.. 40...90 40...150 Polüamiid (PA) 1150 TERMOREAKTIIVID Aminoplast ( MF, UF) - Spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse seadmetes vajalikes suhetes kokku ja segu muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pritsitakse seintes olevatesse tühemikesse. See soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest suletud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, vett mitte imavaks materjaliks - aminoplastiks. See materjal loodi 1958. a. Fenoplastid ( PF ) - Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puuvillriidest ja vaigust koosnevat lehtmaterjali nimetatakse tekstoliidiks. Paberikihtidest ja vaigust koosnevat materjali nimetatakse getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse asbesti ja vaigu segudest.
2. termoreaktiivi Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Plastid juhivad hästi elektrit ja soojust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst ...on massiliselt toodetavad tagasihoidlike mehaaniliste omadustega plastid. Valige üks: 1. konstruktsiooniplastid 2. eriplastid 3. tarbeplastid Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida on kujutatud joonisel? Valige üks või mitu: 1. polüetüleentereftalaadi taaskasutuskoodi 2. termoplasti taaskasutuskoodi 3. PET'i taaskasutuskoodi Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.00/1
tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt Plastideparandus viisid Plastikute keevitamine kuumaõhupuhuriga Plastikute liimimine erinevate liimidega Plastikute tootmine Plastikuid toodetakse: survevalu, ekstrusiooni, puhumise, rotatsioonvormimise, vaakumvormimise ja mehaanilise töötlemise teel Termoplastid ja Termoreaktiivsed plastid Termoplastid muutuvad q Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel voolavaks, kõvendi või kuumutamise toimel. ruumilise jahtudes aga taastavad oma struktuuriga esialgsed omadused. q Termoreaktiivid on ruumilise Nende molekulidel on enamasti struktuuriga
A2 2,99 7 <1 1,04-1,12 ABS A4 13,98 20 1,44 1,38-1,44 PVC, suur kõvadus Kokkuvõte/järeldused: Identifitseerisin plastid väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. Tutvusin mittemetalsete materjalide kõvaduse määramise meetoditega ja võrdlesin tulemusi metalsete materjalide tulemustega.
Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...
Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained Plastid ● Plast koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest ja säilivust pikendavast ainest. ● Liigitatakse termoplastideks ja reaktoplastideks. ● Plastid on odavad, kerged, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. ● Head omadused on painduvus, elastsus ja sitkus. ● Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemal temperatuuril, vananevad aja jooksul. Kiudained ● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ● On ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. ● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks.
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja...
PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid, kuna kõrgemate temperatuuride juures l...
Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud · Tehiskiudained (tselluloos) tehissiid. · Sünteeskiudained (valmistatakse sünteetiliselt) akrüül-,
PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid. Omadused: Erikaal 1.14 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C Veeimavus kuni 1,4% Hea kõvadus ning jäikus Kõrge vastupidavus löögile. Head libisemisomadused Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -50…+110 ºC Madal niiskusimavus, kuni 0,9% Hea kõvadus, jäikus ning tugevus Puuduvad mikropoorid Hea mõ...
Total score: 93,61/100 = 93,61% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Score: 2,7/2,7 3. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PC, PA, P Score: 2,7/2,7 4. Rakendusomaduste järgi millisesse gruppi kuuluvad PE, PP, P Score: 2,7/2,7 5.
jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000...10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn, antimon) 3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC- CuSn12Ni Täht C vase baasil materjal, CC valandina; CuSn12Ni sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid ja termoreaktiivid 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus või hapnikus: Al2O3, MgO, ZnO2, SiO2, TiO2, BeO. 2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, k=8, baas (n)=1+8*1/8=2 2.
.............................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised omadused...................................................................................4 2.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................4 3. Metallide korrosioon........................................................................................8 4. Plastid...............................................................................................................9 1.Metallid 1.1 Metallide füüsilised omadused · soojusjuhtivus · tihedus · sulavus · värvus · elektrijuhtivus · magneetumus 1.2 Metallide keemilised omadused · Korrosiooni kindlus on metalli võime vastu panna niiskuse ja õhuhapniku . · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutes või
5. Polümeerid, polümeeridest valmistatavad tooted. Liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride supermolekulaarne struktuur. Polümeerid (polymers) on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist)
Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .. 7 8. Plastid ................................................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ..............
Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks.
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.
Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Kalle Truus Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on plastid (plastmassid)? .....................................................................................................4 Plastide leiutamise ajalugu..........................................................................................................5 Plastitööstus Eestis....................................................................................................................20 Kokkuvõte................................................................................................
vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid, Fosfaadid, Kaitsemäärded KÜTUSED Kütuseid on : • Tahked • Vedelad • Gaasilised Mootoribensiini tihedust mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102
põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Koosnevad polümeersest maatriksist(sideainest, anna vormi ja kuju) ning tugevdavast ehk armeerivast lisandist( teraline või kidmaterjal). Plastide jagunemine: a)Rakendusomadusete järgi: -tarbeplastid(PE,PVC) -konstruktsiooniplastid( PA,PC) -eriotstarbelised plastid b)Päritolu järgi: -looduslikud -modifitseeritud looduslikud -sünteetilised c)Peaaehele kuju järgi: -lineaarsed -hargnenud -ristsillatud d)Temperatuurile vastupanu järgi: -termoplastid(saab korduvalt sulatada, sisaldavad kristalliinset ja amorfset piirkonda, toatemp-l jäigad)
Enim kasutatud üldised materjalid auto ehituses on metallid. Metallid, aga jagunevad mitmeks alaliigiks: mustad metallid ja värvilised metallid. Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas. Termokõvenevad plastid: Tuntud kui termoreaktiivid. Termokõvenevate plastide valmistamisel toimub materjali kõvenemine
materjalid, mis koosnevad polümeerist, täiteainest, plastifi-kaatorist, stabili- saatorist, värvainest jms. Plastmassid on nt. kilekotid, pastapliiatsid, kummid, torud, paljude riiete materjalid jne. Plastide omadused Plastid on kerged, tugevad ja hästi töödeldavad. Plastid on hästi painduvad, elastsed ja sitked. Halvaks omaduseks on vähene vastupidavus kõrgemale temperatuurile. Plastmassid ei lagune looduses ning põledes (näiteks prügimäel) eraldavad paljud plastid väga mürgiseid kloori sisaldavaid ühendeid, mille väikesed kogused õhus võivad soodustada vähi teket nii inimesel kui teistel organismidel. Kasutatud allikad http://www.naparecycling.com/plastics http://cmsimple.e-ope.ee/mittemikroobsed_toidumurgistused/?Kahjulikud_lisaained http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-8606/Dilemma-vannitoas-seep-versus-du%C5%A Küsimused 1. Nimeta kõige vanem pesemisvahend. 2
Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid:
Nende osa igapäevaelus on plahvatuslikult suurenenud ning muutunud valdavaks tarbeesemete, pakendite ja pinnakatete valmistamisel. Sünteetilised orgaanilised polümeerid võivad asendada mõningaid materjale, mille töötlemiseks kulub palju aega ja energiat, näiteks klaasi, puitu ja metalli. Plastid ehk plastmassid moodustavad umbes kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Plastid võib jagada kolme suurde rühma. Tarbeplastid - odavad, kergesti töödeldavad termoplastid. ·Tehnoplastid - tugevamad ja vastupidavamad kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad polüamiidid, polükarbonaadid ja polüestrid. ·Eriti kvaliteetsed plastid - väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid.
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.
Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus;
piirkonnas Marrakeshi linna ümbruses · Sealne looduslik lubi on väga eriliste omadustega tänu hüdraulilistele ainetele, mille tõttu saadakse väga suur pinnatihedus ja veekindlus · Kasutatakse vannide, valamute, seinte, põrandate, laudade, vaaside juures. · Värv sõltub valgusoludest ja töötlemisest · Viimaste aastatega on saavutanud populaarsuse ja Kesk Euroopas · Turustatakse valmis kuivsegupakendis Biolagunevad plastid · Bioplastid on plastid, mis on toodetud mingist viljast ning lagunevad looduses mullaks. · Maisi näitel: suhkrust toodetakse hapendamisprotsessi abil polülaktiline hape, mis peale kasutusperioodi lõppu looduslikus keskkonnas mõne kuu jooksul laguneb, olles toiduks mõnele teisele organismile. · Need plastid ei pruugi üldse halvad ega nõrgad olla lisades Ida India hibiskust, saame vastupidava ning kuni 120 C kuumust taluva plasti, mida saab kasutada
monomeeridest - elementaarlülidest. Kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad -A-B-A-B-A-B-A-B-... ’ 2. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteksglükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped,nukleotiidid). Polüsahhariidid–tselluloos, kitiin, tärklis. Valgud. Nukleiinhapped (DNA, RNA). Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne? Lisandite ja abiainete ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine. 5. Mis on termoreaktiivid? Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: - Termoplastid, - Termoreaktiivid.
