Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sparta ja Ateena võrdlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sparta ja Ateena võrdlus #1 Sparta ja Ateena võrdlus #2 Sparta ja Ateena võrdlus #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lille Pott Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Sparta ja Ateena võrdlus

Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond ­ Atika kodanikkond ­ vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke ­ (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek ­ Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) ­ väga suur mõju

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi.

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena võrdlus Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu ­ geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid ­ isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid ­ spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi.

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Sparta ja Ateena tabel

Ateena Sparta Asukoht Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka Atika maakond Lakoonika maakond Messeenia maakond Elanikud Kodanikud : vabad Kodanikud : spartiaadid meessoost Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn Kitsad ja kõverad Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. Majad põletamata tellistest Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid Enamasti ühe- või kahekordsed

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Sparta ja Ateena

Sparta ja Ateena Sparta Maismaariik Sparta asus Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas, sealt ka tema ajalooline nimi Lakedaimon. Sparta elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus

Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumaks, sest

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus

Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis ­ nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt

Ajalugu



Lisainfo

Sparta ja Ateena võrdlus
Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.-404 eKr).


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun