Keemia KordamisKüsimused 1. Mõisted keemiline element sama aatominumbriga aatomite kogum elektronorbital ruumi osa, kus elektron viibib kõige sagedamini oksüdatsiooni aste arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis katioon positiivse laenguga ioon anioon negatiivse laenguga ioon eksotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust keemiline side -viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud
K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.
K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.
I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus.
geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia? Paljud elemendid võivad eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes erinevates kristallsüsteemides. 8.Kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise astme? a)aatomi suuruse faktor b)elektronegatiivsuse faktor e)asendatava ja asendava aatomi valents d)struktuuri faktor 9.Statsionaarne difusioon?on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi kaigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis. 10.Omajuhtivusega pooljuht? on omane temperatuuri 0 k taielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12
Energiatasemed ja alatasemed täituvad järjestuses. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) vett 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 jne. Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant. a) 2H2+O2=2H2O 3) Keemiline side ja molekuli ehitus. Kompleks ühendi sisesfääri püsivust iseloomustakse ebapüsivus- b) 2H2+O2=2H2O+O2 Keemilises reakstioonis on lähteainete molekulides sidemete konstandiga, mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakt- c) loodusliku vee puhastamisel katkemine ja saaduste molekulides uute sidemete tekkimine. Kee- siooni tasakaalu konstant
O moki mood-l tekib 2 kovalentset sidet. mõõtmetega võrreldes suured ja mok-de vastastiktoime suht nõrk. siis massimuut reak.s on väga väike. Kahe erisug. atmi vahelise kov. sideme puhul nihkub siduv ekt- Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimok-de vahel ei esine jõudusid 1.3. Koostise püsivuse seadus igal Keem.l ühendil on kindel paar elektronneg-ma aatomi poole s.t.mok-s on orb-de kattumis- ja mille mok-d ei oma ruumala. Kui tingim.sd ei erine palju normi koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. vett piirkond nihut-d tug-ni elektrone siduva, elektroneg-ma elem-i tingimustest on erinevused ideaal- ja reaalgaasi vahel väikesed. a) 2H2+O2=2H2O poole tekib polaarne side. 4
Materjalide konkurents materjaliturul........ 11 1.5. Tulevikutendentsid materjalitööstuses ................................................................... 11 2. KEEMILINE SIDE. .............................................................................................................. 13 2.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 13 2.2. Aatomi ehitus. ......................................................................................................... 13 2.2.1. Aatomnumbrid. ............................................................................................... 13 2.2.2. Aatommassid. .................................................................................................. 13 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. ........................................................ 14
Kõik kommentaarid