KAS LUUA UUSI ORGANISME Kas loomade geneetiline muundamine on moraalselt vastuvõetav? Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on luba- tav? Kas loomadele võib siirdada geene, et uurida inimhaiguste ravi- võimalusi? Loomade geneetiline muundamine ja selle moraalsus pole just laialt levinud küsimus meie praeguses ühiskonnas. Teadus on siiski jõudnud nii kaugele, et selle teema uurimisega tuleb tegeleda ja leida vastused küsimustele, millele siiani pole neid leitud. Kui rääkida vaatepunktist, mis avaneb loomade õiguste eest võitlejate ehk loomakaitse seltsi poolt, võib üsna kindlalt väita, et loomade geneetilises muundamises pole mitte raasukestki moraalsust. Esimeseks ebamoraalseks tunnuseks loomade geneetilises
13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 27 1. Sissejuhatus 1.1. Phimisteid Elektrivarustuseks nimetatakse tarbijate varustamist elektrienergiaga. Tarbijate all mistetakse tehaseid, organisatsioone, kellede elektrienergia vastuvtjad on hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms. korral ka kohalikust, tarbija juurde kuuluvast toiteallikast - s.o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete elektrivarustust
Selleni peakski Joel üksuste juhid viima. Ta on ka seda üritanud mingil moel ja see on läbi kukkunud, aga see oleks üks reaalsemaid lahendusi. Omavahel rohkem seotud osakonnad võiks näiteks paigutada üksteisele võimalikult lähedale, et kiirendada kommunikatsiooni ja infovahetust nende vahel. Lisaks tuleks luua otsekontakt tööülesandeid jagavate inimesega, mitte teostada lisaküsimuste ja probleemide lahendamist läbi kolmanda isiku, kuna sellega kaasnevad paratamatult info muundamine ja vahel isegi infokadu. Samuti suurendame meeskonnavaimu, kui paikneme üksteisele lähestikku ja kergesti kättesaadavatel kohtadel. Niimodi töötades paranevad infovahetus, meeskonnavaim, õpitakse töökaaslasi tundma ning inimesed saavad rohkem oma tööle keskenduda. Samuti tuleks korraldada vähemalt paar korda aastas ühiseid firma välisüritusi, kus kogu töökollektiiv saab tunda end vabamalt ning tänu sellele õpitakse üksteist tundma rohkem ka isiklikumal tasandil
tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivastane toime jne.) on see vastu rohelisele ideoloogiale, sest organismide geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust. Loodus on toiminud miljardeid aastaid, ilma, et keegi seda muutnud oleks ja nüüd teevad inimesed tohutuid muudatusi taimede ja loomade geenides, teadmata mis võib juhtuda mõnekümne aasta pärast organismidega mida on muundatud. Ma arvan et kaugele ei jää ka testimine inimeste peal. GMO ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Herbert Boyer asutas esimese firma mis kasutas rekombinantse DNA tehnoloogiat, Genetech, ja 1978 ettevõte andis teada kolibakteri liigist mis tootis insuliini. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. See on vaid üks näide protestist, kuid
TUULEENERGIA Tuuleenergia Ø Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Ø Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Ø Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Ø Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Ajalugu Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult
ELEKTRIMOOTORI KONTROLLTÖÖ Elektrimasin on seade, mis võib muundada mehaanilist energiat elektriliseks energiaks või elektrilist energiat mehaaniliseks energiaks. Generaator – mehaanilise energia muundamine elektriliseks energiaks. Mootor – elektrilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks. Trafo – ühe pingetasemega elektrivõimsuse muundamine teise pingetasemega elektrivõimsuseks. Elektrimasin töötab kas mootori talitluses või generaatori talitluses. Elektrimasinad muundavad energiat ühelt kujult teisele magnetvälja abil. Asünkroonmootoriidee. Staatorile on paigaldatud kolmefaasiline mähis, mis ühendatakse kolmefaasilisele pingele. Tekib pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli indutseerib rootori mähises elektro-motoorjõu ja mähises tekib vool.