Naha- ja jalatsitööstus (Sameliin) taastuv energia- puit, vesi, päike, tuul Eesti Metsatööstus Kütuse- ja keemiatööstus: Tooraineks on nafta, gaas, süsi, väävel. Mehhaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus, Kohalik tooraine on põlevkivi ja fosforiit. Toodavad: Küttemasuut, palkmajade tootmine, uste- ja akende tootmine plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Eesti energeetika, kütuse- ja keemiatööstus (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Energeetika: Tegeleb kütuse ja elektrienergia tootmisega. Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Tähtsamad kütused on põlevkivi, turvas, küttepuit. Roheline ehk Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika
.............................8 2.4. Alumiinium ........................................................................................................................9 2.5. Magneesium .......................................................................................................................9 2.6. Mitte mustmetallide kasutusalad [5;7] ...............................................................................9 3. Polümeermaterjalid ehk plastid ..................................................................................................11 3.1. Plastide head omadused [9] .............................................................................................11 3.2. Plastide halvad omadused ................................................................................................11 3.3. Polüuretaan (PUR) ...............................................................................
sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud
Enamlevinumad polümeeride lähtematerjalid · Kõik plastid on polümeerid aga kõik polümeerid pole plastid. Mõned tuntud polümeerid, mis pole plastid on tärklis (ingl k starch), valgud (aminohappe polümeerid), DNA. · The simplified diagram below shows the relationship between monomers and polymers. Identical monomers can combine with each other to form homopolymers, which can be straight or branched chains. Different monomers may combine together to form copolymers, which also may be branched or straight.
Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% Score: 10/10 3. Kuidas liigitatakse polümeere nende rakendusomaduste järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid 100% 2. madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised 0% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid 0% Score: 10/10 4. Termoreaktiividele on iseloomulik, et nad... Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes purunevad sisepingete mõjul 0% 2. kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad 0% 3. kõvenevad keemilise reaktsiooni toimel üks kord ja pöördumatult 100%
3 Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ning nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tõttu metallid purunevad kas osaliselt või täielikult.1 4 Korrosioonitõrje Metalle on võimalik korrosiooni eest kaitsta metalsete ja mittemetalsete katetega. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt, mittemetalsed katted on värvid, fosfaadid, plastid, lakid jt. 1 5 2. POLÜMEERMATERJALID Liigitus Polümeere liigitatakse looduslikeks kui ka sünteetilisteks materjalideks. 17 Looduslikud polümeerid on näiteks DNA, puit, valk, vill, siid, merevaik, tselluloos jpm.17 Sünteetilised polümeerid on näiteks erinevad plastid, kile, polükloropeen7, PVC jpm.8 Märgistus Nr 1 PET; PETE (polüetüleenkile) on kõige laiemalt
Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb
M – valmistamisolekut mehaanilisi omadusi määratlemata, R – tõmbetugevust, Y – tinglikku voolavuspiiri, millele järgnevad (v.a D, G, M) vastavaid mehaanilisi omadusi näitavad arvud, nt. Cu-OF – A007 (katkevenivus 7%) CuZn37 – G020 (terasuurus 20 ,um) CuZn37 – H150 (kõvadus HB või HV 150) CuZn39Pb3 – R500 (tõmbetugevus 500 N/mm2) 7.Mittemetalsed materjalid – Polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalide liigitus, saamine, molekulaarstruktuur, kasutusalad Polümeermaterjalid jagunevad: 1) plastid, kile, komposiit 2) kiud 3) elastomeerid 4) sideained, liim 5) pinnakatted, värvid, lakid Polümeermaterjalide saadakse polümerisatsiooni käigus, mille lähteaineks on monomeerid. Polümeerid tekivad monomeeride liitumisena makromolekulideks sünteesireaktsioonis.
Deformeeritavad sulamid Valusulamid Vanandavad Mittevanandavad Vanandatavad Mittetvanandatavad Vask, Cu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Vask Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33
Plastid moodustavad ligi kaks kolmandikku kogu sünteetiliste polümeeride toodangust. Need jagunevad tarbeplastideks, tehnoplastideks ning eriti kvaliteetseteks plastideks. Tarbeplastid on odavad ning kergesti töödeldavad termoplastid. Tehnoplastid on tugevamad ja vastupidavamad, kui tarbeplastid. Nende hulka kuuluvad näiteks polüamiidid, polükarvonaadid ja polüestrid. Eriti kvaliteetsed plastid on väga heade omadustega, kuid raskesti töödeldavad kuumakindlad polümeermaterjalid, näiteks teflon, polüamiidid ja aramiidid. Polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Sellest toodetakse näiteks kilekotte. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides.
juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks.
