Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS (0)

Tapa Gümnaasium
AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS
Uurimus
Tapa 2012
ANNOTATSIOON
Tapa Gümnaasium
Klass 11R
Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis
Valdkond Informaatika
Kaitsmise aeg 25.02.2013
Lehekülgede arv 19
Refereering
Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet peaks olema üle terve kooli ja tunnivälised tegevused internetis saaks ära hoida seades paika blokeeringud mis kestaksid tundide ajal.
Võtmesõnad
Juhtmevaba, võrk, piirangud, IT
Autor Allkiri
Juhendaja Allkiri
Säilitamise koht
ANNOTATION
Tapa Gymnasium
Class 11R
Title Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis
Field of study IT
Allowed to defend 25.02.2013
Number of pages 19
Abstract
This research talks about open wireless network in Tapa Gümnaasium and what limits should be added to it so that the students could use it without teachers worrying about students using Internet’s other features such as social networking. To find out the best limits i made a questionary in gymnasium amongst 11th and 10th class, studying their usage of wireless networking during schoolhours. Due to limitations of book coverage about the topic I decided to use Internet as my only source. The outcome of the research was that the Internet should be made available across whole school and all school unrelated material should be blocked during the duration of classes.
Keywords
Wireless, Network, Limitations, IT
Author Signature
Supervisor Signature
Deposited

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1.TRAADITA INTERNETI LIIGID JA MÕISTE 6
1.1 Wide Area Network 6
1.2 Wireless Local Area Network 6
1.3 WiMax 7
2. TRAADITA INTERNETI AJALUGU 8
2.1 Traadita signaali edastamise leiutamine ja areng XX ja XXI sajandil 8
2.2 Esimene WLAN võrk 8
2.3 Wi-Fi standardite loomine 9
2.3.1 802.11 9
2.3.2 802.11b 9
2.3.3 802.11a 10
2.3.4 802.11g 10
2.3.5 802.11n 10
2.4 WLAN turvalisus 11
2.4.1 WEP 11
2.4.2 WPA 11
2.4.3 WPA2 12
3. TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS 13
3.1 Interneti kasutuse hulk õpilaste seas 13
3.2 Õpilaste arvamus traadita interneti kohta Tapa Gümnaasiumis 16
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD ALLIKAD 20
Lisa 1 KÜSITLUS 22

SISSEJUHATUS

Valisin uurimustöö teemaks „Avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis“. Valiku tegin õpilaste tegevuse orbserveerimise tulemusena vahe- ja õppetundide ajal. Probleem on, et õpilased surfavad internetis tunni ajal liigselt. Kõige suuremaks kiusatuseks tundub olevat nutitelefon. Eesmärgiks on selgitada välja milliste piirangutega peaks olema Tapa Gümnaasiumis avatud traadita internet. Üritan ka tõsta mobiilse interneti levimise probleemi aktuaalsust ja teadlikust koolikeskkonnas. Töö esimeses osas uurisin traadita võrkude ajalugu ja erinevaid traadita interneti liike. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja mida õpilased teevad tundide aeg internetis ja missuguste piirangutega peaks olema avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis. Uurimiseks jagan laiali küsitlus lehed gümnaasiumi õpilaste seas, sest põhikooli õpilaste arvamus tõenäoliselt ei oleks objektiivne. Informatsiooni uurin internetist, sest raamatuid spetsiifilise teema kohta kas puuduvad, pole jõudnud Eestisse või on väga raskesti kättesaadavad. Küsitlust ei olnud võimalik läbi viia 12. klasside hulgas.

TRAADITA INTERNETI LIIGID JA MÕISTE

Traadita internetiks peatakse igat internetivõimelise seadme ühenduse viisi internetiga, mille tulemusena seade ühendatakse internetiga juhtmevabalt ehk juhtmeid kasutamata. Tavaliselt saavutatakse see kasutades raadiolaineid. Traadita internet aitab hoida ära kulusid, mis tekkivad teenuse pakkujatel kaabli vedamisega ühest punktist teise. Üle aastate on turule tulnud mitmeid lahendusi juhtmevaba interneti teostamiseks. Loetlen mõningaid ja selgitan nad lahti. (Wifinotes, 2012)

1.1 Wide Area Network

Wide Area Network ehk WAN on traadita interneti liik, kus vahemaad traadita interneti seadmete vahel on väga suured ja ulatuvad kilomeetritesse. Tavaliselt ühendavad WAN-id mitmeid väikevõrke omavahel. WAN-id reeglina kasutavad palju kallimaid seadmeid kui LAN tüüpi võrgud . Kõige suuremaks WAN-iks peetakse Interneti kui tervikut . (About.com, 2013)

1.2 Wireless Local Area Network

Wireless Local Area Network ehk WLAN on traadita interneti liik, kus vahemaad traadita interneti seadmete vahel on väikesed ja ulatuvad meetritesse. WLAN tüüpi ühendusi kasutatakse enamasti kodudes, et luua olemasolevast juhtmega internetiühendusest juhtmevaba keskkond. Seadmeid selle teostamiseks võib leida enamus elektroonika poodidest. WLAN võrgu moodustab WLAN ruuter mis edastab ja võtab vastu informatsiooni juhtmevabalt WLAN seadmetelt, milleks võib olla näiteks sülearvuti ja ühendab neid internetiga. Ruuter ise on reeglina ühendatud internetiga juhtme kaudu. WLAN süsteemile on aastate jooksul loodud mitmeid turvalisuse süsteeme. Levinumaid neist on WEP ehk Wired Equivalent Privacy , mis oli üks esimesi turvalisuse süsteeme mis mõeldud WLAN võrkudele. Paljude analüütikute alusel on WEP väga nõrk turvalisus ja seda lahti murda on väga lihtne. WPA ehk Wi-Fi Protected Access on parandatud variant WEP-ist, kus on parandatud suuremad WEP-i turvaaugud . Samas oli see ainult ajutine parandus kuni parem turvalisuse süsteem WPA2 välja tuli. WPA2 ehk Wi-Fi Protected Access 2 on väga kõrge turvalisusega. WPA2 on nii suure nõudlikkusega, et masinad mis seda impliteerivad, peavad varustatud olema eraldi kiibiga mis tegeleb ainult WPA2 impliteerimisega. ( Indiana University, 2013)

1.3 WiMax

WiMax töötab sarnaselt WLAN võrgule aga pakub palju suuremaid kiiruseid, vahemaid ja rohkem kasutajaid. WiMax-il on potentsiaali, et elimineerida hetkel olev probleem milleks on interneti võimaluse puudus asulates. WiMax-i süsteem koosneb kahest tervikust. Üks osa on saatja torn, mis võib katta 8000 ruut kilomeetrise ala. Teine osa on vastuvõtja , mis võib olla nii väikeste mõõtmetega, et mahub telefoni või sülearvuti. WiMax-i torn on ühendatud Internetiga kasutades kaabel ühendust. WiMax seadmed maksavad palju rohkem kui WLAN seadmed, kuid on võimalik ühendada internetiga palju rohkem kliente. (Howstuffworks, 2011)

2. TRAADITA INTERNETI AJALUGU

Traadita interneti ajaloo lahti seletamiseks peab enne võtma üle traadita signaali edastamise leiutamise ajaloo, sest sellest tehnoloogiast arenes edasi WLAN tehnoloogia ehk traadita interneti tehnoloogia. Traadita internet on läinud kiiremaks, stabiilsemaks ja kaugemale levimaks üle aastate ja jätkub ka siiamaani selle paremaks areng, sest mugavus on kasutajale kõige tähtsam ja juhtmed on suureks ebamugavuseks paljudele.

2.1 Traadita signaali edastamise leiutamine ja areng XX ja XXI sajandil

Heinrich Rudolf Herz tekitas 1888. aastal Hamburgis esimese raadiolaine. 1894. aastaks muutus raadiolainete tekitamine üheks kommunikatsiooni viisiks. Algselt liikusid raadiolained ainult sadade meetrite kaugusele. Itaalia teadlane nimega Marchese Guglielmo Marconi arendas seda tehnoloogiat edasi ja 1899. aastaks suudeti saata raadiolainet juba 9 miili kaugusele. Ta ei peatanud selle tehnoloogia edasi arendamist ja sajandi lõpuks suudeti saata signaali juba üle inglise kanali. Teise maailmasõja ajal arenes traadita info edastus märkimisväärselt ja suudeti edastada informatsiooni mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusele. Ameerika Ühendriigid oli esimene riik kes kasutas traadita signaali edastust andmete vahendamiseks Teise maailmasõja ajal ja on spekuleeritud, et see aitas neil tõenäoliselt võita selle sõja. (Ezinearticles, 2009)

2.2 Esimene WLAN võrk

Norman Abramson ja tema poolt juhitud grupp aastal 1971 . valmistasid esimese WLAN tüüpi raadiovõrgu millega ühendati omavahel 7 arvutit mis vahendasid informatsiooni omavahel läbi keskjaama. Selle projekti nimi oli Alohanet. Maksimum toetas see ühendus 40 kasutajat. Esimene WLAN võrk ei olnud küll väga kiire edastades andmeid ainult kiirusel 512 kilobaiti sekundis ja see ei levinud ka väga suurtele kaugustele aga oli selle eest väga suur leiutis oma aja kohta. Kahjuks mõjutasid selle võrgu seadmeid tööstusmasinad ja koduelektroonika ning sellele tuli teha suuri uuendusi enne kui seda sai kasutada suuremates linnades ja seetõttu jäi selle laiem levik ära. (The History of Computer Communications, 2007)

2.3 Wi-Fi standardite loomine

1997. aastal väljastati esimene 802.11 standard Institute of Electrical and ElectronicsEngineers (IEEE) poolt. IEEE asub New Yorgis ja tegeleb tehnoloogia edasi arendamisega ning uute standardite välja andmisega, mis tavaliselt kujunevad rahvusvahelisteks standarditeks. Wi-Fi on WLAN-i standard loodud IEEE poolt ja mis hõlmab endas 802.11 standardit ja selle täiustatud versioone. (Whatis.com, 2011)

2.3.1 802.11

Kõige esimene standard oli 802.11 mis lubas võrguseadetel töötada 2.4 GHZ sagedusel ja mille maksimaalne teoreetiline kiirus oli kaks mbps. See sagedus on üks seaduse poolt reguleerimata sagedustest ja sellel sagedusel võib edastada ükskõik mida ja tänu sellele kannatas see tehnoloogia interferentsi all teiste seadmete poolt. See jäi kahjuks tavakasutaja jaoks liiga aeglaseks võrreldes traditsionaalse kaabel ühendusega mis suutis edastada 10mbps. Maksimum kaugus jalgades mis võis olla seadmete vahel oli 70 jalga siseruumides ja õues kuni 330 jalga, mis tollel ajal oli väga suur. (IEEE GlobalHistory Network, 2012)

2.3.2 802.11b

Teine versioon standardist sisaldas endas väga suuri muutusi võrreldes esimese versiooniga. Väljastati see 1999. aasta juunis ja uutest muutustest kõige suuremaks võis pidada dramaatilist maksimaalse kiiruse tõusu. Nüüdsest võis olla teoreetiline maksimum kiirus 11mbps aga see oli ainult siis kui signaal seadmete vahel oli tugev. Kui signaal oli nõrk, siis langes ka andmeedastuse kiirus seadmete vahel. Sarnaselt eelmise versiooniga kannatab ka seegi vana 2.4 GHZ sageduse probleemi all ehk seda võisid segada muud seadmed nagu telefonid . Esimesed 802.11b seadmed jõudsid turule enamjaolt väga kiiresti, sest vanad seadmed, mis kasutasid 802.11 standardit, võisid tarkvara uuenduse tulemusel minna üle 802.11b standardile. Kasutajal oli ka võimalus valida ise aeglasem ühenduse kiirus, mille tulemusena oli signaal tugevam ja ühendust ei mõjutanud teised seadmed mis edastasid signaali 2.4 GHZ sagedusel. Sellele tehnoloogiale tehti ka standardiväliseid uuendusi, mille tulemusena oli võimalik saavutada kaks kuni neli korda kiirem ühendus aga need viisid ei olnud toetatud IEEE poolt ja neid nimetati mitteametlikult 802.11b+. (IEEE GlobalHistory Network, 2012)

2.3.3 802.11a

Väljastatud 1990. aastal ja kasutas väga sarnast standardit 802.11b-le aga töötas see hoopis 5 GHZ sagedusel. Tänu sageduse tõusule suudeti tõsta maksimaalne kiirus 54 mbps ringi aga tänu nii suurele sagedusele ei suutnud raadiolained läbida seinu ja teisi objekte nii kergelt ja tänu sellele oli see ühendus kasulik rohkem õue tingimustes. Samas viie GHZ sagedust ei kasutanud teised koduseadmed, mis oli probleemiks 2.4 GHZ sagedusega. Alguses tulid nähtavale suured probleemid turustamisega, sest viie GHZ seadmete tootmisel vajaminevaid komponente ei olnud saada ja 802.11b oli juba kujunenud standardiks. Euroopas see standard koheselt käiku ei läinud, sest kaalutleti HIPERLAN standardit, mis oli sarnane sellele standardile aga eurooplaste enda poolt välja mõeldud. 2002. aasta keskel siiski võeti vastu see standard ka Euroopas. (IEEE GlobalHistory Network, 2012)

2.3.4 802.11g

2003. aasta juunis andis IEEE välja uue standardi milleks sai 802.11g. See töötab 54mbps kiirusega nagu 802.11a aga kasutab sama sagedust mis 802.11b ehk töötab 2.4 GHZ sagedusel ja tänu sellele levivad raadiolained paremini läbi erinevate objektide. See on täielikult tagasiühilduv 802.11b variandiga ehk 802.11g standardit omandavad seadmed suudavad ka suhelda 802.11b standardit omandavate seadmetega. Algselt küll aeglustas tervet 802.11g võrku see, kui sellesse oli ühendatud 802.11b seade aga hiljemalt parandati see viga ära ja uuemates seadmetes see probleem puudub täielikult. Kuigi lubati suuremaid kiiruseid kui 802.11b standardil, siis reaalsuses jäävad kiirused tihti lugu siiski 802.11b kanti kui vahemaad seadmete vahel on suured või seadmete vahel on palju interferentsi. Ka 802.11g standardile tehti standardi väliseid uuendusi mille nimetuseks sai „ Super G“ ja millega ühilduvad seadmed suudavad anda välja 108 mbps kiirust ehk topelt seda mida pakub 802.11g. (IEEE GlobalHistory Network, 2012)

2.3.5 802.11n

2009. aastal võeti vastu jällegi uus standard mille nimeks nüüd juba sai 802.11n. See oli mõeldud asendamaks varasemaid kolme tehnoloogiat milleks on: 802.11b, 802.11a ja 802.11g. Võrreldes vanema tehnoloogiaga suudab 802.11n edastada andmeid mitme antenni pealt korraga suurendades kaugust ja andmeedastus kiirust märgatavalt. Kui varem oli valik kas 2.4 GHZ või viie GHZ vahel, siis nüüd toodi mõlemad sagedused mängu ja seade mis kasutab 802.11n tehnoloogiat võib vahetada sagedust 2.4 GHZ ja 5 GHZ vahel. Maksimaalne teoreetiline kiirus on nüüdseks juba 450 mbps ja maksimaalne kaugus seadmete vahel 175 jalga. Testides olevat olnud 802.11n peaaegu neli korda kiirem kui 802.11g, mis oli eelmiseks standardiks. (Everymac.com, 2012)

2.4 WLAN turvalisus

Maailmas ei ole kõik ausad inimesed ja kuna internet on tasuline teenus, siis ka siin valdkonnas leidub vargaid, kes üritavad tasuta surfata internetis. Traadita internet kõlab ahvatlevalt interneti varastele, sest füüsiliselt ei pea mingit kaablit vedama vaid saab hakkama ka kodumugavustes, istudes sülearvuti või lauaarvuti taga. Kuna vargad võivad interneti kiirust halval kombel mõjutada ja legaalsele kasutajale internetis surfamise ebameeldivaks muuta tuli leiutada mingisugune turvalisuse süsteem kaitsmaks WLAN võrke. Nendeks sai WEP ja WPA.

