kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58
põllumajandus- veevahetus häiritud, masinad masinate mullaviljakus väheneb kasutamine Lageraie Erosioonioht suureneb, Metsakaitseribad, tuuletõkked, suurel maa- Mullaviljakus väheneb kuni nõlvadel harida risti alal, muldade kadumiseni nõlvakaldega, sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2
Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. tollipoliitika AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu
PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik
See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde
Kõik kommentaarid