Rakvere Ametikool Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja selle suuruse muutumine digitaalseks. Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks.
taimi, mis on võimsamad, muuta taimi kahjurite vastu vastupidavamaks ning saagikus võib olla palju suurem. See aitab suuri firmasid nende tootlikkusel tõusta. See on kasulik, sest tänu sellele saab avastada uusi võimalusi ja parandada mingite taimede kasvu ja toitaineterikkust. Sedapuhku on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. Kuid tuleb tõdeda, et paljud arvamused ning ka faktid räägivad geneetiliselt muundamise vastu. Kõige vähem meeldib mulle selle puhul loomade geneetiline muundamine, kui see neile kuidagi moodi kannatusi võib tekitada. Sellega võib kindlasti kahjustuda ka looma tervis. Kaugeltki pole selline muundamine riskivaba. See toob endaga kaasa erinevaid riske ja ohte. Tihtipeale on kahju loomadest, kes võetakse katsealusteks jms. Kuigi GM on üsnagi ebaeetiline, ei ole ma selle vastu, sest see aitab tänapäeva inimest päris palju ja tänapäeva tehnoloogia juures on see ka juba üsna loomulik.
puhul mitu alalispinge kanalit. Seega toiteploki kõrgpinge skeem on kõigi kanalite jaoks ühine kuni impulss-trahvoni - sealt edasi on igal alalispinge kanalil oma alaldi skeem ja silumise filtrid. Sõltuvalt arvuti protsessori, mälude ja videokaardi tüübist ja arvust võib teatud määral tekkida olukordi, kus voolu mõnedes kanalites nõutakse rohkem. Selleks on toiteploki kanalitest võimaldatud voolu tugevus kuni teatud maksimum väärtuseni, nagu kirjeldatud järgnevas tabelis. Pinge muundamine toimub toiteplokis mitmes etapis, kus esmalt toimub vahelduva võrgupinge muundamine kõrgeks alalispingeks ja seejärel uuesti vahelduvpingeks ning lõpuks taas alalispingeks. Etapp, kus kõrge alalispinge muundatakse uuesti vahelduvaks, on vajalik selleks, et selles punktis määratakse ära, kui suuri pingeid toiteploki kanalitesse on vaja anda. Jaanika Rumjantseva
eelkõige ülikiire ja ainelist keskkonda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse viisil, mille üldpõhimõtteid me vaatlesime paar slaidi tagasi. Saateatenni suunatud elektromagnet võnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuatennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi vajalik helide muundamine elektromagnetvõnkumisteks ning Mikrofon ja valjuhääldi Elektrodünaamiline mikrofon on ,,ümberpööratud" valjuhääldi. Valjuhääldis kutsub püsimagneti välja paigutatud juhtmepooli läbiva voolu muutumine esile poolile mõjuva magnetjõu. Selle jõu taktis hakkab pool võnkume. Pool on ühendatud membraaniga, mille võnkumisel tekivad helilained. Raadiosaatja
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni
siseenergiat on väga raske või peaaegu võimatu määrata, kuid siseenergia muutu saab kindlaks teha küllalt lihtsalt. Siseenergia muutmiseks tuntakse kahte viisi: a) Soojusvahetus ehk soojusülekanne b) Mehaaniline töö Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele soojusvahetuses. Termodünaamika on arenenud koos soojusmasinate leiutamisega - kõigis neis põletatakse kütust ja saadud energia arvel pannakse midagi töö tegemiseks liikuma (soojuse muundamine tööks). 2. Termodünaamika 1.printsiip Termodünaamika süsteemiks nimetatakse kehade hulka, mis on omavahel soojusvahetuses. Termodünaamilisele süsteemile antud soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja töök välisjõudude vastu. Q=U+A, kus Q-süsteemile antud soojushulk U-süsteemi sisenergia muut A-süsteemi töö välisjõudude vastu (paisumistöö)
Fotosünteesi tähtsus Fotosüntees on valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mis on vajalik kõikide loomsete organismide eluks. See protsess toimub ühtemoodi kõikide taimede kloroplastides. Fotosüntees toimub igal pool kus on rohelisi taimi. Fotosünteesist saavad taimed glükoosi, seda on vaja neile energiaks et fotosünteesida ja ka kõikidele teistele rakkudele. Meie, kui ühed heterotroofsetest organismidest ei ole võimelised valgusenergiat keemiliseks