2.4.1 WEP

WEP ehk Wired Equivalent Privacy leiutati 1997. aastal kaitsmaks 802.11 standardiga WLAN võrke. See oli mõeldud andmaks traadita võrkudele sama turvalisus mis on olemas juhtmega võrkudel. Üle aastate on aga välja tulnud suured vead selles süsteemis ja võrgud mis kasutavad WEP protokolli on kergesti lahti murtavad. Alguses toetas WEP 64 biti pikkust krüpteeringu võtit aga hilisemalt lisandus sellele 128 bitine ja 256 bitine krüpteeringu võti mis kahjuks aga ei parandanud turvalisust väga palju. Kahe seadme suhtlemisel üle WLAN võrgu krüpteeritakse andmed krüpteeringu võtme abil, et andmed mis liiguvad seadmete vahel ei oleks loetavad inimestele. Võtit ennast üle võrgu ei saadeta ja see on tavaliselt salvestatud võrku ühendatud seadme mällu. (About.com, 2013)

2.4.2 WPA

WPA ehk Wi-Fi Protected Access leiutati, et parandada ära WEP-i turvaaugud. WPA pakub palju paremat krüpteerimise ja autentimise võimalust kui WEP. WPA kasutab teistsugust krüpteerimise meetodit nimega TKIP ehk Temporal Key Integration Protocol, mis aktiivselt vahetab krüpteerimise võtit ja kontrollib et autentimise andmed oleksid korrektsed ja mitte võltsitud. Uuemad WLAN seadmed suudavad tegutseda ka meetodil kus kasutatakse nii WEP-i kui ka WPA-d aga kui sellist tüüpi võrguga ühendub WEP-i kasutav seade langeb turvalisus WEP-i tasemele . (SearchMobileComputing.com, 2005)

2.4.3 WPA2

WPA2 ehk Wi-Fi Protected Access 2 on parandatud variant ehk teine versioon WPA-st. Ta nõuab turvalisemat parooli ja krüpteerimise süsteemi kui WPA. WPA2 on asendanud WPA koduruuterite peal juba aastast 2006. WPA2 ei luba TKIP krüpteeringu meetodit, sest selles avastati vigu mis võimaldab krüpteeringu võtme lahtimurdmist piisava kogemuse korral. (About.com, 2013)

3. TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

Tapa Gümnaasiumi ja ka teiste koolide jaoks kujuneb laialdane interneti kättesaadavus probleemiks. Tänapäeva tehnoloogia lubab inimestel olla internetis peaaegu et igapool. Õpilased õppimise asemel võivad sukelduda suhtlemisportaalidesse ja tänu sellele võib langeda nende õpioskus. Õpilased võivad tunniajal kuulamise ja kaasatöötamise asemel lõbutseda ja suhelda telefoniga , milletõttu jääb õpitöö tegemata. Uurisin erinevaid aspekte õpilaste interneti kasutuse kohta koolis ja nende arvamusse traadita interneti kohta koolis. Uurimusküsimustikule vastasid 10. klass ja 11. klassi õpilased. 10. Klassis oli 37 vastajat , millest olid 20 naised ja 17 mehed. 11. klassis oli 29 vastajat, millest olid 19 naised ja 10 mehed.

3.1 Interneti kasutuse hulk õpilaste seas

Õpilaste seas on väga populaarseks kujunenud nutitelefonid, millega on võimalik olla internetis ükskõik millisel ajal. Pidasin vajalikuks uurida õpilastelt anonüümselt kui palju nad tegelikkuses kasutavad internetti, seega uurisin Tapa Gümnaasiumi õpilastelt kui tihti kasutavad nad traadita interneti õppetöö tarbeks ja kui palju tunniväliste asjade tarbeks. Samas uurisin ka kas ja kui palju on nad näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks.
Selgus, et õpilased enamjaolt ei kasuta üldse interneti õppetöö tarbeks või väga vähesel määral aga samas on ka märkimisväärne osakaal õpilastel, kes kasutasid seda kas vähe või sagedasti. Õpilased enamjaolt kasutasid internetti, et otsida sõnu sõnastikest või, et otsida erinevaid valemeid internetist. Huvitaval kombel kasutati sõnastikke rohkem kui Google otsingumootorit. Paljud olid ka kirjutanud, et kasutavad Facebooki ja Twitterit õppetööks aga ei olnud märkinud kuidas see neid aitas õppetööga. (Joonis 3.1)
Joonis 3.1 Õpilaste traadita interneti kasutus õppetööks
Hämmastavalt suurel määral tegeleti tundide aeg internetis tunniväliste asjadega. Kõige suuremaks kiusatuseks õpilaste jaoks kujunesid välja suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter. Enamasti õpilased, kes vastasid, et kasutavad interneti sagedasti või vähe tunnivälisteks asjadeks, olid ka märkinud Facebooki üheks kohaks, mida külastatakse aktiivselt. Õpilased märkisid, et enamjaolt ollaksegi suhtlusportaalides aga oli ka erandeid . Mõned olid märkinud, et loevad internetis ajalehti. Palju tuli ka välja, et kasutatakse passiivselt suhtlussüsteeme nagu MSN ja Ebuddy, et suhelda sõpradega. Väga huvitav oli, et 11. klassis oli üheksa õpilast kes kasutavad interneti igapäevaselt samas 10. klassis oli ainult kaks õpilast. (Joonis 3.2)
Joonis 3.2 Õpilaste traadita interneti kasutus tunniväliste tegevuste tarbeks
Uurisin ka kui paljud õpilased on näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks. Vastused olid väga huvitavad, sest peaaegu kõik olid vastanud jaatavalt, oli vaid kaks erandit kes olid vastanud, et ei ole näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste asjadega tarbeks. 11. klassis polnud mitte ühtegi õpilast kes oleks vastanud eitavalt. See näitab, et kooli keskkonnas on traadita internet väga tõsiseks probleemiks. (Joonis 3.3)
Joonis 3.3 Õpilaste arv näitamas kui paljud õpilased on näinud kaasõpilast surfamas internetis tunnivälisteks otstarveteks
Küsisin ka õpilastelt kui sageli nad on näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks. See tulemus on veelgi hämmastavam- väga suures osakaalus olid õpilased näinud teisi õpilasi surfamas interneti tundide aeg iga päevaselt. Huvitav, et 11. klassist oli ainult üks õpilane kes ainult paar korda oli klassikaaslast näinud surfamas internetis. Tulemustest võib järeldada, et õpilased on rohkem valmis teiste kohta infot jagama kui enda. Vastamata jättis 11. klassist üks ja 10. klassist kolm õpilast. (Joonis 3.4)
Joonis 3.4 Õpilaste arv palju oli nähtud kaasõpilast surfamas internetis tunniväliste otstarvete tarbeks

3.2 Õpilaste arvamus traadita interneti kohta Tapa Gümnaasiumis

Uurisin õpilaste käest nende arvamust Wi-Fi leviku kohta Tapa Gümnaasiumis. Esiteks uurisin kui mitmed arvavad, et koolis peaks olema avatud Wi-Fi. Suurem enamus vastas jaatavalt, et võiks olla Tapa Gümnaasiumis avatud Wi-Fi üle terve kooli. Põhjendusteks toodi enamasti, et saab sõnaraamatuid kasutada aga oli ka muid põhjendusi nagu e-kool, koolitööd, huvitavamad vahetunnid, otsida internetist koolitöödega seoses infot. Küsimusele eitavalt vastanud õpilased ei osanud mitte mingisugust põhjendust tuua. Küsimusele vastas jaatavalt kokku 57 õpilast ja eitavalt üheksa õpilast ehk 84% vastas jaatavalt, 16% eitavalt. Kõige rohkem vastati eitavalt 11. klassist, kust tuli kuus eitust. Kõige rohkem jaatavaid vastuseid tuli 34 tükki 10. klassist. Õpilastele tundus see idee olevat väga meelt mööda. (Joonis 3.5)
Joonis 3.5 Õpilaste arvamus kas peaks olema ülekooliline Wi-Fi või ei
Küsimusele, et kas peaks koolis olema avatud Wi-Fi vahetundide aeg vastasid 65 õpilast jaatavalt ja ainult üks õpilane 11. klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida.
Küsisin õpilastelt kas nende arust oleksid nad ka tundide aeg internetis, kui WiFi oleks üle kooli piiramatult avatud, 51 õpilast vastasid jaatavalt, 15 õpilast eitavalt. Tuleks ka ära märkida, et 10. klassist vastasid 13 tükki eitavalt samas 11. klassist vastasid eitavalt ainult kaks. (Joonis 3.6)
Joonis 3.6 Õpilaste arvamus kas nad kasutaksid tundide aeg interneti kui oleks võimalus
Õpilased arvasid enamasti, et kui tuua avatud traadita internet kooli, siis segaks see õpilaste õppimist tunnis. 11. klassi õpilased vastasid enamasti, et traadita internet ei segaks õppetööd koolis aga 10.klassis vastasid umbes pooled jaatavalt ja pooled eitavalt. 11. klassis ja 10. klassis toodi põhjenduseks, et õpilased tegeleksid muude asjadega, tähelepanu oleks suunatud mujale ja internetti ei kasutataks õigeks otstarbeks. Eitavalt vastanud tõid põhjenduseks, et nad ei segaks õpetajat ja klass oleks vaiksem. (Joonis 3.7)
Joonis 3.7 Õpilaste arvamus kas traadita internet segab õppetööd koolis
Kõige huvitavamaks küsimuse jätsin viimaseks ja selleks oli kas õpilaste arvates tuleks blokeerida kõik tunnitööga mitteseonduvad internetiteenused kui rajada ülekooliline avatud internet. Põhjuseks miks tuleks blokeerida kõik tunniga mitteseonduvad internetiteenused toodi, et suureneks tunnis kaasatöötamine ja et tähelepanu kõrvalekaldumine muudele asjadele väheneks. Põhjuseks miks ei tuleks blokeerida toodi, et ka õpetajad on tundide aeg internetis ja et koolis käia on niigi igav ja poleks mõtet teha seda veel igavamaks. (Joonis 3.8)
Joonis 3.8 Õpilaste arvamus tunnitööga mitteseonduvate internetiteenuste blokeerimise kohta koolis

