Üks päev rüütli elust. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Nad elasid siis tavaliselt oma senjööri linnuses ja moodustasid tema kaaskonna. Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad. Feodaalide relvastus koosnes pikast piigist, sõjakirvest ehk taprist ning kahe teraga sirgest mõõgast. Kaitseks olid mõeldud teravatipuline kiiver, kilp ja turvistik. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis nägema oleme harjunud, tulid kasutusele alles päris keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, oli aga küllalt kohmakas ja paindumatu. Raskelt relvastatud ja hästi välja õpetatud rüütel oli vastastele väga kardetav. Jalamehed võisid tast jagu saada vaid mitmekesi

Ajalugu

15

docx

Rüütlikultuur

kohaliku relvsepa käest, kellel oli neid rohkesti varuks. 5.1Jalaturvised Sellel ajal kui hobuse seljas ratsutamine toimus, olid väga nõrgaks punktiks rüütlitel põlved. Varem olid need kaitseta. Varem tähendab, et enne 12.sajandit. Kuid siis, kui põlved hakkasid vaenlaste meelissihtpunktiks muutuma, kinnitasid mõned endale jala ette metallribasid, mis siis aja möödudes muutusid suuremaks ja ka kindlamaks. See oli väga suureks kasuks, kuna tugev hoop põlve võis iga rüütli hetkega maha võtta. Jalaturviseid valmistati terasest, kõvaks töödeldud nahast, vaalaluudest ning ka sarvedest. 5.2Kürass Kürass oli siis tervet keha kattev turvis. Selle sünd oli umbes 13. sajandi alguses, kui võeti kasutusele populaarne vammus, mis vooderdatud metallplaatidega. Sealt arenes see edasi ühtse tükina olev rinnaplaat. 15. sajandi alguseks kanti juba plaatturvistikku. Seda hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. 5.3Käeturvised

Ajalugu

21

doc

Vabadusvõitlus

Ako tapeti võitluses. Tema pea saadeti koos võiduteatega piiskopile. Dabrel oli Sattese liivlaste vanem. Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel julgustas oma mehi nii, et need kunagi ei taganenud. Ristisõdijad ründasid linnust terve päeva, kuid ei suutnud seda allutada. 1211. a. puhkes katk, mis levis üle kogu Liivimaa. Katku suri ka Dabrel. 7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline, läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev 4 mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210. aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate

Ajalugu

18

rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

elavad liivlased alistada ja ristiusku pöörata. · Latgalite alistamine läks veelgi kergemini. SISSETUNG EESTISSE 1208 AASTAL · Algas võitlus eestimaa pärast. · Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai ugandi. o Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. o 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi ­ Otepää linnus ­ süütati põlema Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile. · Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus. VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte.

Ajalugu

5

doc

Kõrgkeskaeg

Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi. oli PõhjaPrantsusmaa aadlisuguvõsast põlvnev paavst, kes kutsus 27. novembril 1095 kõiki kristlasi minema Esimesse ristisõtta. Investituuritülis keiser Heinrich IVga suutis osavaks diplomaadiks ja poliitikuks peetud paavst hoida vaherahu, mistõttu läbisaamine keisriga oli üpris hea. See oli ka vajalik võitluses sajandi lõpul levinud hereesiate ning vastupaavst Clemens IIIga. Urbanus suri 29. juulil 1099 ­ mõni päev pärast Jeruusalemma vallutamist kristlaste poolt ­ ega saanudki teada, et tema suur unistus on täitunud. 2)Inglise kuningas Richard Lõvisüda üks kuulsamaid keskaegseid sõjamehi. Ei suutnud Jeruusalemma tagasi võttta. oli Inglismaa kuningas 1189­1199. 3)Friedrich Barbarossa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 ­ 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Ta oli ka Svaabimaa hertsog Friedrich III

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt.) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse ­ 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks ­ eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust;

Ajalugu

42

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased. Teel võeti reeturlikeks peetud Metsepole liivlastelt pantvange. Soontaganasse jõudes hakati küladest kariloomi röövima, kättesaadud mehi tapma ning naisi ja lapsi vangideks võtma. Põgenejaid jälitades jõuti ka naaberkihelkondadesse. Väe kogunemiskoht määrati Soontagana linnuse juurde. Kroonika mainib kolme muu linnuse mahapõletamist, kuid arvu kolm kasutamine võib olla ka üks krooniku stiilivõtteid. Hävitatud linnuste asukohtadena on oletatud Keblaste Taaramäge, Virussaare pelgupaika ja Vatla maalinna. Soontagana linnus kui kihelkonna keskus jäi alistamata. Neljandal päeval pärast Soontaganasse jõudmist pöördus vägi saagi ja vangidega tagasi. Läänemaalaste sõjakäik Metsepolesse Rüüsteretk tõi kaasa läänemaalaste ühinemise ugalaste ja sakalaste sõjalise liiduga. Juba järgmise sünoodilise kuu ajal, 1211. aasta 19. jaanuari ja 17.

Ajalugu

6

rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

Hiljem tabas ta väikest poega. Hämaruse saabudes läksid mehed tagasi jäälaagrisse koos saagiga. Selle päeva saak oli neli poega ja kaks vana hüljest. Priidu oli jäänud üldse ilma saagita. Siis lõigati hülged lahti, vanadel eemaldati rasvakiht, nahk ja lihapind, poegadel väärtuslik nahk. Korjused visati tagasi vette. Järgmist varahommikut alustati kohviga ja Simmu alustas seda viinaga, et ennast käima saada. Sellel päeval sai ainult Priidu saagi ­ hülgepoja. Uus päev algas Villemi vettekukkumisega. Õnneks sai sealt välja ja teised nägid teda vaid edasi-tagasi jooksmas (et sooja saada). Kustas ruttas hüljes turjal laagri poole. Villemi riided väänati kuivaks, Simmu andis talle oma viimase viinatilga ja ütles, et ta saab selle veetilga ära kanda küll, ainult peab ringi liikuma. See päev oli neil saagi poolest parim üle aastate. Simmu muretses aga järgmise päeva pärast, sest tõusmas oli põhjatuul, mis võis vabalr mõne jääkamaka lahti murda

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)