SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4 3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10 6
Gail Kikkas 10a 2014 OECD - Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Mercosur - Mercado Común del Sur, Lõuna Ühisturg (tolliliit) OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010. Mercosur on 1991. aastal Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay poolt moodustatud majanduslik ja poliitiline liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012 ning Boliivia alustas liitumisprotsessi 2012. aasta lõpus. Paraguay liikmelisus on alates 2012. aasta juunist peatatud. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise
Hugo Hendrik Rooberg AA-16 1.OECD soovitus oli vähendada sõltuvust põlevkivist ja leida rohelisem lahendus energia saamiseks 2.Eesti saab selle soovituse täitumiseks vähendada oma põlevkivi kasutamise kogust või kasutada muid võimalusi energa saamiseks 3. a. võib juhtuda nii, et ei leita enam samasugust head lahendust kui kasutada põlevkivi b. hakatakse rohkem tarbimist maksustama c. tekitaks selle probleemi et koolikohustus pikeneks ja praegustele töötajatele tuleks teha ümberõpe et omandada ametikohta d. paljud inimesed jääksid töötuks 4. Jah, Eesti energeetika tulevikule otsitakse keskkonnasõbralikumat lahendust www.mkm.ee www.tuuleenergia.ee
BEPS project Action 4: Interest deductions and other financial payments Maris Leemets 10.08.2016 Peer Assignment in Module 3 The OECD with its Base Erosion and Profit Shifting (BEPS) project is working towards proposing politically feasible and multilaterally acceptable ways to minimize the corporate tax base erosion and profit shifting activities since 2013. Out of its 15 main lines of work under BEPS project (called Actions) I will concentrate on Action 4 which aims at proposing new rules for preventing the manipulation of interest expense related tax deductions of corporates. The underlying problem is that
The OECD Better Life Index ehk Parema Elu Indeks OECD Parema Elu Indeks · OECD raport ,,Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu" on 2009. aastal ilmunud Stiglitz- Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus · OECD kasutab heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajad Elukvaliteet: Materiaalsed elamistingimused: ·Tervis ·Sissetulek ·Töö- ja pereelu ühitamine ·Elamumajandus ·Haridus ·Töökoht ·Kogukond ·Turvalisus ·Keskkond ·Valitsemine ja kodanikkond ·Subjektiivne heaolu
inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega Tegeleb maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega. Eesti, Soome, Rootsi, Kreeka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD Eesmärgiks on Tugevdada demokraatiat Soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas Kreeka, Soome, Rootsi.
3) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Regionaalne, eesmärgid püüd konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 Globaalne, arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. 5) WTO world trading organization Globaalne, rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 6) IMF international monetary fund? Globaalne, rahvusvaheline valuutafond, rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon
Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. OSCE Nõukogu asub Viinis. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OECD-majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon.Eesmärgiks on võidelda altkäemaksudega rahvusvahelistes äritehingutes on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.OECD on 48 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. See organisatsioon moodustati selleks, et kooskõlastada Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi
Fookuses majandus, pannakse rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu näiteks tervishoid ja haridus jne. 3 slaid Organisatsioon on riikidevaheline ning loodi 1961. Aastal. Organisatsiooni peakontor asub Prantsusmaal Pariisis ning 2006. Aastast on Jose Angela Gurria juht. 4 slaid Praeguse seisuga on OECDl 35 liimesriiki. Liikmete kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguse austamine. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010 5 slaid Organisatsiooni eesmärk on on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine. Saavutused: Privaatsuse ja andmevoogude kaitse
Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATS Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa IOONI NIMI Rahvaste Lepingu Julgeoleku- ja Majanduskoostöö ja Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1
ELi keskmisel tasemel, ent ,,Euroopa 2020" strateegia järgi ei tohiks see näitaja ületada 10% aastal 2020. Eesti õpetajaskond on teiste riikidega võrreldes tugevalt feminiseerunud ja noorte õpetajate osakaal väiksem. Eesti põhikooliõpetaja on rahvusvahelist võrdlust arvestades aga distsiplineeritud ja suudab hoida tugevat tunnidistsipliini. Eesti koolidirektorid torkavad rahvusvahelisel taustal silma õppetöö vähesema strateegilise eestvedamisega. OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon) 2009 võrreldavail andmeil olid Eesti hariduskulutused (ostujõule ümber arvutatult) õpilase kohta 2006. aastal oluliselt allpool OECD ja ELi keskmist 4063 USA dollarit. Selle näitajaga olime 33 riigi seas 26. kohal, meist tagapool olid Poola, Slovakkia, Tsiili, Venemaa, Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. 2006. aastal olid Eesti hariduskulutused SKTst ligi 5%, OECD keskmine oli samal aastal 6,1%. Selle näitajaga olime 34 riigi seas 27. kohal
Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki Euroopas. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 4. Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas.