KOKKUVÕTE

Suur osa õpilastest ei kasuta õppetööks traadita interneti, mille põhjustajaks võiks pidada vähest traadita interneti levikut Tapa Gümnaasiumis ja selle uudse idee mitte väga suurt populaarsust. Kõik peale ühe õpilase olid nõus, et koolis peaks olema vahetundide aeg avatud traadita internet. See näitab, et õpilased kasutaksid traadita interneti, kui kool rajaks selle ülekooliliselt. Väga suur osakaal oli arvamusel, et ka tundide aeg peaks eksisteerima avatud traadita internet ülekooli. Näitab, et õpilased kasutaksid tunniaegselt internetti õppetööks. Peaaegu kõik õpilased olid ka näinud kaasõpilast surfamas internetti millegi muu kui õppetegevuse tarbeks. Selle vältimiseks tuleks lisada võrgule piirangud, et tunni aeg ei oleks võimalik seda enam teha. Õpilased enamjaolt on kasutanud internetti sõnaraamatute või Google’i otsingumootori tarbeks mis võivad olla väga kasulikud õppetööks. Nende andmete tulemusel julgen väita, et kooli tuleks rajada ülekooliline Wi-Fi võrk, millel peaks olema blokeeritud kõik sotsiaalvõrgustikud ja muu sarnane õppetegevusele mitte kasulik materjal.

KASUTATUD ALLIKAD

Wifinotes. Veebileht . [2013, jaanuar 20].
http://www.wifinotes.com/wireless-networks.html
About.com. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://compnetworking.about.com/cs/lanvlanwan/g/bldef_wan.ht m
Indiana University. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://kb.iu.edu/data/aick.html
Howstuffworks. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://computer.howstuffworks.com/wimax.ht m
Ezinearticles. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://ezinearticles.com/?The-History-of-Wireless-Networking&id=2761612
TheHistory of ComputerCommunications. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://www.historyofcomputercommunications.info/Book/4/4.10-ALOHANETNormAbramson-66-72.html
Whatis.com. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://whatis.techtarget.com/definition/IEEE-Institute-of-Electrical-and-Electronics-Engineers
IEEE GlobalHistory Network. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://www.ieeeghn.org/wiki/index.php/Wireless_LAN_802.11_Wi-F i
Everymac.com. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://www.everymac.com/systems/apple/apple-tv/apple-tv-faq/what-is-802.11n-differences-between-802.11n-802.11a-802.11b-802.11g.html
About.com. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://compnetworking.about.com/cs/wirelesssecurity/g/bldef_wep.ht m
SearchMobileComputing.com. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/Wi-Fi-Protected-Access
About.com. Veebileht. [2013, jaanuar 20].
http://compnetworking.about.com/od/wirelesssecurity/f/what-is-wpa2.ht m

Lisa 1 KÜSITLUS