Vask värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus pu...
Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatak...
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne minera...
Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium kalle kalleston 5.k klass Kivimid ja mineraalid Juhendaja õpetaja Gerle Konsap Tartu 2013 Sisukord KIVIM............................................................................................................ 4 SETTEKIVIMID...................................................................................................................... 4 TARDKIVIMID....................................................................................................................... 5 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma leidsin selle kohta kõige rohkem infot ja see tundus teiste teemade hulgast kõige huvitavam. See tööräägib kivimite ja mineraalide tekkimisest ja kuidas nad on tekkinud,kivimite rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast. ...
koos rasva ja õliga. Välja minnes ei suuda nad endale midagi osta kuna neile tundub kõik väga ebatervislik. Üldiselt on ortoreksia all vaevlevad noorukid samade tunnustega mis buliimikud ning anoreksikud ainuke vahe on selles, et buliimikud ja anoreksikud muretsevad söögi koguste pärast ortoreksia all kannatanud muretsevad toidu kvaliteedi üle. Ortoreksia suurim probleem ongi selles, et nad tarbivad küll tervislike aineid ja saavad oma mineraalid ja vitamiinid kätte, kuid tarbivad neid üle ning üle tarbimine on sama kahjulik kui alatarbimine. Tekkida võivad mitmed erinevad organihajustused ja talituseprobleemid, rääkimata füüsilistest vaevustest. Seega võib julgelt väita, et õpilaste toiduratsioon on üldiselt kõikidel väga ebabalanseeritud. Nad kas tarbivad üle või tarbivad liiga vähe. Ka koolitoit mis peaks olema idee järgi balanseeritud, siis vähesed söövad seda ja lähevad kergema vastupanu
FLUVIOGLATSIAALNE LIIV Liustikujõesete ehk glatsiofluviaalne sete ehk fluvioglatsiaalne sete on liustiku sulamisel tekkinud vooluvete poolt kantud liiv ja setitatud sete. Liustikujõeline tähendab nii liustiku peal, all, sees kui ka liustiku ees voolavat vett, mis on liustiku sulamise tulemuseks. Seetõttu võivad ka liustikujõelised setted moodustuda kõigis neis keskkondades. Savimineraalid ja nendega koosesinevad mineraalid GÖTIIT Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal. Götiit on värvuselt kollakas- või punakaspruun kuni tumepruun. Esineb enamasti muldjate või neerjate agregaatidena, harva väljakujunenud tahkudega prismaliste kristallidena. Kuulub rombilisse süngooniasse. Götiiti kasutatakse peamiselt rauamaagina. HÜDROBIOTIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Ta kuulub kolmekihiliste
Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium:
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mineraalid ja kivimid referaat 7.B Pauline Vähi 2013 SISUKORD Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Mineraalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Teke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Omadused. . . . . . . .
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
Kõvadus: pehme Värvus: pruunikas Iseloomulikud tunnused: muutliku keemilise koostisega. Neil on suur pindaktiivsus ja veesidumis-, ioonivahetus- ning sorptsioonivõime. Esinemise vorm ja koht: muutliku keemilise koostisega üliväikeste libledena esinevad mineraalid. Tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Talk Kuju: lehelised, soomusjad, peitkristallilised agregaadid Kõvadus: 1
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS
Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut. mati pinnaga portselanplaati, mille pinnale mineraali jätab kriimustamisel värvilise kriipsu, mis võib kokku langeda mineraali värvusega. Läige sõltub mineraali valguse absorbeerimise võimest (mida suurem absorbeerimisvõime, seda vähem läigib) ja murdumisindeksist (mida suurem murdumisnäitaja, seda rohkem läigib), kuid ei olene mineraali värvusest. Läike intensiivsuse järgi jagatakse: ¤klaasiläikega mineraalid ¤teemandiläikega m-d. ¤poolmetalse läikega m-d. ¤metalse läikega m-d. Kui mineraali murdepind pole ideaalselt tasane, siis läige tuhmub ja pind muutub rasvaläikeliseks, kui ebatasasused pinnal on veelgi suuremad, tekib vahaläige. Kui m-li pind on mikropoorne hajub sellele langev valgus täielikult ja pind on tuhmi läikega. Paralleelikiulise ehitusega mineraalide pind on sageli siidiläikeline. Läbipaistvatel, kihilise kristallstruktuuriga mineraalidel on enamasti pärlmutriläige.
