Otsingule "metssiga" leiti 259 faili

METSSIGA
1
odt
Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad h...
Loomad - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Metssiga-presentatsioon
10
ppt
 klass Eluviis • Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht­  ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. •  Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid  üksikult.  • Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel  võivad ka päeval ringi liikuda.  Toitumine • Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii  taimede maapealsetest kui ka maa alustest osad...
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
Metssiga
2
doc
Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad h...
Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
Metssiga
9
doc
Loodus õpetus - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Metssiga
5
docx
kus ta pesitseb
Bioloogia - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Bioloogia referaat
7
doc
Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikasp...
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Jahindus
3
doc
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA
Keskkonnaõpetus - Kutsekool
33 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti ulukid-soo raba loomad ja taimed
37
ppt
• tüvepikkus 110…200 cm • 70…250 (350) kg • tüüpiline kõigesööja - eelistatult toitub • Eestis üle 10 tuhande taimedest • Eesti asub levila põhjapiiril ja • kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja seoses kliimatingimuste tugevam kui tagaosa muut...
Bioloogia - Keskkool
30 allalaadimist, 0 arvamust
SIIRDESOO
12
ppt
sealuste liikide III kategoorias Loomad ● RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide...
Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
Loodusvööndid spikker - murenemine-tundra-mandrijää-taimkate jne
1
doc
<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:
Geograafia - Keskkool
266 allalaadimist, 1 arvamus
Loodusvööndid
1
xls
Pruunkaru, põder,  Okasmets Ameeriaka keskosa Parasvööde Leetmullad põdrasamblik saarmas Mussoonmets Euraasia idaosa Parasvööde Pruunmullad gigantne orav, tiiger Suhkruvaher,  Sega­ ja  Põhja­Ameerika idaosa, Euraasia  sarapuu, harilik  Metssiga , punahirv,  lehtmets lääne­ ja idaosa Parasvööde Pruunmullad tamm pesukaru Hikkoripuu,  Põhja­Ameerika, Euraasia kesk­ ja  hõbevaher,  Rohtla idaosa, Lõuna­Ameerika lõunaosa Parasvööde Mustmullad kullerkupp Pimerott, piison, koiott Vahemereline  Euraasias vahemere äärsed alad,  põõsast...
Geograafia - Põhikool
95 allalaadimist, 4 arvamust
Toiduained
42
xls
8) 115,9 484,8 55 16 5,6 2,55 1,26 Vasikaliha, kondita, keskmiselt 148,7 622 72 19,6 7,6 3,2 1,61 Lambaliha, kondiga (0.75) 168,3 704 49 12,8 12,8 6,42 2,85 Metssiga, toores liha 117,6 492,2 72,54 21,51 3,33 0,99 0,58 Metssiga, küps liha 154,8 647,5 63,87 28,3 4,38 1,3 0,77 Kana, kondiga (0.72) 191,1 799,5 42 13,5 15 3,98 2,97 Kana, nahaga 266,7 1115,9 59 18,7 21 5,53 4,13 Kana, nahata 142,5 596,4 72 21 6,3 1,44 1,07 Broiler, nahaga, kondiga (0.72) 137,2 573,9 50 12,3 9,6 2,97 2,21 Broiler, rin...
Kehaline kasvatus - Keskkool
37 allalaadimist, 0 arvamust
Ürgajakunst
4
rtf
Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn. “piisonite saal”, liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil’ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude...
Kunstiajalugu - Kutsekool
28 allalaadimist, 0 arvamust
Türgi
20
doc
Praegusel ajal areneb jõudsasti ka hüdroelektrienergia. Suurimad hüdroelektrijaamad asuvad Sakaria, Kemer’i, Kizil’i ja Seihan’i jõgedel. Tähtsaimad metallimaagid on raud, peamiselt Sivas provintsist, ning kromiit, mis põhiliselt eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga , metskass, kobras, nugis, šaakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt. Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohuto...
