Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Nep
Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega
elu mugavamaks. Tegelikult see kõik tähendab ,et keemia tähtsus pole veel kuhugi kadunud ning ei kao ka. Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementideks on : hapnik , väävel , seleen , telluur. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall , millel on kaks levinud vormi , dihapnik ehk lihtsalt hapnik(O2) ja triphapnik eks osoon (O3) .Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle pooles ,et kuigi molekulis on tal paarisarv elektrone , on ta paramagneetiline. Lisaks reageerib ta paljude liht- ja liitainetega kuumutamise, sellele kaasneb tavaliselt leegiga põlemine. Veel mõningate ainetega toimub reaktsioon aeglaselt ka toatemperatuuril
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine
...................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 2 Hapniku üldtutvustus Hapniku sümbol on O. Ladinakeelne nimetus oxygenium. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VI rühma element, mittemetall. Järjekorranumber 8 ja aatommass 15,9994. Hapnikul on kaks allotroopset esinemisvormi dihapnik O2 ehk tavaline hapnik ja trihapnik O3 ehk osoon. Dihapnik on normaaltingimustel lõhnata ja värvita gaas, lahustub vähesel määral vees ja ühineb peaaegu kõikide elementidega moodustades oksiide. Hapniku oksüdatsiooniastmed ühendeis on -II ja -I. Looduses on hapnikku elementidest kõige rohkem. Teda tarvitatakse keemia- ja metallurgiatööstustes, meditsiinis, vedelat hapnikku lõhkeainete valmistamisel. (ENE 3) Hapniku avastamine
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
HAPNIK Laura Lepik Koeru 2017 Mis on hapnik? · Keemiliselt aktiivne mittemetall · Värvitu, lõhnata ja maitseta gaas · Sümbol on O · Maalkõige levinum keemiline element (enamasti õhus, maakoores, veekogudes) · Moodustab 21% õhu koostisest ruumala järgi · Õhus leiduv hapnik tekib peamiselt fotosünteesil · Peamine kasutusala: õhu rikastamine hapnikuga · Soodustab põlemist Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks · Kasutatakse igapäevaselt: hingamiseks, tööstuses, transpordis jne Hapniku ühendid
üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja
Kõik kommentaarid