Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"madalsood" - 95 õppematerjali

madalsood on soo arengu algetapiks  Madalsoo võib olla tingitud • Vee voolam isest lohku kokku • Allikast - allikasoo • Üleujutusala – lam isoo m  Õhukesed-, keskm ise sügavusega- või sügavad m adalsoom ullad, m ille turvas on enam asti keskm iselt lagunenud  Keskm kuni kõrge ise tuhasusega (6-13%)  Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-
thumbnail
23
pptx

Madalsood

Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fifth level Kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoode vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad Jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õõtsiksoo Click to edit Master text styles Second level...

Loodus õpetus
33 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Madalsoo Alam-Pedjas

Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk . Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik, ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik. Loomad Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega. Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani. Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega ­ võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
19 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Taimkate

Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad domineerivad mullad avakooslused rohttaimed puud mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood , madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga....

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

Võrreldes Lääne ­ Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [] Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3. Kuuse-kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi- kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. [], [] Muraka raba Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Tüübiline näide on Viidumäe allikasoo. Madalsoorohumaad Turbakihi paksus rohkem kui 30 cm. Tekkinud enamasti soometsadest karjatamise ja niitmise tagajärjel. Liigniisked, põuastel suvedel võivad olla üsna kuivad. Kasutuse lakkamisel muutuvad hõredateks soometsadeks eelkõige sookase, sanglepa lisandumise tõttu. Jagatakse liigirikasteks ja liigivaesteks. Liigirikkad madalsood olid iseloomulikud Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti lubjarikastele aladele. Suur osa liigirikkaid madalsoid kui viljaka pinnasega alasid on aastakümnete jooksul kuivendatud põllumaaks. Lubjarikastel madalsoodel kasvab hulk kaitsealuseid, ohustatud taimeliike, nagu püsiksannikas, koldjas selaginell, eesti soojumikas, alpi võipätakas, soohiilakas jt. Sagedamad...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

VII Tüüp Leedegleimullad LG 1) Leedegleimullad O ­ E ­ Bhf ­ G 2) Turvastunud leedegleimullad O ­ T ­ E ­ Bhf ­ G VIII Tüüp Soomullad S ­ mullad, mille turba lasumi tüsedus on üle 30cm. (võib olla mitu meetrit) võivad tekkida: 1) mineraalmuldade edasise soostumise tulemusena 2)veekogude kinnikasvamise tulemusena a)veekogu kasvab kinni põhjast b)veekogu kasvab kinni pinnalt (äärmiselt ohtlikud sood) õõtsik sood. Sood jagunevad. 1) Madalsood M ­ tekivad turvastunud gleimuldade edasise soostumise tulemusel või kui järved kasvavad kinni põhjast. Toitainete rikkad sood. a) Halvasti lagunenud turvas M1 ­ turvas käsi ei määri ja tuleb vett pigistades b) Keskmiselt lagunenud turvas M2 ­ vesi peaaegu must c) Hästilagunenud turvas M3 ­ nagu pori · Õhukesed sood · Keskmised sood · Sügavad sood...

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haanja kõrgustik

Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud. Neis domineerivad kas lepalodud, 6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood. Viimaste hulgas on ülekaalus toitaineterikkad madalsood . Siirdesoid ja rabasid leidub harvem. Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud suurim turbalasundi paksus Eestis -- 17 meetrit. Looduskaitse Haanjamaa looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru liitmisel üheks suuremaks kaitsealaks, mis hõlmab siinseid loodus- ja kultuuriväärtusi tervikuna. Haanja looduspark loodi 1979...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti geograafiline ehitus

Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda ­ kvaternaar ­ Haapsalu,Kuressaare,Värska ­ meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas ­ kvaternaar ­ Ellamaa,Puhatu,Sangla ­ kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus ­ kvaternaar ­ Männiku,Kuusalu,Piusa ­ ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi ­ Joosu,Arumetsa,Küllatova ­ keraamilised plaadid · Devoni liiv ­ Piusa liiv ­ klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ­ ordoviitsium-siluri ­ Väo,Vasalemma,Harku ­ ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ­ ordoviitsium ­ Kurkse küla,Ida-Virumaa ­ kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ­ ordoviitsium ­ Tamsalu,Lääne-Virumaa ­ keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi ­ kambrium ­ Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri ­ tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka ­ männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad ­ sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamsti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood , kus turvas on ladestunud järvemudale ja ­lubjale. Idaranniku paikkond (96 km²) on lõunaosas kuni Nooni neemeni üsna sarnane samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, sest mõlemale avaldab mõju lõunasse kalduv järv. Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud....

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Loengu materjale

Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood : kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas....

Geoloogia
50 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mullateadus

Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas....

Mullateadus
269 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti punane raamat

Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud. Vars on püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrvel. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood Ohutegurid: soode kuivendamine ja turbavõtmine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Soontaim Aconitum lasiostomum, kollane käoking Kirjeldus: Õied on kahekülgselt sümmeetrilised rohekas- või määrdunud-kollased tihedates kobarates. Õiekate koosneb viiest tupplehest, neist ülemine kiiverjas, kõverdunud tipuga, lühikarvane. Kroonlehed muundunud nektaariumideks. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja....

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

· Kõdusoometsi: ca 250 000 ha · Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha - allikasood 400 ha · 80 000 ha soometsi Soo tüüpe Gradiendid ­ toitelisus (N;P) pH < 5.0 ­ rabad · Madal Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad turbasamblad, puhmad · Humiinhappeline puhverdus pH > 6.0 ­ madalsood · Kõrge Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad rohundid ja nn pärislehtsamblad · Bikarbonaatne puhverdus - 12 -...

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Jõgevamaa

Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood , märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti soode monitooring

Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest....

Keskkond
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Madalsoo referaat

Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed....

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö

Hiiumaa loopealsetel on õhuke mullakiht mis katab paekivitasandikke. ( 9 ) Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood . ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik-apollo liblikad ja viinamäe teod. Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kuivendus

reljeef, kõrge põhjaveeseis, suur sademete hulk, vähene aurumine) aitavad kaasa mineraalmaa soostumisele Vett raskesti läbilaskev muld ja maaala liiga väike lang põhjustavad mulla liigniiskust, mille tagajärjel hakkab kasvama niiskuslembene taimkate. Et taimejäänuste lagunemine on liigniiskes keskkonnas takistatud, siis hakkab poollagunenud org aine maapinnale kuhjuma ja algab turvastumine ja tekib soo. Madalsood , siiresood ja rabad. 16. Millised on turba omadused Turvas on soos liigniiskes keskkonnas hapniku puuduliku juurdepääsu ja taimejäänuste mittetäieliku lagunemise tagajärjel tekkinud taimse päritoluga mass, mille kuivaines on mineraalainte kuni 50%. Turba omadused ja viljelusväärtused sõltuvad suurel määral turba tüübist, liigist ja lagunemisastmest.Turba lagunemisaste näitab lagunenud amorfse turbamassi(huumuse) osa protsentides kogu turbamassit...

Kuivendus
109 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metsanduse referaat

Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega. Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht saavutas haripunkti 1969-1975, mil kuivendati umbes 150 000 ha metsamaid. Kokku on Eestis erinevatel andmetel kuivendatud 520 000-560 000 ha metsamaid. Täna paiknevad rajatud kuivendussüsteemid ligi 450 000 hektaril. Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide käsitlemisel kesktee majanduslike ja keskkonnakaitseliste...

Geograafia
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun