Otsingule "prisma ruumala valem" leiti 54 faili

Prisma
1
doc
Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille...
Matemaatika - Keskkool
259 allalaadimist, 4 arvamust
PRISMA
13
ppt
PRISMA Heldena Taperson Tallinna Inglise Kolledž 2009 Prismat nimetatakse: F´ E´ F A´ D E B C D ´ ´ ´ C F E A D A B...
Matemaatika - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Ruumiliste kujundite tutvustus-kuup-risttahukas-prisma-püramiid- 8 klass MSword
3
rtf
V = 2 • 3 • 4 = 24 cm3. Kolmnurkne püstprisma Kolmnurkse püstprisma põhiservad on a, b, c; põhja kõrgus on h ja prisma enda kõrgus on H. Prisma ruumala saame Prisma täispindala leiame samm haaval. kui põhja pindala korrutame 1) Leiame põhja ümbermõõdu prisma kõrgusega: P=a+b+c 2) Leiame külgpindala V = Sp • H Sk = P • H...
Matemaatika - Põhikool
109 allalaadimist, 1 arvamus
Valemeid matemaatikast
2
doc
Matemaatika - Põhikool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Kolmnurkne püstprisma
2
doc
Kolmnurgad on püstprisma põhitahud. Kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma põhiservadeks. Ristkülikud on püstprisma külgtahud. Ristkülikute ühiseid servi nimetatakse püstprisma külgservadeks. Joonisel kujutatud püstprismat tähistatakse püstprisma ABCDEF. Põhitahud on kolmnurgad ABC ja DEF. Külgtahud on ris...
Matemaatika - Põhikool
174 allalaadimist, 1 arvamus
Füüsika kordamine-Kokkuvõte teemadest
4
doc
* Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse murdub valguskiir ristsirge poole. * Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse murdub valguskiir ristsirgest eemale. * Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valguskiir sirgjooneliselt. * Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu. * Valguse levimise pööratavus. (Kui joonisel keerata valguse levimise suund vastupidi, jääb valguskiire tee joonisel ikka samaks.) * Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. * Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peate...
Füüsika - Põhikool
91 allalaadimist, 5 arvamust
Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid
2
pdf
Kuubi pindala ja ruumala S = 6a2 V = a3 22. Risttahuka pindala ja ruumala S = 2(ab + ac + bc) V = abc 23. Püstprisma pindala ja ruumala Sk = Ü ⋅ H S t = 2S p + S k V = Sp ⋅H 24. Korrapärane püramiid n⋅a⋅m Sk = St = S k + S p 2 1 V = Sp ⋅h 3 25. Koonus S p = πr 2 Sk = πrm 1...
Matemaatika - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend
23
doc
Lehekülje algusesse Füüsikalised ja füüsikalis-keemilised analüüsimeetodid. Füüsikalised ja füüskalis-keemilised analüüsimeetodid on sageli tundlikumad kui keemilised meetodid ja nõuavad vähem aega ning vähem aineid. Alljärgnevalt on lühidalt iseloomustatud mõningaid neist. Spektraalanalüüs. Põhineb aine kiirgusspektri (või neeldumisspektri) uurimisele.Analüüsitav proov ergastatakse (näiteks kaarleegis), prisma abil saadakse spekter.Kvalitatiivsel analüüsil on oluline, millised spektrijooned saadi, kvantitatiivsel analüüsil - spektrijoonte intensiivsus. Kromatograafiline analüüs. Uuritakse aine adsorptsiooni mitmesugustel adsorbentidel.Kromatograafial on palju alaliike.Väga levinud on gaaskromatograafia (eriti orgaaniliste ainete analüüsil).Põhineb lenduvate ainete erineval jaotumisel (kinnipidamisel) adsorbendi pinnal.Registreeritakse üksikute komponentide väljumine kolonnist. Kvalitatiivsel analüüsil on oluline väljumisaeg, kvant...
Keemia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
Keskkooli füüsika
7
doc
α – piirnurk, n – murdumisnäitaja n Valguse dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Dispersiooni tõttu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks. Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D – läätse optiline tugevus, f – fookuskaugus, D= = + f a k a...
Füüsika - Keskkool
665 allalaadimist, 25 arvamust
Matemaatika riigieksam
7
doc
6. (15p) On antud korrapärane nelinurkne püramiid, mille külgserva ja põhja vahelise nurga tangens on 3 ning põhja diagonaal on 8 cm. Püramiidi sisse on kujundatud korrapärane nelinurkne prisma nii, et selle alumine põhi asub püramiidi põhjal ja ülemise põhja servad külgtahkudel. 1) Avaldage prisma ruumala tema põhja diagonaali d kaudu. 2) Millise d väärtuse korral on prisma ruumala maksimaalne? Arvutage prisma maksimaalne ruumala. Lahendus: Olgu d prisma põhja diagonaal; d1 = 8 cm püramiidi põhja diagonaal; H on püramiidi kõrgus;...
