Vana aeg II osa (0)

Vana aeg II osa
Mait  Kõiv, Milvi Martina Piir
peatükid 13 ja 14
Abimaterjalid õpetajale 
Koostanud  : Kai  Normak , EKL-4kõ
Ptk. 13 Vana- Egiptus
Sissejuhatus, geograafiline  asupaik ,  põlluharimine . 
(lk 62-63)
Ni luse jõe kal astel tekkis umbes 3000 aastat 
tagasi   eKr   Vana- Egiptus    -   üks   maailma 
suurimaid ri ke, mis püsis muutumatuna ligi 
3000   aastat.   Põhiline   tegevus   oli 
põl uharimine, mil el oli oma kindel aeg mil e 
määras   loodus   Ni luse   jõe   näol.   Kui 
üleujutused olid alanenud, si s algas viljakal 
põl ul suur töö. Ni sutatavad  põl ud andsid 
head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu 
peaaegu võimatu. Si ski olid  egiptlased  väga 
andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades 
kanaleid , mil ega  vett juhtida.  Nad  ehitasid  
šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. 
Egiptlased nimetasid Egiptust 
mustaks ja punaseks  maaks , sest jõe läheduses 
valitsesid viljakad mullad  ja sealt 
kaugemal viljatud kõrbed , kus midagi ei kasvanud.
Šaduf  on kooguga veetõstuk, mil e abil 
egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu 
Ni luse üleujutused ei ulatunud. 
Kui Ni luse  üleujutus  oli väike, kasutasid egiptlased põldude ni sutamiseks kraave ja kanaleid. 
Talupojad kasvatasid  otra , nisu, puu-ja  juurvilja  ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel 
ei lubatud töötada tööri stadega, mil el oli  lõiketerad , nende ülesandeks oli tuulamine. 
Viljakasvatamise kõrval  pidasid  talupojad ka lehmi,  lambaid ,  kitsi ,  parte  ja hanesid. Egiptust 
nimetati Ni luse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas  papüürus  ja kui Ni luse üle kal aste 
ujutas, tekkis jõe äärde rammus  muda .  Jõgi  jaotas põl umeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", 
kui ei tehtud põl utöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis 
novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. 
Riigi tekkimine 
(lk 64)
Tööjõu ohjamisega tegelesid kohalikud  pealikud .  Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid 
sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põl upinna ni sutamiseks. seepärast hakkasid 
sugukonnad li tuma ja moodustusid suuremad  hõimud  ehk  noomid . Sel iseid noome oli Egiptuses 
umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kul , Ussimäe, Shaakal,  Jänes , Must  lehm  jt. Osad pered 
muutusid   rikkamateks   ja   nende   al   hakkasid   tööle    orjad    jt.   Ni   said   noomid   suurteks   ja 
võimsateks ning noomide pealikeks hakkasid nomarhid. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad 
ri gikesed. Aja jooksul li deti pi rkondi suuremateks ning lõpuks jäid al es põhjapoolne Alam-
Egiptus ja lõunapoolne Ülem-Egiptus. Need li deti  3100  aastat eKr üheks ri giks ning ühtne ri k 
oli vaarao võimu al . Sel iseid sõltumatuid linnri ke nagu Mesopotaamias ei tekkinud Egiptuses 
kunagi. Egiptuse ri k püsis terviklikuna aastatuhandeid. 
Küsimused aitavad 
arutelu luua!
Arutelu klassiga : 
Võrdleme  Mesopotaamia   linnriike  ja Egiptuse riiki. Mis on sarnased jooned ja mis on erinev ? 
Hieroglüüfkiri 
(lk 64)
Koos ri giga tekkis ka kiri. Põhiliselt sel epärast, et valitsejate jaoks oli tarvis üles märkida andami 
suurust.   Esimesed   protohieroglüüfid   Egiptuse    aladelt    pärinevad   33.   sajandist   eKr.   Ja   midagi 
hieroglüüfe meenutavat on leitud veel  seitse  sajandit  kaugemalt . Väga kaua aega ei õnnestunud 
hieroglüüfe lahti seletada.  Tõsisem läbimurre saabus al es aastal 1799, kui  Napoleon  Bonaparte'i 
sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti 
kolmes  kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi 
kasutades.   Lõplikult   suutis   hieroglüüfide    saladuse    lahti   muukida   Jean-François   Champol ion 
1820. aastateks. 
Kiri sisaldas 750 märki!
Vanad egiptlased kasutasid  piltkirja -
hieroglüüfe-templite ja hauakambrite  seintele  
kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada 
selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult 
poisid. Nad õppisid astronoomiat, 
matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, 
mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud 
olid emadega kodus.
Vähem pidulikke  tekste  kirjutati 
papüürusele,   mis   on 
papüürusetaimedest   valmistatud 
paberilaadne