Barokk muutused c (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Põhjalik kokkuvõte barokist

Barokk Referaat TALLINN 2007  Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need

Ajalugu

23

doc

ARHITEKTUUR referaat

Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat. Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna. ARHITEKTUURI STIILID 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR

Arhdektuuri ajalugu

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg. Eeskujuks nt ekspressionistidele. 9. BAROKK, üldiseloomustus, tähtsamad suundumused ja kunstnikud. Barokk ­ 17.saj. kunstistiil ­ mõnevõrra ulatub ka 18. sajandisse. Sõdaderohke aeg (30 a sõda). Kontinendid jaotunud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Teaduse arengu ja maadeavastuste aeg. Kunst sai alguse 16. saj. lõpus Itaalias. Üldine iseloomustus - ülev, hoogne, jõuline, kontrastne, tunneteküllane, toredust ihalev; tegeletakse emotsioonidega; puhas maastik, natüürmort.

Kunstiajalugu

14

doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi, ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks. M. Caravaggio ­ püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus, tegelik elu. Tema töid: Lautomängija Peetruse ristilöömine Iisaku ohverdamine 9. ptk Barokk Hispaanias Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija. Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit. Paavst Innocentius X ­ selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst. Kojadaamid Veenus ja Cupido Sevilla veemüüja Peter Paul Rubens(1577-1640) Madalmaade, flaami maalikunstnik

Kunstiajalugu

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

inversioon, vähikäik ehk retrogaad ja inversiooni retrogaad. Tähtsaim helilooja on Johannes Ockegem  Peamiselt tegutses Pariisis, kus sai kuningakapelli liikmeks ja selle juhiks  Üks tema kuulsaimatest teostest on polüfooniline reekviem-missa. Paljud teosed, mis arvati olevat tema kirjutatud, on nüüd omistatud teisele heliloojatele. III PÕLVKOND(tegevusaeg 1490-1520) Periood langeb kokku kõrgrenessansiga Itaalia kujutavas kunstis. Muutused muusikas:kaanonivõtted haaravad kõiki hääli, eelistati pala selget liigendust, isegi sümmeerilist ülesehitust, rütm lihtsustus, harmoonia mängib järjest suuremat rolli, tekst hakkab järjest rohkem inspireerima muusikalist väljendust. Üks selle põlvkonna varasemaid meistreid on Jakob Obrecht  Looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel, vormiselgus. Suurim põlvkonna helilloja oli Josquin Desprez  Sünd

Muusika ajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile nii täpse kuju, et nad juba oma raskusega hästi koos püsisid. Kõrgelt oli ka arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). Tuntuimad teosed Asteegid: tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid Maiad: Sulismao - Quetzalcoatli - kujutised püramiidi astmetel. Olmeegid: La Venta Renessanss. Iseloomustus ja etapid Taust • Suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. – Itaalia oli jaotunud erinevate valitsejate vahel. – Kujunesid linnriigid, millest osad saavutasid autonoomia või koguni iseseisvumise. Linnriikide kaitseks olid palgasõdurid ja kodanikevägi. – Manufaktuuride teke. Käsitöö omandas pea et tööstuslikud mõõtmed. – Kaubeldi Idamaadega. – Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale

Kultuuriajalugu

64

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

 Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi).  Kangelane on üksik.  Looduse poetiseerimine (eksootika).   Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi.  Sümbolite tähtsus  Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14 Barokk: liikuvus, rahutus, kirg, paatos, dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

35

docx

Egiptusest Futurismini

Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4

Kunst

Meedia

Kommentaarid (0)