Põhjasõda

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 38 korda Seda faili on alla laetud 38 korda 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis 26/01/2009 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Põhjasõda (1700- 1721)


17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide
minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697.
aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola
ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas,
kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult
vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia
all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile.
Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. Narva
lahingus 30. novembril 1700. aastal saavutasid rootslased venelastele näkku
peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle.
Venelastest uppusid paljud Narva jõkke. Põhjasõja esimestel aastatel tabasid
kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste
rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et
neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birža
lepingu, mille kohaselt oleks nende võidu korral läinud Baltimaad Poolale.
Sellepärast käskis Venemaa kuningas Peeter I 1708. aastal hävitada Tartu.
Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud
Rootsi kaubalinna Nevalinna asemele rajati 1703. aastal Peterburi linn. Põhjasõja
ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. sõja ajal
algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui
ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama
maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000-8000
eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka
kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse
veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709
olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja
kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide
laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased
langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus
vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid
katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu
Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt
Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721.
aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud
andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi
Soome. Rootsi oli lakanud olemast suurriik.

Juhendaja


Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Põhjasõda
Märksõnad: põhjasõda