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on o...
-aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust Päevas peaks inimene saama 20-30 g kiudainet, ületarbimine-üle 30-40 g päevas, eriti nisukliide kujul, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see põhjustab nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. Vitamiinid ja mineraalid: Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga
liikumine. Minimaalne on kõhu läbikäimine 1 kord päevas. Kõhukinnisust parandab ka magneesium. *Elavhõbeda tõttu vähendada suurte kalade ja krevettide söömist (tuuna kala), vältida ka alumiinium paberiga küpsetamist ja kui osta konserve, siis kindlasti purgi lahti tehes, kallata toit klaaskaussi. Kui süüa majoneesi, siis osta see klaaspurgis, mitte plastiku sees. *Raseduse ajal on olulised vajalikud mineraalid ja vitamiinid. *Võimalusel vältida säilitus- ja värvaineid. Teha ise kodus süüa ning mitte osta poolfabrikaate. *Veevajadus on raseduse korral suurem. Seda saab kindlaks teha on uriini värvuse järgi, kui uriin on tume, viitab see vähesele vedeliku tarbimisele. NB! Loode ei ole parasiit, ta ei võta emalt kõiki toitaineid. Kui emal on toitaineid vähe, siis neid kasutatakse kõigepealt ema vajaduseks.
Tervislik toitumine ja toitained Toit ja toitained Inimene peab saama toidust vajalikke toitaineid. Nendeks on : Makrotoitained: süsivesikud, rasvad, valgud, vesi Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained Süsivesikud: suhkur, looduslikud toiduained Rasvad: taimeõlid, loomsed rasvad(liha, piim) Valgud: piim, juust, kohupiim, kala, liha, muna, uba, hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks Südame, kopsude, aju jt organite tööks Energia vajalikkus sõltub: vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimsel...
.......................................................................11 SISSEJUHATUS Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Kusjuures suure enamik on anorgaanilist päritolu. Sinna alla kuuluvad ka sulfiidid ja temaga seotud analoogid, mille ühise rühma nimetuseks on kalkogeniidid. Sulfiidid on ühendid väävliga, analoogidest arseniidid on ühendid arseeniga, teluriidid on ühendid telluuriga ja seleniidid on ühendid seleeniga. Enamus ja kõige tuntumad ning levinumad mineraalid jäävad ikkagi sulfiidide rühma ja ka selles referaadis on suurem tähelepanu pööratud sulfiididele ning selle rühma levinumatele esindajatele. On käsitletud ka analoogide rühmadest igast ühest üks esindaja. Nii mõnedki kalkogeniidid on tema ühendis oleva metalli maagiks, näiteks PbS on plii maak ja ZnS on tsingi maak. Enamasti on nad hallikat värvi, aga leidub ka väga ilusat kollast värvi mineraal auripigment. 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
Tallinna Rahumäe Põhikool Magneesium Nele Reimets 8A Tallinn 2/15/2011 Magneesium Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis, IIA rühmas. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Magneesium lihtainena Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Reageerimine külma veega on väga aeglane. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Ta reageerib ka paljude teiste elementidega. K...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut?
kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. KALTSIUMI TÄHTSUS Ø täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, Ø oluline roll kudede ainevahetuses ta kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, Ø on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis, Ø madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, Ø vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, Ø
umbes 1,4kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7g), pehmetes kudedes ning mujal Veel kaltsiumist Esimene mees, kellel õnnestus saada puhast metallilist kaltsiumi, oli Humphry Davy. Ta avastas ka kõik teised leelismuldmetallid Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Ca on keemiliste elementide perioodilisusesüsteemi II rühma ning 2 perioodi element Kaltsiumkarbonaati sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada Kaltsium inertses keskkonnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sportlaste toidulisandid Marju Zupsmann MJ110 Mis on toidulisand ? ... toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada. Kui Sinu toidus ei ole piisavalt vajalikke ühendeid, siis tuleks tarvitada lisandeid Erinevad vitamiinid, mineraalid, taimsed lisandid. Toidulisandite kasutamisel on väga tähtis teada, kust läheb piir. Sportlaste toidulisandid Toidulisandite valik on väga suur. Kõige tuntumad sportlaste toidulisandid on spordijoogid. Toidulisandite kasutamine on viimastel aastakümmnetel väga populaarseks muutunud Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine Keha rasvamassi vähendamine
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest ...
Maa massis on kõige rohkem rauda (35%), hapnikku (30%) ja räni (15%). 28. Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? Maakoores on valdavad hapniku ja räni ühendid, mis moodustavad... 29. Mineraali mõiste ja selle tunnused. Mineraal on loodusliku tekkega, kindla koostise, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine. See koosneb ühe või enama elemendi aatomitest. Mineraalid esinevad kristallilises olekus. Erinevatel mineraalidel on erikujulised kristallid. Maalt, meteoriitidest ja Kuu kivimeist käesolevaks ajaks leitud üle 3700 erineva mineraali. Mineraale uuriv teaduharu on mineraloogia. Mineraali koostise individuaalsus seisneb tema koostisosade aatomite, ioonide ja ioonrühmade seostumise kindlas vahekorras, mida väljendab mineraali keemiline valem.
- Beetaglukaanid (leitud, et aitab kopsu- ja rinnavähi puhul) - Lanostanoidi tripenoidid (alandavad kolesterooli, parandavad seedimist, puhastavad maksa ja aitavad hepatiidi puhul, köha ja astma puhul. - Melaniin (parandab juuste, naha ja silmade olukorda) - Germanium (aitab puhastada verd, normaliseerib vererõhku ja on hea igasuguste kasvajate ärahoidmiseks) - Ksülogalaktoglukaan - Inositool - Inotidiool - Laktoniit - Saponiinid - Lingiin - D2-, B1-, B2- ja B3-vitamiinid - Mineraalid nagu magneesium, kroom, raud ja kaalium Kasekäsna turvalisus. Hiina meditsiin klassifitseerib ürte erinevate kategooriate alla. Kasekäsna klassifitseeritakse "tonic herb" kategooriasse. Neid ürte võib kasutada (sageli ka soovitatakse) suurtes annustes, pikka aega, kuna ta tasakaalustab organismi tegevust ilma kõrvalnähtudeta. NB! Ära kasuta kasekäsna antibiootikumide, või soonesisese glükoosiga koos, kuna nad mõjuvad antagonistlikult ehk vastumõjujatena
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses
11. Mis on leetumine? mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda 12. Mis on soo? pidevalt liigniiske ala, kus moodustub turvas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid ,,mineraal" ja ,,kivim". Too näiteid. Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. NT: mineraalid: kuld, hõbe, teemat, granaat. Kivimid: graniit, pimss, basalt 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Purskekivim(basalt) on kindlasti vulkaanipurske product ja Süvakivim(graniit) on magmakivim 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste
Looduslikud ehitusmaterjalid Tehislikud ehitusmaterjalid Paas Tellised Graniit Lubi Liiv Tsement savi Klaas Kivimid Mineraalid Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest. Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked. kristallilisel kujul. ...on loodusliku tekkega, iseloomuliku Kivimid koosnevad enamasti mitmest, keemilise koostise ja struktuuriga harvemini ühest mineraalist. anorgaanilised ained.
