Kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Kutseharidus Eestis ja Euroopas

tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus on ministeeriumi allasutus. Keskuse missioon on anda õpilastele, õpetajatele, koolidele, haridusjuhtidele ja avalikkusele teavet õppimise ja õpetamise taseme kohta koolides ning aidata kaasa kooliõppekavade rakendumisele ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamisele. Keskus tegeleb hariduse sisulise poolega läbi riiklike õppekavade koostamise, koolide nõustamise õppekavade väljatöötamise küsimustes, õpitulemuste hindamise läbiviimise ja pedagoogide koolitussüsteemi arendamise. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove missioon on pakkuda toetust, kogemust ja nõuannet elukestvat õpet ning kutseharidust edendavatele organisatsioonidele ja õppivatele

Sissejuatus õpingutesse

14

docx

Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine

ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud

Analüüsimeetodid äriuuringutes

6

doc

Kutseõpe

erialale vaid erialaga seotud üldharidusaineid. Õppija haridustase (põhiharidus) ei muutu. 3. Kutsekeskharidusõpe Õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid. 4. Kutseõpe keskhariduse baasil Õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus. Õppe maht on 20­ 120 õppenädalat. Kutseharidus hõlmab kutse-, eri- ja ametialast õpet, mida on võimalik omandada nii põhihariduseta kui ka põhikooli ja gümnaasiumi baasil ning mis võimaldab jätkata õpinguid kõrgkoolis. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava

Sissejuatus õpingutesse

12

odt

Soome haridussüsteem

Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud

Võrdlev koolikorraldus

32

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna- takse seda, kuidas õppijad on õpiväljundid omandanud. Kõik õppekavad, sh täienduskoolituse õp- pekavad, on tänapäeval väljundipõhise õppekava tüüpi, st lähtuvad õppija õppimise tulemusest. Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid). Kutsestandard – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning teataval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Moodul – termin tähistab täiskasvanuhariduse kontekstis pikema õppekava terviklikku osa, mida õppija võib soovi ja võimaluse korral omandada ka ilma tervikut läbimata.

Andragoogika

11

doc

4 pr töö - lihtsustatud õppekava

Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas

Eripedagoogika - vaatluspraktika

27

docx

Tartu kutsehariduskeskuse hotell

AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise põhjused. Teine osa on pühendatud organisatsiooni filosoofiale ning selles kehtivate väärtuste analüüsile. Kolmandas

Organisatsioonikäitumine

9

docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes. Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija) vahel, mille käigus arutatakse töötaja töötulemuste (õppija õpitulemuste), karjääri, palga ja kõigi muude tööga seotud küsimuste üle. Eesti Hariduse Infosüsteem - riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab

Arhiivihaldus

Kommentaarid (0)