Nüüdismaailma mitmepalgelisus

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta 85 korda Seda faili on alla laetud 85 korda 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis 21/04/2009 Kuupäev, millal dokument üles laeti

NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS

Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus

Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval
eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk
mongoliidne ja must ehk negriidne.
Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt
piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda
alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada.
Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke.
Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja
tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist
rahvusena.
Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus.
Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaal oli ladina- ja
kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse
keel.
Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia kerkis Euroopas esile 18.-19. sajandil. Arvati, et
parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja
rahvus kattuvad (Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid
ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul edaspidigi
päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid
etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt
(nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.).
Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese
suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või
vaimudesse.
Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende
austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool
teoloogiat.
Suurimad religioonid
Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis
väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus
lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas
oma emareligioonist suuremaks.
Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus,
mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest.
Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all
tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet
Muhammadile (Muhamedile).
Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on