüütliromaani allikad: 1) ajaloolised tekstid, kroonikad + pseudoajaloolised allikad (kangelaslik eepos); 2)müüt, arhailine eepos; 3) kristlus. Rüütliromaani põhisisuks on Püha Graali otsimine. Graal on peeker, kuhu Johannes korjas Kristuse vere, hiljem kauss, kus hoiti liha. Pastoraalromaan. 16-17. saj kujunes proosatekstina . Jacopo Sannazaro Arcadia 1504; Cervantes La Galatea, 1585. Põhiainestikuks idealiseeritud karjaste elu. tänapäeval räägitakse pastoraalsetest sugemetest romaanis. D. H. Lawrence, Evelyn Waugh. Philip Roth, American Pastoral, 1997. Ökokriitika uurib, kuidas kirjanduslikus tekstis konstrueeritakse inimese ja keskkonna (looduse) suhteid. 8 Kelmiromaan. 16. sajandi hispaania k. Tormese Lazarillo elukäik. Kangelane kuulub madalasse seisusse,...
Paul-Eerik Rummo
19
odt
Siin pole otsest “ruumisuhete analüüsi” ning poliitiliste sundseisude teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste klišeede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002) 15 Teos „Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl“ on vormistatud jällegi natuke eriliselt, nimelt on see kirjutatud nagu proosatekst : „Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl, või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on terav ja särav, sest rändad ohtlikul teel, ja särav on sinu kuulsus ja terav su kartmatu meel. Kuid see relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl. See relv on ka imelik talisman, sest nii on kindlamgi veel.“...
Kirjandus - Keskkool
268 allalaadimist, 5 arvamust
Keskaja muusika 10 klass
3
doc
Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole – laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine – vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia – peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn – on stroofilise värsstekstiga Responsoorium – algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis. Sekvents – värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, oli keskajal väga levinud. Tänapäeval kasutusel olev sekvents on “Dies irae” T. Alanost. Keskaegsed põhihelilaadid: a) Dooria – meheli...
Muusikaajalugu - Keskkool
77 allalaadimist, 3 arvamust
Keskaja muusika
2
doc
Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence’ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat sti...
Muusikaajalugu - Keskkool
18 allalaadimist, 1 arvamus
Jaan Oks - Referaat
11
doc
SISUKORD SISSJUHATUS I JAAN OKSA ELU 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks II JAAN OKSA LOOMING III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Lisa 1
Kirjandus - Keskkool
38 allalaadimist, 0 arvamust
10-kl Õpimapp
14
doc
Muinasaeg kuni Beethoven
Muusikaajalugu - Keskkool
47 allalaadimist, 0 arvamust
Renessanss-humanism
5
rtf
Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzes, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on “Uus elu” ja “Jumalik komöödia” “Uus elu” on proosatekstidega põimitud armastuslaulude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatricet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. “Jumalik komöödia” (kirjutatud pagenduses 1307–1321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikku...
Kirjandus - Keskkool
47 allalaadimist, 0 arvamust
KESKAJA MUUSIKA
2
doc
Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. – 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu – Gregooriuse laulu – aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, žanre ja lauluvorme: • Retsiteerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; • Psalmoodia – psalmtekstide laulmine • Antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist • Hümn – stroofilise värsstekstiga laul; • Sekvents – üks enam levinud vaimuliku luule vorm...
Muusika - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
Keskaeg
2
doc
Iga päev toimus peamine jumalateenistus- missa. Lisaks sellele 8 tunnipalvus. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Proprium- laulus muutuv tekst vastavalt kiriku aastatähtpäevadele. Ordinaarium- muutumatu tekst. Kirikuaasta oli jagatud kolmeks perioodiks: 1) jõulupühade aeg (detsember- veebruar) 2) ülestõusmisperiood (märts-mai) 3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november) Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kan...
Muusika - Keskkool
24 allalaadimist, 1 arvamus