Matemaatika - Keskkool
354 allalaadimist, 10 arvamust
Mata valemid 7-8 kl
2
doc
Matemaatika - Põhikool
245 allalaadimist, 8 arvamust
Ruutvõrrand
29
doc
PS. Kui oleks kohe algul tähistanud uue ruudu külje a -ga, oleks võrrand: x 2 = ( x − 3) 2 + 39 (NB! Samaväärne) 295 Olgu plaadi külg a. Karbi põhjaks on ruut küljega a-8, karbi kõrgus on 4cm ⇒ saame võrrandi, rakendades ruudukujulise põhjaga püstprisma ruumala valemit : V = Sp × h; V = ( a −8) 2 × h, kuna V = 324 , siis (a − 8) 2 × 4 = 324 ÷ 4 ⇒ (a − 8) = 81 a 2 −16a + 64 − 81 = 0 a 2 −16a −17 = 0 a = 8 ± 64 +17 = 8 ± 9 a1 = −1 või a 2 = 17 a1 = −1 ei sobi ⇒ a = 17 (cm) Kontroll: (17 − 8) 2 × 4 = 9 2 × 4 = 81 × 4 = 324 Vastus: metallplaat o...
Matemaatika - Põhikool
155 allalaadimist, 5 arvamust
Põhivara 7-klass
9
doc
Matemaatika - Põhikool
179 allalaadimist, 7 arvamust
Valemid ja Mõisted
17
doc
Tasandi punktide hulka, mille kaugus ühest kindlast punktis (O), mida nim. Ringi keskpunktiks, on mitte suurem kui r. Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn 180 , l=xr 6. Prisma : Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp...
Matemaatika - Põhikool
131 allalaadimist, 2 arvamust
Füüsika eksami piletid
4
doc
Tallinna tööstushariduskeskuse 3. kursuse füüsika eksami piletid ja vastused.
Füüsika - Kutsekool
62 allalaadimist, 0 arvamust
Elekter ja optika
11
doc
Kui käiguvahe on pool lainepikkust (12,32,52..), siis lained kustutavad teineteist, kui lained võnguvad samas faasis, siis tugevdavad üksteist. Võimalik, et samal ajal ühed spektri värvid võimendavad ja teised spektrivärvid nõrgendavad üksteist. et 10 -8 *c=10-8 *3* 10-8=3m, sel juhul on interferents võimatu. Newtoni rõngad on interferentsi tulemus. Valguse dispersioon –Erineva lainepikkusega valgus omab erinevat murdumisnäitajat. Igal lainepikkusel on oma murdumisnäitaja, prisma lahutab valge valguse spektri värvideks Erinevad lainepikkused levivad keskkonnas erineva kiirusega n=cv dndv>0. Normaalne dispersioon νλ=v Sageduse kasvamisega suureneb murdumisnäitaja, sinine valgus murdub rohkem kui punane valgus. Sellega saab selgitada vikerkaare värvide teket ja õlilaikude värvilisust. Neeldumine – I=I0*e-αx x- keskkonna paksus ,mida kiir läbis Hajumine – valguskiir hajub, st. levib korrapäratult. Valguskiire levimist pole näha, kuid näiteks udus näeb autotuld, sest osa valguskiiri kalduvad kõrvale ja...
Valemid lahendatud
77
xls
tsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioo...
Informaatika II kodutöö
41
xls
v 10 c_ 3 L 600 h_v A Err:509 h P Err:509 S_t Err:509 V Err:509 c b L- suure püstprisma pikkus(on piirang peal) A- ristlõike pindala S_t- täispindala Materjal: liimpuit Liik Hind M_maks M_kogus V_liik LP07 1900 Err:509 Err:509 MV106 cm cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d2))+(b-d) cm cm cm cm A=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d2)^2)2) cm (cm)^2 (m)^3 2∗ A + P∗L (m)^3 S t=(2*A+P*L)10^4 4 S_t = 10...
Matemaatika riigieksam
33
doc
Tulemuseks saadi lahus, millele lisades veel 1 kilogramm 6%-list soolvett saadakse 10%-line lahus aga kui segada 8 Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium lahus hoopis kilogrammi 20%-lise lahusega saadakse 18%-line lahus. Leia millega võrdub b – a. B-10 Korrapärase nelinurkse prisma külgservad on 12,5% väiksemad põhiservadest, Kahe mitte ühele põhitahule kuuluva ja mitteparalleelse serva keskpunktide vaheline kaugus on 9. Leia prisma külgpindala. B-11 Viisnurga ja tema ümberringi puutepunktid jaotavad ringjoone võrdeliselt arvude 1 : 2 : 2 : 2:5.. Leia selle viisnurga pindala teades, et ringjoone raadius on vähim positiivne arv, mis on võrrandi r 4 − 8r 2 + 13 = 0 lahendiks. 2 2 −x+2 C-1 Lahenda võrrand 2...
Matemaatika - Keskkool
351 allalaadimist, 8 arvamust
Mõisted-valemid ja joonised
9
doc
Pindala tähistatakse tähega S. a - alus h - kõrgus a*h S= 2 47.Korrapärase kuusnurga pindala Korrapärase kuusnurga pindala võrdub nurkade arv korrutatud ühe külje pikkusega korrutatud 6*a*r siseringjoone raadjusega ja see jagatud kahega ehk S = . 2 48.Püstprisma pindala Püstprisma täispindala S t leidmiseks tuleb leida prisma külgtahkude pindalade summa S k mida nimetatakse külgpindalaks ning põhjatahu pindala S p mida nimetatakse põhja pindalaks. Sk = Ü * h Prisma täispindala S t arvutamiseks liidame külgpindalale kahe põhja pindala : S t = S k + 2S p . Põhjapindala arvutame sellise valemi järgi, milline kujund on põhjaks. Kui põhjaks on kujund a) kolmnurk, siis : S p = 0,433a . 2 b) kuusnurk,...
Matemaatika - Põhikool
511 allalaadimist, 15 arvamust