........................................................................................7 5 G7- Jõukate tööstusriikide ühendus...................................................................................................7 5.1 Riikide koostöö põhimõtted.......................................................................................................7 6 OECD- Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon...................................................................8 6.1 OECD eesmärgid.......................................................................................................................8 6.2 OECD tähtsus Eestile.................................................................................................................8 Minu arvamus referaadis käsitletust.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.....................................................................
(Inglise k. Organization for Economic Co-operation and Development) OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: · üldise teabevahetuse · andmete kogumise · statistika avaldamise · majanduse analüüsi · prognooside, jms. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD-l on 20 asutajariiki ja 34 liikmesriiki, Eesti kutsuti OECD liikmeks 2010 a. juunis ja liikmeks saime me 2010 a. detsembris. G8 (Inglise k. The Group of Eight) ehk ,,kaheksa grupp" G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Grupi ajalugu sai alguse 1975. aastal ja kandis algselt nime G6, kuni 1976. a. liitus grupiga Kandada, siis oli grupi nimeks juba G7, kuni 1991. a. NSV Liidu lagunemiseni, peale mida
oluline, et kuigi OSCE väljendab riikide poliitilist tahet, rõhutatakse tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana. Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. 4) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD), G8 OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. OECD on 1948. aastal asutatud Euroopa majandusliku koostöö organisatsiooni järeltulija. OECD eesmärgiks on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Eesti ei ole OECD liige. G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad
tulumaksumääras olenemata sissetuleku suurusest. Eestis kehtivaks tulumaksumääraks on aasta 2013 seisuga füüsilisele isikule 21 %. Tulumaksu ei pea maksma tulult, mis ei ületa miinimumvaba tulu, mis on aasta 2013 seisuga 1728 eurot ehk 144 eurot kuus, samas riigi poolt kehtestatud miinimumpalk aasta 2013 seisuga on 320 eurot kuus. Olgugi, et Eesti 21 % maksumäär ei tundu kõrge, oli Eesti elaniku keskmine maksukoormus aastal 2012 40,4 % ning võrreldes OECD keskmisega, mis oli mõnevõrra madalam ehk 35,6 %, on Eestis pigem kõrgemad üksikisiku maksud (OECD, 2013). Eesti kõrge maksukoormus, mis on proportsionaalselt võrdne kõigile, suurendab ebavõrdsust klasside vahel. Aastal 2012 erinesid elanikkonna vaeseima ning rikkaima viiendiku sissetulekud pea 5,5 korda (Statistikaamet, 2013). Aastal 2010 oli CIA World Factbooki järgi Eesti Gini koefitsent 0,313 mille järgi on tulud
...............................15 2 ABSTRACT Nii tuleviku kui ka oleviku eeldatava eluea prognoosid ja vaesuse määrad vanurite seas on vajalikud tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja pensioni planeerimiseks. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas on seotud eeldatav eluiga ja eakate inimeste vaesuse olukord erinevates riikides. Uuring viidi läbi kvantitatiivse analüüsi uurimismeetodil, mille andmeid võeti OECD andmebaasist. Uurimistulemused näitasid, oodatava eluea ja 66-aastaste või vanemate inimeste vaesuse määra vahel esineb nõrk negatiivne seos ehk ühe näitaja suurenemisel teine väheneb. Vaesuse määr mõjutab ligikaudu 6% oodatava eluea muutumisest. Võtmesõnad: oodatav eluiga, vaesus, eakad inimesed, vaesuse määr 3 SISSEJUHATUS