TUULEENERGIA EESTIS Sandra Schmidt Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level
Meditsiinilised põhiaspektid: · Veresuhkru taseme hoidmine (glükogeeni lõhustamine ja glükoosi süntees) · Teatud kudede, organite kestev hüpoglükeemia teke · Laktoosi süntees piimanärmetes · Vastsündinute elulemus (aju/maks Glc tarbimise kõrge suhe, seoses tagasihoidliku glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga Möödaminekud (energeetiliste takistuste kõrvaldamine ja glükoosi lõhustumise võimaldamine): Pyr muundamine PEP-ks Fru-1,6-bisP defosforüülimine Fru-6-P-ks Glc-6-P defosforüülimine Glc-ks (Glc-6-fosfataas) Biomolekulid Laktaat (Glc-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel) Alaniin (Glc-Ala ringlus maksa ja skeletilihaste vahel) Aspartaat (glükoneogeneesi substraat) Glükogenees- glükogeeni süntees Etapid: Glc aktiveerimine Glc-6-P-ks (UDP-glükoos) Ahelate pikendamine sidemete (1,4) abil (glükogeeni süntaas) Hargnemispunktide loomine (1,4) abil (glükosüül (4:6) transferaas)
siseenergia muuduga. U = Q + A diferentsiaalide kujul dU=dQ+dA U süsteemi siseenergia muut Q süsteemile antud soojushulk A süsteemi poolt tehtav töö TD II seadus Termodünaamika II seadus Formuleeritakse mitmel erineval viisil: 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. 2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. Esmapilgul võib näida, et ideaalse gaasi isotermiline paisumine on antud sõnastusega vastuolus. Tõepoolest, kogu soojus, mis ideaalsele gaasile antakse, muundub selles protsessis tööks. Kuid soojuse saamine ja selle tööks muundamine ei ole protsessi ainus tulemus, sest protsessi vältel muutub ka gaasi ruumala. Ehk siis osa võetud soojusest läheb gaasi ruumala muutmiseks, kogu saadud soojus ei muundu kasulikuks tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o
1) Kuidas käsitleb ainet termodünaamika ja milliseid parameetreid see kasutab? Temodünaamika ei eelda aine koosnemist aatomitest ega molekulidest. Kasutab makroparameetreid (keha mass, rõhk, ruumala, temp., tihedus). 2) Millistele probleemidele annab vastuse termodünaamika? Termodünaamika seletab, mis on keha siseenergia ja kuidas see muutub. 3) Millistele printsiipidele tugineb termodünaamika? I printsiip – siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip – soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip – entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J.
1) Kuidas käsitleb ainet termodünaamika ja milliseid parameetreid see kasutab? Temodünaamika ei eelda aine koosnemist aatomitest ega molekulidest. Kasutab makroparameetreid (keha mass, rõhk, ruumala, temp., tihedus). 2) Millistele probleemidele annab vastuse termodünaamika? Termodünaamika seletab, mis on keha siseenergia ja kuidas see muutub. 3) Millistele printsiipidele tugineb termodünaamika? I printsiip siseenergia ja selle muundamine tööks (energia ei teki ega kao niisama). II printsiip soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kuumemale. III printsiip entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. 4) Millest sõltub gaasi kui termodünaamilise süsteemi siseenergia. Siseenergia tähis, ühik? Siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub gaasi rõhust ja ruumalast. Tähis U. Ühik J.
algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,moodustub glükoos;taimed saavad elada fotosünteesita;ainete liikumine ksüleemis-vesi koos lahustunud ainetega liigub surnud rakkude õõntes või mööda
2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100% Ideaalse soojusmasina kasutegur on alati suurem kui reaalse soojusmasina kasutegur. 4. Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamisel tööd. 5. Soojusmasinates kasutatakse gaasi paisumise tööd. Praktikas on soojuse muundamine tööks võimalik vaid tsüklilises protsessis. 6. Ideaalse soojusmasina töötsükkel. Carnot` tsükliks nim tasakaalulist ringprotsessi, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist. Adiabaat on adiabaatilise protsessi graafik.