Plastikuga seotud keskkonna probleemid - Loomad jäävad kilerõngastesse sisse . - Loomad peavad plastiku eksiklikult toidusks. Bioplastik Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide puhul: • nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse; • biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; • põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; Plastikute liigid Bioplastikute liigid
Puhaste metallide omadused. Sulamid, nende omadused ja kasutamine. Vase sulamid:pronks ja messing.(hea soojusjuhtivus). Nikli sulamid:Invar ja alpaka. (kasutatakse peamiselt sulamite loomiseks teiste metallidega;hästi töödeldav). Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad
jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile reageerimise ja kasutusotstarbe järgi. Plastide kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad.
Plastide keevitamine TP on võimalik ühendada keevitamisega - vigase koha kuumutam. ja vajadusel lisaaine lisamisega a) Kuumaõhupuhuriga, mil erinevad otsikud, 230-350 kraadi, kasut lisamaterjali. Nii põhi- kui lisamaterjal peavad olema poolsulsnud olekus. b) Jootekolbiga, vajadusel kasut alla 3 mm läbimõõduga lisamaterjali. c) Ultrahelikeevitus kõrgsagedusel 20-40 kHz - vibratsioonienergia liidab plastid. Nõutav õige lisamaterjal, õige tempo, surve, keevitam kiirus. Prakku freesitakse "V"-profiili 60-kraadne faas, mille sügavus ühepoolsel keevitusel 75% materjali paksusest, 2-poolsel 50 % materjali paksusest. Fikseerimiseks näpitstangid ja fooliumteip õmbluse vastasküljel. Lisamaterjal surutakse 90-kraadise nurga all freesitud faasi, suunaga detaili keskohast äärte poole. Lisamaterjal ei tohi olla paksem detailist. LIhvimisel P36 ketas. Pinnaviimistlus 80-120-240
9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2 10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga. 11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked, sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna. Polümeerid & plastid 1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2.Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. 3.Polümeeride eelisomadused väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit. 4.Polümeeride miinused vähene temperatuurikindlus, vananemine, looduse saastamine. 5
mõujutuste vastu. · Polümeersed materjalid on nii looduslikud (puit, looduslik kautsuk) kui ka sünteetilised (polüetüleen, polüstüreen jne). · Sünteetiliste polümeermaterjalide suureks eeliseks on nende valmistamiseks vajaliku tooraine kättesaadavus. · Üheks levinud lähtematerjaliks on nafta ja loodusliku gaasi töötlemise produktid. Polümeerseid materjale liigitatakse: · Plastid · Lakid, värvid · Polümeerbetoonid · Tehiskiud Plastmass · Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest. · Plaste kasuutatakse kile-, leht-, rull-, plaatmaterjalidena, piirde- ja kandekonstruktsioonides, põranda-, seina-, isoleermaterjalidena, torudena jt ehitusdetailidena. Plastmasside omadused ja kasutamine
pehmeks ja painduvaks . Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrg tugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post. Kasutatud allikas: http://autofoam.files.wordpress.com/2012/08/autofoam_frame.png 3 2.Autode ehituse juures kasutatavad plastid. PP Polüpropüleen Kasutatakse põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea tugevus ja soodne hind PE Polüetüleen Kütusepaak ja aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea keemiline püsivus ja vananemiskindel. PUR (Polüuretaan) Istmepolster, lagi ja armatuurlaud. PUR omadused on hea helisummutus, hea soojusisolaator ja elastne
monomeerid nagu etüleeni ja propüleeni on omavahel seotud , et moodustada pikad polümeerid ketid. Iga polümeeri on oma omadused , struktuur ja suurus sõltuvalt erinevatest monomeeridest. Erinevad viisid kuidas teha plastikut on näiteks polüneriseerimine, ja polükondentseerimine. Plastikust asju tehakse temperatuuri ja või vormi abil. Tartu 2014. · Mis on termoplastid ja mis on termoreaktiivsed plastid (kõvad plastid)? Tooge välja nende omadused ja kus neid kasutatakse? On olemas kahte tüüpi termoplaste: Termoplastid on plastiku tüübid mis tehakse pikkadest polümeeride kettidest. Polümeerid koosnevad üksikutest molekulidest, mida kutsutakse monomeerideks Termoplaste kuumutades muutuvad nad pehmeks ja painduvaks. Termoplaste saab taaskasutada Termoplastid ei kannata väga kuumust. Sellepärast ei saa neid kasutada kohtades kus on kõrge temperatuur
HALOGEENID Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Nimetus ,,halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab ,,soola moodustajat". Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Kasutamine Fluor fluororgaanilised plastid (teflon) Kloor HF klaasi söövitus Veepuhastusprotsess jahutusvedelikud, id propellandid PVC torud ja freoonid põrandakatted F- hambapastades pleegitusained Broom värvainete tootmine Ravimid AgBr fotograafias veepuhastuses Jood Meditsiinis AgI fotograafias Keedusoola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