ühe protsenti võrra alates 2012. aastast kuni 2015. aastani ja selline protsent enam ei suurenud. Eestis on teine situastioon. Eestis oli ainult 2013. aastast langus ja just järgmisel aastal protsent jälle suurenes. Väga hea, kui lahkunute noorte protsent vähendab iga aastaga. 8 9 Tööturg Mis puudutab tööhõive seisukohalt, üle 75% inimestest vanuses 15 kuni 64 Norras, saavad palgalist töökohta, üle OECD tööhõive keskmiselt 65%, ja üks kõrgemaid OECD. Mõned 77% meestest on palgatööga võrreldes 74% naistest. Norras vaid 3% töötajatest töötab väga pikki tunde, palju vähem kui OECD keskmine 13%, 4% meestest töötab väga pikki tunde võrreldes vaid 1% naistega. Hea haridus ja oskused on olulised eeldused töö leidmiseks. Norras 82% täiskasvanutest vanuses 25-64 on omandanud keskhariduse, mis ületab, kui OECD keskmine 75%. See on võrdne nii, meeste, kui ka naiste vahel
Arengu Organisatsioon) on 1961. aastal asutatud arenenud tööstusriike koondav organisatsioon, millel on 30 liikmesriiki rahvusvaheline organisatsioon. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitika küsimustega, mis on seotud üldise infovahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majandustrendide analüüsi, tulevikuprognoosidega jms. OECD eesmärgiks on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Eesti ei ole OECD liige. OECD peasekretär Angel Gurría NAFTA- (inglisekeelsest nimest North American Free Trade Agreement 'Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Leping. (Assotsiatsioon)' on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril, 1994 sõlmitud vabakaubandusleping. See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi NATO- sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. 4. aprillil 2009 valiti järgmiseks peasekretäriks Anders Fogh
Peakorter Strasbourg`is. Seal liikmeid rohkem kui ELis. Eesmärk kaitsta inimõigusi ja demokraatiat, tegutsemisvaldkonnad on veel sotsiaalsed ja keelelised õigused, haridus, kultuur. 1950 võttis vastu Euroopa Inimõiguste konventsiooni. Euroopa Nõukogu juures töötab ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti sai liikmeks 1993. ENi kaudu on Eesti ühinenud mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute ehk konventsioonidega. 2015 kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. 5) OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on tugevdada demokraatiat ja vabaturumajandust kogu maailmas. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECDl on 34 liikmesriiki, Eesti sai liikmeks 2010. OECD
sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ban Ki-Moon- ÜRO peasekretär(Korea vabariik) Asutatud: 24.10.1940 Peakorter: Usa Liikmeid : 193 Eesti kuuluvus 1991.aastal Eesmärgid : * rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine * riikidevahelise sõbralike suhete arendamine * Rahvusvahelise koostöö saavutamine(majandus,sotsiaal,kultuur,humanitaar) ÜRO Inimõiguste Nõukogu- 2013. Aastast kuulub Eesti sinna. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO peasekretär Anders F (taani) Fogh Rasmussen Asustatud : 1949. Aluse pani Põhja-Atlandi leping(Washingtoni leping) Liikmeid: 28 Eesti liitus 2004. Aastal Eesmärgid: kindlustada,kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Peakorter: Brüsselis OECD (Majanduskoostöö ja Arengu ...