Anne-Mai Runtal Keskkonna sõbralikud energiaallikad Saastavad loodust vähe Tuntud loodussõbralikud energia liigid on : 1. Veeenergia 2. Tuuleenergia 3. Mitmesuguste loodusvarade energia 4. Päikese energia Veeenergia on maailmas kaustuse hulgalt teisel kohal ja selle tarbimine kasvab pidevalt! Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. tuuleenergia tootmismaht
Alternatiivsed energiaallikad- tuule- ja hüdroenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Alternatiivsed energiaallikad Päikese-,tuule, - biomassi-, vee- ja geotermaalenergia Ei kaasne keskkonna saastamist Tekivad pidevalt taas TUULEENERGIA Tuuleenergia Kineetilise energia muundamine mehaaniliseks- või elektrienergiaks Mehaaniliseks energiaks - tuuleveskid Elektrienergiaks - tuulegeneraatorid Plussid Ei koorma keskkonda Puuduvad NOx-heitmeid ja teised õhu saasteaineid Saab vähendada kasvuhoonegaa side hulka Alternatiiv fossiilkütustele Miinused/Keskkonnaprobleemid Tekitavad müra Takistavad lindude lendu Rikuvad maastikupilti Vajalik tuule keskmine kiirus 6 m/s Ressursid
läheb väga suureks siis juhtmed kuumenevad, ja võivad ümbritseva materjali põlema panna. Ülemäärase voolutugevuse eest kaitsevad elektrikaitsmed. Elektrisüsteemi kõige nõrgemaks lüliks peab olema kaitse. Kaitsmed: sulavkaitsmed ja korduskasutavkaitse (bimetalli kaitse) Ei paranda kaitset vaid ostan uue, (10A,6Ajne) sulavkaitsel Bimetall on 2 erineva suurusmetalli P=i*u I=P:Uy Elektrivoolu töö Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundamine Vooluallikas muundab mehaanilist soojus keemilist ja ka tuuma energiat elektrienergiaks, laetud osakaste korrapäralise liikumisel juhis teeb elektriväli tööd A= I*U*t 1A*1V*1s=J=1w*s 1KW*h Elektromagnetisimi 3 põhikatset Esimene katse: magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el
TUUMAENERGIA JA SELLE KASUTAMINE . Risto Vartla 9kl 6. peatükk Tuumareaktsioonid Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsiooniga 19 ja 20 vaheldumisel. Esimene tuumade muundamine toimus 1919 mille teostas Rutherford . Aineosakese ja lämmastiku tuum moodustasid kokkkupõrkamisel vahepealse lühiajalise flouri tuuma . Soeseenergia keemias ja füüsikas Liitosakesete seoseenergia on võrdne minimaalse tööga,mis kulub selle liitosakese lahutamiseks (lõhkumiseks ) koostisosadeks. C+O2 > CO2 Energia vabanemist näeme me igapäevaselt nt põlemisel .' Energia vabaneb alati seoseenergia arvelt. Et ära lõhkuda aineoskaestst muuyta esialgseks tuleb selle ära
geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust geenide muutmine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi geeni mutatsioonid võivad mõjutada ümbritsevat loodust Tagajärjed Tagajärjed Tagajärjed Levinuimad taimed Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel Geenimuundamise ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973 Herbert Boyer asutas esimese firma mis kasutas rekombinantse DNA tehnoloogiat 1978. a. andis ettevõte teada kolibakteri liigist mis tootis insuliini GM kasutamine Eestis Eestis ei ole keelatud kasutada geeniliselt muundatud organisme Paljud riigid Euroopas on seadnud piirangud GMO kasutusele oma territooriumil, Eestis sellised piirangud puuduvad
.......................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS................................................7 6. PASSIIVOSISED.....................................................................................................................................................9 7. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA MUUNDAMINE .......................................................................................9 8. POOLJUHTOSISED..............................................................................................................................................12 9. LÜLITUS-, JUHTIMIS- JA KAITSESEADMED.................................................................................................15 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID.........................................................................
1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust 5. vähendada toiduainete toomiskulusid. Toiduained läbivad väga põhjaliku ohutuse uuringu. Ühe geneetiliselt muundatud taime aretamine, ohutuse hindamine ja toiduaine turuletoomine võtab aega 10-15 aastat. GMO
Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps C väntvõll W veesärk E nukkvõll Mootori osad 1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. 2. Kolb Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasitagasi liikumist 3. Keps kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. 4
on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. GMOd maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tuuleenergia Regina Roostik Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema
Organisatsioon). 5.Gaasi tootmine ja transport maailmas- 6.Elektrijaamade tüübid ja probleemid nendega- Soojuselektrijaamad(Probleemid-nad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid). 7.Alternatiivenergia kasutamine- Energialiik: 1.Päikeseenergia a) päikesekollektorid(päikese soojendatud vett saab kasutada pesemiseks jne.). Nõuded asukohale:piisav päikesevalgus(sobib eelkõige väikestel laiustel), Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused: *elektrienergiaks muundamine on tehniliselt keeruline, *ei saa kasutada kõikides kliimavöötmetes. b) päikesepatareid(muudavad valgusenergia elektrienergiaks). 2.Tuuleenergia, Nõuded asukohale:ühtlaselt tugev tuul(eelkõige rannikud,suuremad tasandikud, kõrgustikud), Eelised:keskkonnasõbralik, Puudused:*ebaühtlane kasutamisvõimalus,*väike võimsus,*mõjutavad maastikupilti. 3.Tõusu-mõõna energia. Nõuded asukohale:tõusu ja mõõna taseme suur vahe,
energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine monomeerideks, ehitusuksusteks Monomeeride muundamine metabolismi votmeuhenditeks Puruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetuul-koensuum A-ks (atsetuul-CoA) Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsukli komponentideks Atsetuul-CoA ja Krebsi tsukli komponentide oksudatiivne lohustamine lihtsateks lopp produktideks (H2O, CO2), mille kaigus toimub lammutatava substraadi energia konverteerumine ATP vormi (energia) Anabolismi staadiumid: Eeluhendite suntees katabolismi viimase staadiumis tekkivatest vaheuhenditest
GMO - d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh taimed ja ka nendest saadud tooted, nt loomasööt, kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Viies organismi võõraid geene, saame täiesti uute omadustega, kuid loodusele seni tundmatuid organisme. Nii näiteks võimaldab geneetiline muundamine suurendada organismide haiguskindlust ja nende vastupanuvõimet kahjuritele, parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust, pikendada toitainete säilimisaega jpm. Seega väheneb põllumajanduses vajadus kemikaalide kasutamise järele. GMO - de kasutuselevõtt võib kaasa tuua ettearvamatuid muudatusi looduses, mõjutada koosluste bioloogilist mitmekesisust, põhjustada uusi haigusi ja allergiavorme. Kui geneetiliselt muundatud kultuuride omadused kanduvad üle teistele
seotud õiguste varjamiste või saladuses hoidmist, kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu. 3 puntki, mis iseloomustavad rahapesu. · (1) Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: · 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; · 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Tegelik kasusaaja Rahapesust · Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades lõplikku kontrolli ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes
Negatiivne on see,et geneetiliselt muundatud kaladesse võib koguneda mürke, ning see võib sattuda lõpptarbija,inimese toidulauale.Kui geneetiliselt muundatud kalad sattuksid loodusesse tõrjuksid laborikalad tavalised kalad välja ja ettevaatusabinõuna tuleks vähemalt paljunemisealised kalad avaveekogudest eemal hoida.Ükski transgeenne kala pole saanud rohelist tuld inimtoiduks kasutamiseks. Selles artiklis ei ole tavalugejale mõisteid lahti selgitatud, näiteks:transgeenne,geneetiline muundamine. Lisaks on veel kasutatud lühendit GM, mis ei pruugi olla igale tavalugejale üheselt mõistetav , või üldse mõistetav. Ma arvan,et artiklis peaks ikka kõik sõnad ilusti välja kirjutama,et tavalugeja saaks endale võõrasõna teha interneti abiga selgeks, kuid kui on kasutatud lühendeid ei pruugi inimene aru saada,et on mõeldud seda sama assja nagu näiteks tõin GM Geneetiliselt muundatud, tavalugeja ei pruugi teada, et see tähendab just seda.
Tuuleenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Tuuleenergia Tuuleenergiat on kasutatud juba ammustest aegadest saati Püütakse leida asendust naftale, söele ja gaasile Tuuleenergia muundamine mehaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Riigid ei saa sõltuda vaid tuuleenergiast Tuuleenergia Eestis Seadmetesse investeerimine kallis Click to edit Master text styles Second level Otstarbekas pole Third level rajada tuulikuid Fourth level paikadesse kus
pindaladele (A1 = A2 = A3) siis tekkivad suhteliselt suured rõhud, siis võib neis jõud (F1 = F2 = F3) on võrdsed üldjuhul jätta raskusjõu poolt põhjustatud rõhu mõju arvestamata. 15 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Jõu muundamine Suurendades jõudu F1 suureneb rõhk süsteemis väärtuseni mille juures rõhu p Kuna rõhk mõjub ühtlaselt kogu toimel hakkab kolb pindalaga A2 liikuma vedeliku ruumalas ei oma anuma kuju ületades jõu F2. Seega juhul kui jõu F1 ja rõhu suurusele mingit tähtsust. Järgnev pindala A1 abil on võimalik tekitada näide (sele 2
vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootoriltvahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudesvahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib
Kloroplastides Mitokondrites Ainult päeval (valges nähtavas valguses) Päeval ja öösel Assimilatsiooniprotsess Dissimilatsiooniprotsess Lähteaineteks vesi, mineraalsoolad ja CO2 Lähteaineks suhkrud ja hapnik Lõpp-produktiks orgaanilised ühendid Lõpp-produktiks vesi ning süsihappegaas (glükoos) ATP süntees Valgusenergia muundamine keemiliseks Energia salvestamine makroergilisse energiaks ühendisse ATP-sse
**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2
7. Sidurikahvel 8. Survelaager 9. Survelaagri kinnitussplint 10. Vedru 11. Polt 12. Survemuhv 5. KÄIGUKAST Valitud sõiduk on varustatud 5-käigulise, käsilülitusega hammasrataskäigukastiga, mille tootjaks on VAG. Hammasrataskäigukast on mootorsõiduki jõuülekanne siduri ja peaülekande vahel, mis muundab mootori pöördemomenti ja mootori pöörlemiskiirust. [1, p. 379] Ülesanded[1, p 370]: Mootori pöördemomendi muundamine ja ülekandmine, Mootori pöörlemiskiiruse muundamine, Seisval autol mootori tühikäigul töötamise võimaldamine, Pöörlemissuuna vastupidiseks muutmine tagurpirisõidu võimaldamiseks. 5.1. Käikude ja ülekannete arvud Ülekandearvud on valitud optimaalsed, et tagada igal käigul piisav võimsuse ja ökonoomsuse suhe. Tabel 1 Käikude ja ülekannete arvud [5]
• Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiivsed • glükogeeni lõhustamine (miks glükogeen on väga palju hargnenud? Milliste kudede rakkudes glükogeen deponeeritakse?) • lipiidide varu (triglütseriidid) lagundamine • valkude muundamine glükoosiks glükoneogeneesi rajas • kõikide biosünteesiprotsesside aeglustumine või lakkamine Anabolism ja katabolism • Katabolism ülekaalus – normaalne kestva füüsilise pingutuse järgselt, millal veel? • Anabolism ülekaalus – sünnitusjärgselt • Patoloogiline anabolism – rasvumine, gigantism • Katabolism ületab anabolismi – kilpnäärme ületalitus, palavik, nälgimine Metabolism kui võrgustik
