50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tthom
Õppematerjali autor
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) .......................................................................................
Legeerivate elementide mõju terase omadustele Merilyn Tohv TI-11 Räni (Si) – Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega kristalne aine. Ta on üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev. Räni on toatemperatuuril tahke, suhteliselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga keemiline element. Tema suhteliselt kõrge soojusjuhtivuse
Samuti mitmetes spordivahendites (balansseerimiseks, raskuskeskme asendi nihutamiseks – nt. golfikeppides), militaarvaldkonnas püssikuulide lennuomaduste parandamiseks ja neis keskkonnaohtliku plii asendamiseks. Koobalt (Co) Koobalt on hõbevalge plastne, kõva ja magnetiliste omadustega metall. Legeerelemendina suurendab koobalt tõmbetugevust ning parandab magnetomadusi. Ka võib koobaltit kasutada sideainena kõvasulameis. Koobalti lisamine vähendab jääkausteniidi sisaldust karastatud terase struktuuris. Seetõttu lisatakse koobaltit kiirlõiketerastesse, millega tagatakse soojuskindlus. Veel kasutatakse koobaltit ja selle ühendeid keemilistes reaktsioonides katalüsaatorina ning nii klaasi kui ka portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse ka värvidele ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Samuti võib koobalt leida kasutust elektri tootmisel. Igapäevaelus leidub koobaltit vitamiinis B12, samuti kärbsepaberites ja mõningates väetistes.
Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. · Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ).
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele). Roostevaba teras sisaldabki lisaks rauale ja süsinikule ka vähemalt 10,5% kroomi ning tavaliselt ka vähestes kogustes niklit, molübdeeni ja veel teisi ühendeid.
juures ferriidiks ja tsementiidiks. c)üleeutektmalmid C 4,3%. Struktuur koosneb primaartsementiidist (T) ja ledeburiidist. Struktuuriosade tekkimistemperatuurid üleeutektmalmides: primaartsementiit (T) tekib olenevalt süsiniku sisaldusest, näiteks süsinikusisaldusega 6% tekib 1400°C ja ledeburiit (Le) tekib 1147°C juures. 6.a Teraste termotöötlus: Tkar, struktuurid Teraste termotöötlus. Termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Terase struktuuris oleva lagunemisel tekkivate struktuuride mitmekesisus teeb võimalikuks teraste omaduste laia varieerumise nende termotöötlemisel. Termotöötemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitus omadusi. Termotöötluse sisukohalt huvitab meid faasidiagrammi alumine vasak nurk ( kuni süsiniku sisalduseni 2,14%). Teisalt tulevad termotöötluse seaduspärasused austeniid isotermilise lagunemise diagrammist. Terase survetöötlusmooduste liigitus.
t. faas, millest ta kiire jahtumise tagajärjel tekkis. Austeniitmuutus - Analoogselt rauasüsinikusulamite jahutamisel toimuvate muutustega toimuvad faasimuutused sulamite struktuuris ka kuumutamisel üle faasipiiride. Kuumutades terast üle faasipiiri, leiab aset perliitmuutusele vastupidine muutus FP+TKAS, mille tulemusena tekib austeniit. Sellist muutust nimetatakse austeniitmuutuseks e. austenitisatsiooniks RAAMAT ALATES LK 81 - terased: - süsiniku ja tavalisandite mõju terase struktuurile ja omadustele; Süsinik- C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus (katkevenivus A ja katkeahenemine Z) ning sitkusnäitajad kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruse temperatuurile e. külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel iga kümnendik protsent
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid