Filosoofia eksami vastused (0)

MIS ON FI…
1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“?
Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks
2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised ?
See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.
3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi?
I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed !
a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida.
b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, grammatikas, heraldikas, males. *Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms
c) Filosoofilised küsimused *Mis on aeg? Mis on inimese elu eesmärk maailmas? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja abitus: kust/kuidas otsida vastuseid? Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil.
4. Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda.
Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr μετά – üle, φυσικά – loodus). Alaosad ontoloogia ja vaimufilosoofia ‘Metafüüsika’ halvustavas mõttes: tõestamatu, spekulatiivne ja hämar teoorialoome. Mõnikord defineeritakse metafüüsikat kui olemise õpetust, Ta on ontoloogiaga tihedalt põimunud. Ontoloogiat nimetatakse vahel metafüükikaks, kuna enamus ontoloogilise küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma
mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? * Epistemoloogia (kr ἐπιστήμη – teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust.
Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord ? Kes peaks valitsema?
5.Iseloomustage filosoofia vahekorda ilukirjanduse ja teadustega.
Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt.
6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne .
Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia ratsionaalsus ? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia
religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?)
3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...)
7.Milles seisneb sokraatiline meetod?
“Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei
lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku
mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas
inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult,
kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse
otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.”EsaSaarinen(2004: 20)
10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate
Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
*Kas “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik? Jah, ok. *Kas “naissus” on piisav tingimus – Ei! Leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglik päritolu”? *Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu. Kritiseerige!
TÕDE
1.Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3)
1)Teooria tõest endast 2)Teooria sõna “Tõene” tähendusest 3)Teooria tõekandjatest (faktid? maakaardid?) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist , teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet
2.Milles seisneb nn “tõekandjate probleem”?
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita.
3.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet.
Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide ( otsustus ) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse?
Midagi on tõene siis, kui ta vastab reaalsele olukorrale või faktile maailmas, KUID:
1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub „moraali-fakt“.
2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole.
4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida?
Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest.
а. Mis uskumuste süsteem? *Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? b. “Piiskop Stubbsi probleem” Vaatame kahte uskumust: 1)“Piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt” 2)“Piiskop Stubbs suri oma voodis ” *Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga ! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on väär ja 2) on tõene! ( Russell 1910)
5.Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega
6.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat.
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus , et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus , heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis “töötavad” ...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda
7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet.
1.“Töötama” kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga
2. Kasulik väärus/kasutu tõde. Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud.
8.Mida väidab deflatsionism?
Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad endid olevat tõesed, ei „oma“ mingisugust ühist tõekontseptsiooni. Deflatsionism ütleb, et tõe mõiste ei ole midagi sügavat ja tähtsat, tõdedel pole mingit ühist omadust, nagu eelnevad teooriad on eeldanud.
9.Iseloomustega tõefraasi funktsioone.
Üldistav: Tõefraas on üleliigne, kui on omistatud funktsioon ühele antud lausele (nt. on tõene, et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?)
Performatiivne: fraasil „on tõene“ on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei tea...)
10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust.
Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on tõsi,et päike paistab, siis...
TEADMINE
1.Iseloomustage vähemasti kolme epistemoloogia põhiprobleemi.
Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega.
2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees).
3.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui „ tabula rasa“. Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuseees primaarne.
4.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.
Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda.
5.Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide.
Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4
6.Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus?
Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. ÕTU
7.Mis liiki teadmist traditsiooniline vaade defineerib ?
8.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse õigustatuse tingimust.
Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele.
9.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil.
Hääled unenäost võivad olla kogemata tõesed - see ei saa anda alust aga teadmisele. Ka uskumisega on probleem - oletame, et Anu on hüpohondrik, mis siis, et tal seekord tõesti on leetrid . Ma ei usu seda. Näib ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. ILI
Kas leidub teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust (kus üks neist pole tarvilik)? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist?
10.Milles seisneb Gettieri argumentide peamine idee?
Edmund L. Gettier väitis, et ÕTU ei ole teadmiseks piisav! Isik saab omada õigustatud tõest uskumust , ilma et see oleks teadmine.
ÕIGE JA VÄÄR
1.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust.
Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust./////
-eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne.
2.Milles seisneb teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevus
Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed.
Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud.
3.Mis on utilitarism ja kuidas seda kritiseerida (vähemalt 2 viisi)
Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi.
1. Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost?
2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?
4.Iseloomustage Kanti eetikateooria põhiteese
Kolm peamist ideed seoses tegude moraalse hindamisega:
1)teo tagajärjed on ebaolulised
2)tunded on ebaolulised
3) moraalsus seisneb absoluutsetes kohustustes
5.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet.
See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.)
See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu.
VABADUS
1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega.
Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus
ja poliitikafilosoofias -
1) Kuidas mõõta vabdust?
2) Mis on vabadus?
3) Mis on vabaduse piirajad?
4) Kes või mis on vabaduse subjekt?
2.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust.
Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega miski selle tegemist ei takista.
Positiivse vabaduse paradoksi ! Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat. Paradoks seisneb selles, et näiteks riik, vanemad, võivad olla sinust targemad ja teada paremini, mis on sulle hea. Kui sa ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse vastandiks .
3.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele.
MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga , on eksitav. Kogu vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu.
Kõnelda just kui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga, on ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu.
S on vaba C-st, tegema A.
S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija)
C: Millest vaba? (takistused, piirangud)
A: Mida tegema? (taotlused, sihid)
4.Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise /piiramise küsimuses.
Liberaalid : Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab.
Sotsialistid : Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt
Libertaarid/liberaalid pigem eitavad: vabadus on piiratud ainult siis, kui keegi sihilikult,kavatsuslikult takistab.
Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi.
ÕIGLUS
1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust.
Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord.
2.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte?
Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on „hüve“ ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid
a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse)
b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene)
konstrueerimise mõte
Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud.
3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe .
Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi : Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale *poliitilised ja kodanikuvabadused: sõna- ja väljendusvabadus; religiooni- ja südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis ja kandideerida ametikohtadele. ** “Kõige ulatuslikumale” osutab ratsionaalsele tingimusele, et inimene mitte ainult tahab vabadust, vaid tahab seda võimalikult palju.
Erinevusprintsiip *Sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korraldada nii, et nad toovad suurimat kasu neile, kes on kõige halvemas olukorras. *Nt mõnede inimeste kõrged palgad on õiglased ainult siis, kui kõige vaesemad saavad sellest kõige rohkem kasu.
4.Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil.
1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad
alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi.
2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama
kehvikutele?
3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile minna.
Julge hundi rind on rasvane.
5..Kuidas kritiseerib Nozick malli - ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised
printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma
head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma?
6.Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele.
Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei
tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks.
Eristab kolme tüüpi õigluse kontseptsioone:
*eesmärkide põhised printsiibid
*malli põhised printsiibid
*ajaloolised
Noziku arvates on need kõik väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon. Nozik
ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga,
st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu;
saadud ebaõigluse kõrvaldamisest.
Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud
ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna?
7.Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni.
Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt
konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha.
8.Kuidas kritiseerida Walzerit?
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga,
mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga.
Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud.
Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri?
Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised
oma ühiskonna kohta.
KUNST
1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese!
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste.
2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega?
„Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud.
3.Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)?
Anti- essentsialism : Anti-essentsialismi kriitika: „kunst“ tavakasutuses ja kunstiteoste
klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus.
Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi.
Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto . Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju.
4.Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid.
1. Artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1)Tegemise kaudu: Skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri – artefakt par excellence. 2) Omistamise kaudu: Jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina.
NB! Duchampi “ ready made”-id (nt pissuaar) on kahekordsed artefaktid.
2.Hindamisele kandideerimine. Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
3.Kunstimaailm. Kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt – reeglina üksik kunstnik omistab hindamise kandideerimise staatuse.
4.Liigitav tähendus. *Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. *Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. *Nt, “see maal on kunstiteos .” See on liigitavas tähenduses liiane väide, sest “maal” juba eeldab, et artefakt on kunstiteos (NB! Diffey ei nõustu).
5.Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
anti-essentsialismi põhisisu:
Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida
2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus
Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust.
6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
**1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi.
**2.nn “Wollheimi dilemma ”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust
mingitest põhjendustest lähtudes?
-Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on.
-Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
7.Selgitage esteetilise kunstiteooriat ja selle põhimõisteid.
x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus.
Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita.
Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus.
8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale.
1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus- Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud.
2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda
9.Iseloomustage historistliku kunstiteooria põhisisu.
x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms)
Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . *Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: 1)Kordamine 2)Avardamine 3)Hülgamine
10.Kritiseerige historismiga tekkivaid probleeme.
Esimene kunstiteos Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi- viitavad , seisavad nad vastamisi tülika küsimusega – kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! (Davies 1997) *Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! *… teos 2 teos 3 teos 4 teos 6 … 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte?
*Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, mistõttu see ei näitaks milles kunsti tegemine tegelikult seisneb. Kui jah, siis on narratiividel üksnes sekundaarne roll - nad üksnes avaldavad seda, mis nagunii juba on toimumas (Levinson 1993). 3. Filosoofiline teooria? *Kuna kunsti defineerimise asemel keskendutakse kunsti tuvastamisele, võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. 1)See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus! Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber – muudab kõneainet (Leddy 1993). 2)Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks (Shusterman 1995)