PÕHIDOKUMENT ON EUROOPA INIMÕIGUSTE JA VABADUSTE KONVEKTSIOON. OECD-MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON ASUTATI 1961.A PEASEKRETÄR JOSE ANGEL GURRIA PEAKONTORID CHATEAU DE LA MUETTE'IS PRANTSUSMAAL KOONDAB ARENENUD TÖÖSTUSRIIKIDE EESMÄRGIGA TOETADA DEMOKRAATIAT JA VABATURUMAJANDUST. TEGEVUSVALDKONNAKS ON MAJANDUS JA MAAILMAARENG. LIIKMESRIIKE 35. EESTI LIITUS 2010.A INSTITUTSIOONID:OECD NÕUKOGU(LIIKMESRIIKIDE DIPLOMAATILISED ESINDUSED); OECD SEKRETARIAAT; OECD KOHTUMISED. ESITAB IGA AASTA TAGANT IGA LIIKMERIIGI KOHTA MAJANDUSÜLEVAATE
protsenti elaniku kohta. Graafikul kujutatud joonisel 2. Growth of GDP per capita, percent change 15.0 10.0 5.0 0.0 -5.0 -10.0 -15.0 -20.0 Australia New Zealand Estonia Joonis 2. SKP tõus elaniku kohta väljendatuna protsentuaalselt Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/ Reaalne SKP inimese kohta on kasulik mõõt mingi piirkonna majandusliku arengutaseme näitajaks ning OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on määranud keskmise, mille järgi võrrelda liitunud riikide taset. Austraalia tase OECD 3 liikmesriikidega võrreldes on olnud alati keskmisest kõrgemal, kuid viimastel aastatel langevas trendis. Uus-Meremaa võib leida võrdeliselt allpool OECD keskmist määra. 2. Hinnakasv ja selle dünaamika Inflation, consumer prices (annual %) 5.00 4.50 4.00 3.50 3.00 2.50 2.00 1
Itaalia majanduslikult olulisem piirkond kui Põhja-Itaalia Nüüdseks on paljud tehased suletud ning Napoli tähtsus vähenenud. Linnas on suur korruptsioon ning organiseeritud kuritegevus. Tänapäeva Itaalia majandusele on iseloomulik Põhja- ja Lõuna-Itaalia suur ebavõrdsus. Põhja-Itaalia majandusareng on olnud kiirem ning spetsialiseerutakse tööstusele. Seal toodetakse 75% riigi rikkusest. Lõuna-Itaalias tegeletakse põllumajandusega ning sealne areng on olnud aeglasem. OECD hinnangul on Itaalia regionaalne ebavõrdsus 34-st Euroopa Liidu liikmesriigist kõige suurem. Organisatsiooni korraldatud uuringus võrreldi erinevate piirkondade majandustegureid. Nendeks oli turu kasv, töökohtade, arstiabi, ja hariduse kättesaadavus, riigi investeeringud ja turvalisus. Uuringust selgus, et Campania on Lääne-Euroopa üks vaesemaid piirkondi. Calabrias ja Sitsiilias on keskmisest kõrgem töötuse tase ning madal teenuste kättesaadavus
dollarit õpilase kohta). Kokku kulutatakse ühe õpilase kohta algkoolist gümnaasiumini 100 000 dollarit Austrias, Taanis, Islandil, Itaalias, Norras, Sveitsis ja USAs. Kõige madalamad on kulud õpilase kohta Tsehhis, Poolas, Slovakkias, Venemaal (alla 4000 dollari). Samal ajal on nimetatud riikides suhteline kulu haridusele kõrgem, st. siin kulutatakse sisemajanduse kogutoodangust suhteliselt rohkem haridusele kui OECD riikide puhul keskmiselt. Selgub, et väiksemad kulud haridusele ei pea tingimata kaasa tooma kehvi õppetulemusi. Nii on Korea ja Hollandi kulud haridusele alla OECD riikide keskmise (7500 dollarit), kuid nende õpilased kuuluvad PISA-uuringus parimate hulka. Seevastu USA kulud haridusele on ühed kõrgemad maailmas, kuid tulemused on OECD keskmised. Paljudes riikides on alg- ja keskharidusele suunatud kulud õpilase kohta viimase kümnendi vältel tõusnud ca 30%
Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem Sisseastumiseks vajalik sertifikaat (generell studiekompetanse) Ülikool, kolledz ja spetsialiseerunud erakool Mõned faktid Norra hariduskulud 6,6% SKPst (OECD keskmine 5,9%) Alg- ja põhikooliõpetaja keskmine palk 46 375 eurot aastas Keskkooliõpetaja keskmine palk 50 328 eurot aastas PISA 2009: matemaatikas 21., loodusteadustes 24., lugemises 12. koht OECD riikide hulgas 25% üle 16-aastastest omab kõrgharidust Kasutatud materjalid http://www.regjeringen.no http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/tools/salaries.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Programme_for_International_Student_Assessment#2009 http://en.wikipedia.org/wiki/Education_in_Norway Takk for lytting!
ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi OECD Maailm 2007 0.885 0.849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0.850 0.619 2010 0.885 0.853 0.624 9. Mitu % rahvastikust töötab esmasektoris, sekundaarsektoris, teeninduses
OECD värske raporti kohaselt on viimasel paaril aastakümnel sissetulekute ebavõrdsus ning allpool vaesuspiiri elavate inimeste on arv kasvanud. Keskeltläbi on ebavõrdsus OECD-s kahekümne aastaga kasvanud 7,8%. Suure ebavõrdsuse tagajärg on see, et rikkas riigis ei ole alati parem vaene olla kui väiksemate sissetulekutega riigis. Kõige suuremad vaesusega seotud muutused on toimunud pensionäride ja noorte osas. Risk, et 65-75 aastastel tuleb vaesust kannatada, pole OECD maades enam suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Demograafilised muutused eeskätt üksikvanemate ja väga vanade inimeste hulga kasv seletavad OECD analüütikute hinnangul siiski vaid üht viiendikku ebavõrdsuse kasvust. Suuremaks ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on muutused tööturul. Alates 1990.aastate algusest on vahe madala- ja kõrgepalgaliste töö tasustamises väga kiiresti kärisenud. Kõrgepalgaliste sissetulek pole ära jooksnud mitte üksnes madalapalgaliste, vaid
kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ülalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone. Töö teises osas uuritakse tööandja õigust seoses kindlaksmääratud puhkuse tööandjapoolse osalise ärajätmisega. 1. ÜLALPIDAMISKOHUSTUS Ligi 22 protsenti Eestis kasvavatest lastest kasvab üksikvanema hoole all, meist eespool on üksikvanemate osakaalu poolest OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikidest vaid USA (26 protsenti), Uus-Meremaa, Iirimaa (mõlemad 24 protsenti) ning Kanada (22 protsenti). Värskest uuringust ,,Doing Better for Families" selgub, et 27 OECD liikmesriigi võrdluses kasvab üksikvanema hoole all keskmiselt 15 protsenti lastest[1]. Üksikvanema hoole all kasvaval lapsel on seadusega määratud õigus saada toetust ja ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt. Perekonna seaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud
1. ÜRO, NATO, EL, OSCE, OECD loomisaasta, tegevusvaldkonnad ning eesmärgid. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945 ÜRO eesmärgid: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvaheline koostöö majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; inimõiguste järgimise edendamine maailmas NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majand...
ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD
Kelli Muster LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
• OSCE eesmärgid: • konfliktide ennetamine, • kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll • kaasaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. • Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi. • OSCE saadab konfliktiohtlikesse piirkondadesse oma missioone, mis aitavad vaenutsevaid pooli lahus hoida ning normaalset elukorraldust taastada. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon - OECD • OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. • Asukoht: Pariis. • OECD asutati 1961 • OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast
Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas. MAJANDUSKASV Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides
olenemata ei paista olukorra paranemist. Prognooside kohaselt on Hiina haritava maa kogupindala aastaks 2015 vaid 117 miljonit hektarit ehk alla kriitilise piiri, mida on vaja enda rahva toitmiseks. Kasutatud kirjandus: 1. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/linnastumine1 2. [WWW] http://www.worldometers.info/world-population/ 3. [WWW] http://www.isn.ethz.ch/Digital- Library/Publications/Detail/?id=116218&lng=en 4. OECD.2010. Trends in Urbanisation and Urban Policies in OECD Countries: What Lessons for China? 5. Liu, Y.S; Wang, J.Y; Long, H.L 2009. Analysis of arable land loss and its impact on rural sustainability in Southern Jiangsu Province of China.- Journal of Environmental Management 91, 646-653. 6. Shangguang, Yang; Wang, Mark; Wang, Chunlan 2012. Revisiting and Rethinking Regional Urbanization in Changjiang River Delta, China.- Journal
Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti liikmelisus ÜROs ● ÜRO...
jõutud maailma arenenumate riikide hulka. Nüüdseks on temast saanud üks maailma juhtivaid tehnoloogia innovaatoreid, olles suuruselt kolmas patentide omamise arvult maailmas, pärast Jaapanit ja Ameerika Ühendriigike. Lõuna-Korea on suuruselt neljas majanduspiirkond Aasias ja viieteistkümnes kogu maailmas. See riik on majanduse ekspordile orienteeritud, keskendudes elektroonika, autode, laevade, masinate, naftakeemia ja robootika tootmisele. Lõuna-Korea on ÜRO, WTO, OECD ja G-20 liige. Ta on Samuti Ida-Aasia tippkohtumise ja APECi asutajaliige. Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit. Rahaühik on Lõuna-Korea won (KRW) (). 1 USA dollar on 1251,09 woni. Riikide tabelis on Lõuna-Korea hetkel ligi triljoni USD-suuruse SKP-ga 15. kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu.
Vastavalt seaduse eelnõu 654 SE seletuskirjale reguleeriti muudatusega Vabariigi Valitsuse koosseisu kujundamist. Lisaks antakse Vabariigi Valitsusele ja peaministrile võimalus anda korraldusi elektroonilises vormis. Sätestatakse, et riigivara osas saab riiki esindava ministri täpsustada peaminister korraldusega. Eelnõu koostajate sõnul liiguti sellise muudatusega paindlikuma riigivalitsemise poole milles leidis vajakajäämisi ka OECD oma 2011. a riigivalitsemise raportis8 mis omakorda soovitas Eestile valitsemise paindlikkust suurendava regulatsiooni rakendamist. Kõnealuse raporti soovituste seas oli ka nõuanne vähendada valitsuse kiiret tegevust takistavaid tõkkeid. 6 109 SE Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut¬mise seadus internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1-559489a6f8e5; 25.10.2017 7
Itaalia Itaalia riigis on inimarenguindeks 0,886, mis viib Itaalia maailmas 20.kohale. Itaalia riigist jääb pisut alla Kreeka 0,885'ga ja pisut üle on Itaaliast Austria 0,889'ga. Itaalia kuulub kõrgesse inimarengu gruppi. Itaalia kuulub OECD regiooni. Itaalia on oma regioonis üks kõige parema inimarenguindeksiga riik. Kuigi tuleb tõdeda,et enamus riike on üsna kõrge inimarenguindeksiga. Itaalia ja Eesti inimarenguindeksil polegi väga suurt vahet Eesti inimarenguindeks on tõusnud umbes samas tempos nagu Itaalia inimarenguindeks. Eesti inimarenguindeks on 0,81. Itaalia väikelaste suremus on hetkel 4 last 1000 kohta,mis viib Itaalia 23.kohale kogu maailma arvestuses
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine...