1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2, Hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3, Taandumine (vastupidine hapendumisele), Hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O à 2Fe(OH)3, Hüdrolüüs – mineraali osaline lagunemine 3.Bioloogiline murenemine. Põhjustajad: taimed, loomad, mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. Ränioksiidi grupp – opaal, kaltsedoon , Savimineraalide grupp – montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp – hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp – limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit,
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
puhkemajanduses (viljakus). Muld on eeltingimus elu eksisteerimiseks maal(toiteelemendid taimedele kättesaadavaks-taimed vajalikud heterotroofsete organismide(loomad, sh inimene elutegevuseks)). Kaitseb põjavett ja toiduahelat potensiaalsete saasteainete eest(vee filtreerimine). Ainete ja energia muundamine. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal satuvad kivimid ja neis sisalduvad mineraalid sootuks teistsugustesse tingimustesse, kuni olid nende tekkekohas. Mitmesuguste tegurite mõjul, nagu temperatuurikõikumised, sademed ning keemilised ja bioloogilised protsessid, hakkavad kivimid ja mineraalid purunema ja muunduma. Kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsessi eespool nimetatud tegurite mõjul nimetatakse murenemiseks. Murenemist esile kutsuva teguri järgi eristatakse füüsikalist, keemilist ja bioloogilist murenemist.
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblik...
viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära
4 leiduva süsinikdioksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused. Kivimid... Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite 5 ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali.
Rasedus ja tervislik eluviis 2012 Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Toitumissoovitused Toitumine on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Janu kustutamiseks tuleb eelistada vett, mi...
Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste. Mineraalide põhilised omadused: kristalli kuju, värvus, läige, läbipaistvus, kriipsu värvus (mineraali värvus pulbrina), kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik. Mineraalide liigitus nende keemilise koostise järgi: ehedad elemendid, sulfiidid, oksiidid, silikaadid, karbonaadid, fosfaadid, haloidid. Peamised Eestis leiduvad mineraalid. KIVIMID Kivimi mõiste. Peamised kivimitüübid nende tekke järgi. Tardkivimite liigitus kristallide suuruse, struktuuri ja tekstuuri alusel. Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid
5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin punaka värvusega korund. Safiir sinaka värvusega korund. Klaas & tsement 1.Klaasi hakati valmistama 67 tuhat aastat tagasi. 2.Eestis hakati klaasi valmistama 1628. Hiiumaal, Hütil. 3.Klaasi toorained on puhas liiv, sooda ja lubjakivi. 4
Töö II aasta õpilastele „Ajaarvamine, kivimid ja laamtektoonika“ 2.variant Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolle!!! I Vasta küsimustele 1. Mille poolest erinevad kivim ja mineraal? Nimeta 2 erinevust ja too kumbagi kohta üks konkreetne näide. Kivimid on mitmekihilised, mineraalid on lihtained. Kivim: liivakivi, mineraal:kvarts. 2. Kuidas on tekkinud tardkivimid? Too näide. Tardkivimid on tekkinud magma ja laava tardumisel 3. Mis peab juhtuma, et moondekivimitest tekiks settekivimid? Selleks, et moondekivimist tekiks settekivim, peab moondekivim erinevate keskkonnategurite ja kõikuva temperatuuri tõttu murenema. Moonekivimite murenemisel tekivad setted, mis ajaga hakkavad kihistuma ning kui erinevate kihtide
Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. · Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. · Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. · Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine ja selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid · Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. · Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades.
o Fosfor • Neid aineid on vaja organismi funktsioneerimiseks o Võivad tekkida lihaskrambid o Kiire väsimus o Kontraktsiooni nõrgenemine • Mineraalide taastamiseks o Mineraalvesi o Isotoonilised spordijoogid o Toit (puu- ja aedviljad) Toidulisandid Taastusjoogid o Spetsiaalsed segud, mis aitavad kiiremini taastuda o Erinevad arvamused koostisest, kuid levinuim süsivesikute valkude suhe 2:1 o Võivad sisaldada: • Vitamiinid • Mineraalid • Aminohapped • Kreatiin Kokkuvõte • Pingutuse järgselt on tähtis vajalikud toitained kehas taastada o Mõjutab järgnevat sooritust o Parandab enesetunnet • Kogused ja tarbimise õige ajastamine sõltub erinevatest teguritest o Individuaalsed iseärasused o Keskkond o Treeningu tüüp • Kindel on see, et õige toitumine aitab suuresti lihaste taastumisele kaasa Tänan tähelepanu eest!
2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Kivimid Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
