TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut INDIGOLAPSED Referaat Juhendaja: doktor Veronika Nagel TALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................
Lapsed ise ka. Indigolaps kui käitumishäirete diagnoos 80ndate algul hakkas USAs psühholoogide ja nõustajate poole pöörduma aina enam murelikke vanemaid, kes kaebasid, et nad ei saa oma lastega hakkama. Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod sellepärast, et neile oli käskija-käsutäitja süsteem vastuvõetamatu. Indigolapsed pidasid end vanematega võrdväärseteks ja ootasid, et neid ka vastavalt koheldaks. Indigolapsi on sageli käsitletud probleemsetena. Mõnikord on nime indigolaps peetud koguni käitumishäirete diagnoosiks. Tegelikult tähistatakse selle mõistega lapsi, kes on põhimõtteliselt teistsugused kui eelmised põlved. Eesti Tähelaste töögrupi liikme Armen Tõugu arvates iseloomustab uut põlvkonda ,,indigolastest" paremini nimetus ,,tavaline- ebatavaline laps"
Nad ei ole eriti tagasihoidlikud teid oma vajadustest teavitama. Miks just indigolaps? Mõiste "indigolaps" võttis esimesena kasutusele Nancy Ann Tappe, Ameerikas elav tervendaja ja sensitiiv, kes mainis indigolaste saabumist Maale juba oma 1982. aastal ilmunud raamatus "Oma elu mõistmine värvi kaudu". Nancy Tappe nimetab neid indigodeks, sest see on värv, mida ta "näeb". Tegemist on "eluvärviga". Eluvärve on mitmeid ja enamus neist on esinenud juba aastatuhandeid, kuid indigo värv eluvärvina on Nancy Tappe'i arvates täiesti uus nähtus, mida ta ise esimest korda 70- ndatel aastatel täheldas. Siiski on tõenäoline, et indigosid sündis ka varem, ehkki neid oli väga vähe. Tüübid 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal
aastat, olema 90% tähelapsed ja see tähendab, et lastest ja täiskasvanuiks saajatest (1980-ndatel sündinud on praegu umbes 20-aastased) on peale tulemas uus põlvkond, kellel on teistsugused võimed kui nende vanematel. Indigo-d ja Eesti kool Kui küsida mõne kogenud riigikooli õpetajate käest, siis näiteks üks neist väitis, et tema klassi 25-st lapsest on 13 sellised. Mina ütleksin, et 13 on need, kes torkavad silma. Lähemal vaatlusel võivad kõik 25 olla indigolapsed, nad on lihtsalt nii töödeldud, murtud, esmapilgul lihtsalt ei pane neid tähele. Teised veel võitlevad eneste eest. See ei ole illusioon, neid lapsi on tõesti palju. Aga ühiskond on praegu nende jaoks liiga tugev. Kui indigolapsi tuleb juurde, siis praeguse süsteemi vundament hävitatakse. Rootsi statistika näitab, et 25% lastest vajavad koduõpet. Iga neljas laps ei suuda enam olla klassis teiste hulgas, vaid vajab eraldi õpet. Üks laps üks õpetaja.
psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi, sest käitumisjooni on palju ühiseid. Ka paralleele leidub palju.
Indigolapsed Kuna ma olen indigolastest varem kuulnud väga vähe, otsustasin kuulata Armen Tõugu loengut ööülikoolis. Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. ,,Teistsuguste" laste sündimine on suurenenud aastast 1982. Nad on tihtipeale rahutud, sensitiivsed ja nendega tuleb suhelda kui täiskasvanuga. Sellised lapsed saavad näiteks aru, kui neile räägitakse üht ja mõeldakse hoopis teist ja seetõttu võivad muutuda antud olukorras närviliseks. Mida ma varem ei teadnud, oli see, et indigolastel võib esineda selliseid võimeid, mis tavaliselt inimestel ei esine. Lapsed võivad rääkida ja mäletada oma vanavanemate või ka vanemate elusündmusi, mis on toimunud enne lapse enda sündi. Mäletavad oma sündi või imikuiga ja võivad rääkida sellest, mis kosmoses toimub jms. Sellised oskused mõjuvad tavainimesele t
ei saa suhelda nagu lapsega vaid nagu võrdväärsena. Vanemad peavad sellega harjuma ja leppima. Need lapsed on väga tundlikud valede suhtes. Tugev missioonitunne. Vanematel on tihti oma arvamus mis lastest saab aga laps hakkab selle vastu kohe kindlasti võitlema sest tal on omad missioonid ja tulevikuplaanid. Sensitiivsus- kaasasündinud sotsiaalne instinkt. Demokraatlik süsteem. Reeglid, kokkulepped inimeste vahel. Kontrollsüsteem. Püramiidsüsteem. Kui lasteaias on rühmas indigolapsed. Kõiik peavad olema võrdsed. Indigolaste hulgas kokkuleppeid ei ole, k'õik toimib rahulikult ja loomulikult. On olemas vabadus, ei ole kaost, on harmoonia. Püramiid on harmooniline. Igalühel on selles oma koht, ja kui kõik püsivad seal siis läheb kõik hrmooniliselt. Indigolapsed ei kuulu püramiidi. Nad ei ol,e ka demokraatialapsed. Neeed lapsed ei integreeru koolis. Riiklik õppekava ei sobi neile. Neile sobivad individuaalsed reeglid. Miks sellised lapsed sünnivad
Kõik kommentaarid