Geograafia - Keskkool
126 allalaadimist, 6 arvamust
Looduskalender
2
wps
Kogunevate kureparvede kurblike kruuglemiste kuulamine on kahtlemata parim valik sügisese meeleolu tekitamiseks. November Novembris saabub loodusesse vaikelu. Enamik rändlinde on meie aladelt selleks ajaks lahkunud. Talvituma jäänud sulelised peavad aga napi valge aja kasutama toiduotsinguteks. November tähistab kibedamat eluperioodi metssigadele , kellel sel ajal jooksuaeg hakkab. Detsember Jõulukuu on meie looduses pimedaim aastaaeg ning looduses kestab sel ajal tõeline vaikelu.. Suure lume korral on metsloomade elu raske – lume alt on keeruline endale toidupoolist leida. Seetõttu võime talvel näha põldudel metskitsekarju, kes püüavad lume alt suupoolist saada. Õnneks kuulutatakse sel ajal ka jahimeeste poolt neile loomadele välja jõulurahu ning hea tava kohaselt viiakse jõulude ajal metsadesse loomadele süüa. Meie jaoks on see aga sobiv aeg süüdata kodus k...
Bioloogia - Kutsekool
14 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
18
docx
Teemad: ajaloo periodiseerimine, TÜ, muinasusund, Balti erikord, kristianiseerimine, kolme kuninga aeg, keskaegsed linnad ja kaubandus, Russowi kroonika, Vana-Liivimma kiriklik korraldus, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivi sõja eeldused, põhjused, tagajärjed, Eesti talupojad keskkajal, vaimuelu Rootsi ajal, Jüriöö ülestõus, talurahva olukord rootsi ajal, Ümera ja Madisepäeva lahingu tähtusu eesti ajaloole, Põhjasõda, Muinasmaakonnad, mõis ja talu varauusajal, linnuste tüübid muinaseestlastel, luterlik kirik Rootsi ja Vene ajal, Asva kultuur, vaimuelu vene aja alguses kammkeraamika kultuur, "Hõbevalgel", Kunda kultuur. Mõned pukntid vajad juurde kirjutamist.
Ajalugu - Keskkool
115 allalaadimist, 1 arvamus
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg
3
doc
arutlus
Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist, 0 arvamust
Loodusvööndid
4
odt
Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik – ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik – Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga , pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed – Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega. Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde – parasvööde 2. Kliima – jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad – Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik – nõrgalt...
Geograafia - Põhikool
196 allalaadimist, 11 arvamust
Toiduainete koostise tabel
14
xls
75) 168 12,8 12,8 0,12 59 0 0 0 9,8 0,3 0,45 0,14 0,23 5,5 0,15 0,9 0,4 0 0,56 49 165 5,6 12 98 2 1,4 Metssiga, toores liha 118 21,51 3,33 0,02 - 0 0 0 0 - - 0,39 0,11 4 - - - 0 0,97 - - 12 - 120 - - Metssiga, küps liha 155 28,3 4,38 0,03 - 0 0 0 0 - - 0,31 0,14 4,21 - - - 0 1,27 - - 16 - 134 - - Kana, kondiga (0.72) 191 13,5 15 0,12 51 0...
Kokandus - Kutsekool
61 allalaadimist, 0 arvamust
Muraka ja Puhatu soostik
27
doc
Peamisteks puistud on männikud, kaasikud. Puutüvedelt võib leida mitmeid eri samblikke. [] Joonis 5 Vasakult: Harilik huulhein, sookail, harilik tarn, jõhvikas, küüvits ( www.tlu.ee/~emeier/IVA/Sood.ppt ) Loomastik Sealne maastik pakub elupaika paljudele eri loomadele. Sõralistest võib Murakal kohata põtra, metskitse, metssiga . Kiskjatest on esindatud karu hunt ja ilves (nad kõik eelistavad sooservade mitmekesist maastikku ja päris rabasse satuvad nad harva). Lisaks levib seal ka lendoravad, kuid nende leviku eelduseks on Alutaguse metsad. Soostikus leidub neile sobivaid elupaiku ürgmetsalistel ja valdavalt lehtpuudega kaetud rabasaartel. Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk. Pisiimetajatest võib soistest metsadest leida peamiselt uruhiiri. [], [] Joonis 6 Põder ( http://www.postimees.ee/foto/2/8/33782444712d8879...
17 allalaadimist, 0 arvamust