koos kaasa Hõõruda juukseid taaskord õhupalliga ja pärast seda asetada see plekkpurgi juurde ning kui hakkad õhupalli liigutama hakkab ka plekkpurk kaasa liikuma 5) Elektroenergeetika ( mis see on, mida hõlmab, näited) Elektroenergeetika on elektromagnetjõudude üks kahest tähtsaimast tehnilisest rakendusest. Elektroenergeetika hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Näiteks päikesepatarei abil valguskiirguse energia elektrienergiaks muundamine, hüdroelektrijaamades voolava vee kineetiline energia elektrienergiaks muundamine 6) Elektromagnetiline infotehnika (mis see on, mida hõlmab, näited) Elektromagnetiline infotehnika on teine elektromagnetjõudude tähtsaim tehniline rakendus. Elektromagnetiline infotehnika hõlmab andmete, kõne, muusika või muu sellise esitamist ja ülekandmist elektromagnetilise signaalina. Samas on ka tegemist info elektrilise, magnetilise või optilise salvestamise ning töötlemisega.
Muutub NADPH-ks, mis viib vesinikiooni edasi pimedusstaadiumisse. TSÜKLILINE JA ATSÜKLILINE MILLE POOLEST ERINEVAD? Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Pimedusstaadiumi lõpp-produkt moodustub CO2-st ja NADPH2-st. Lõpp-produkt on glükoos. Glükoosist saab energiat. Calvini tsüklist vabanenud NADP ja ADP molekulid lähevad tagasi valgusstaadiumisse, et seal uuesti elektrone ja vesinikioone pimedusstaadiumisse transportida. Fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. Kes teostavad? Taimed protistid (vetikad), bakterid-> tsüanobakterid ---------- SINIVETIKAD Millal tekkis? 3,4 miljardit aastat tagasi. Kloroplastid tekkisid ENDOSÜMBIOOSI TEOORIAL. Toimub nähtava valguse käes (kus on kõige intensiivsem) sinine, punane ala. Taimed on rohelised, sest neist peegeldub roheline valgus tagasi. Klorofüll asub rakumembraanis. Tülakoidid väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed.
Tuuleenergia rakendamine energiaallikana Karl Parts Sten Jõgi 11B Mis on tuuleenergia ? Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Miks on see hea ? Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. Ajalugu - Mehaaniline energia
paneks keemilised reaktsioonid käima. Valgud ongi need ensüümid ehk starterid ehk käivitab või kiirendab reaktsiooni. Bioregulatoorne funktsioon: Osad hormoonid on valgud. Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil
Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid: · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Aktiivtakistusega vooluring
TUULEENERGIA KASUTAMISE ARENG, KOHT EESTI JA MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES. MIS ON TUULEENERGIA? · Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid e. tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. · Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab energiat vähem kui teised energiaallikad. AJALUGU · Mehaanilise energia saamiseks:
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
indutseeritava emj. graafikut, kui on antud pooli läbiva magnetvoo muutuse graafik. Ülesande lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et 56 1) indutseeritav emj. sõltub magnetvoo muutumise kiirusest 2) indutseeritav emj. on võrdne nulliga, kui magnetvoog ei muutu, s.t. tema graafik on rööpne ajateljega 3) magnetvoo suurenedes on emj. negatiivne, vähenedes aga positiivne. 4.5 Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks Valdav enamus elektrienergia generaatoreid töötab elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Kui liigutada juhet magnetväljas kiirusega v, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud E = B l v . Kui juhtme otstega on ühendatud välistakisti R, tekib suletud vooluringis vool I ja sellega kaasneb jõud F=BIl, mille suund määratakse vasaku käe reegliga: Kui magnetjõujooned on suunatud vasaku käe peopessa ja voolu suund juhtmes ühtib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