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
Mis on PISA? PISA - Programme for International Student Assessment Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm Kes osalevad? 15 aastased õpilased OECD liikmes- ja partnerriikidest Osalevad riigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mida uuritakse? PISA uuring keskendub õpilaste põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas
reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele. Teisel kohal on Venemaa mille turistide jaoks on näiteks Ida-Virumaa puhul oluline geograafiline lähedus ja rahvuslik koosseis (sugulased, pere, sõbrad ja üldine kultuuriruum) Kolmandal kohal on Läti. Näiteks käivad Läti kalurid kalal Peipsi järvel. Samuti hea sihtkoht turismireisiks geograafilise läheduse tõttu. 3. Milline on Eesti regioonide tüpoloogia OECD järgi? Milliseid regioonide tüpoloogiaid veel Eestis eristatakse? Eesti maakonnad jaotatakse OECD järgi linnalisteks regioonideks (elanikest üle 80% linnades, näiteks Harjumaa ja da-Virumaa), vahepealseteks regioonideks (50-80% elanikest linnades, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa) ning maalisteks regioonideks kus elab alla 50% elanikest linnades. Veel eristatakse regioone vastavalt eesmärgile näiteks kultuurilis-etnilistel alustel (Setumaa,
Seega võib öelda, et industriaalse ja teadusliku arengu tagajärjeks on globlaased riskid, mis põhjustavad halba elujärge. Näiteks ülerahvastatus, mis on põhjustatud just tehnoloogia, täpsemalt arstiteaduse, arengust. Surmad vähenevad, sünnid on jätkuvalt kõrged. Teksti autor toob välja, et uuringute põhjal ei saa kinnitada (vähemalt osaliselt) U. Beck’i teooriat riskiühiskonna kohta. Millel selline väide põhineb? Tooge näiteid loetud tekstist. On vähe tõendeid, et OECD riikides oleks laialdaselt makse langetatud globaliseeerimise tagajärjel ega pole ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks,
Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas. 3.3.Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste, jaotus. Iseloomulikud jooned traditsioonilistel, industriaalsetel ja postindustriaalsel tootmisviisil. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb? 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. teaduspark) paigutust mõjutavad tegurid. 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), RVE -te erinevad põlvkonnad. Oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) ...
Kui konservatiivsusest kui ka regulatsioonidets tulenevalt vanad finantseerimise võimalused ei ole ettevõtetele piisavad, siis innovatsiooni tulemusena on kerkinud esile mitmeid uusi võimalusi, mis tänaseks juba laialdaselt kasutusel. Pangalaenud on paljude VKEde ja ettevõtjate jaoks kõige tavalisem välisfinantseerimise allikas, kes on oma asutamise, rahavoogude ja investeerimisvajaduste rahuldamiseks sageli väga sõltuvad krediidiandjatest. OECD on oma 2015.aastal ilmunud tööpaberis ilmekalt välja toonud, et aastatel 2008–2009 toimunud ülemaailmse finantskriisi tagajärjel tekkinud pangakrediidi piirangud (kuna pangad proovisid täita usaldatavusnormatiive), mis muutsid VKEde sektori finantseerimise haavatavaks. Kuna paljud ettevõtted olid kriisi üleelamiseks kohustatud suurendama finantsvõimendust, siis on muutunud üha pakilisemaks tugevdada oma kapitalistruktuure ja vähendada sõltuvust laenamisest
JURIIDILINE ISIK on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel, Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kelle asukoht on registreeritud Eestis Erisoodustus- kingitused, annetused, dividendid, vastuvõtukulud. Maksma tulumaksu väljaandmise hetkel. Mujal maailmas aasta jooksul teenitud kasumi pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit. JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel. RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil. Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
