Aadress: Tartumaa Telefon: e-mail: Juhatuse liikmed: Osakapital: 2500 eurot Omanikud, nende osa kapitalist: Kontaktisik: 3 ÄRIIDEE Pakkuda peamiselt Lõuna-Eesti elanikkonnale vabaaja veetmise võimalust looduses. Viburada algab harjutusplatsil, edasi rajal metsas. Raja pikkus on viis kilomeetrit ning selle läbitegemiseks läheb aega 2,5-3 tundi. Mets on vibuspordiks ideaalne koht, kus puudub tugev tuul ja metsas saab ärakasutada maastiku eripärasid ning selliseid viburadasid on Eestis vähe. Ettevõte kavatseb soetada kaheksa pikkvibu, ühe plokkvibu, lisavarustuse, kergmatid, märkmepaberid, 3D loomad ja viiakse läbi koolitusi. Ettevõttel on maa tasuta avalikku kasutusse andmise leping. Leping on sõlmitud 5.05.2013 maaomaniku ja kasutaja vahel. Viburadasid hakati Eestis uuesti looma mõned aastad tagasi, aga siiani on see uudne ajaveetmine. Ettevõtte omanikud on harrastanud vibusporti viis aastat, osalenud iga aasta kahel või
või muud efektkirja. Kasutades töö vormistamisel peale käesoleva juhendi teisi abi- ja lisamaterjale (nt TTG digikursusel „Gümnaasiumi lõputöö“ olevaid abimaterjale), peab töö autor jälgima, et tema töö saaks vormistatud käesoleva juhendi nõuete kohaselt. 3.2. Lõputöö keel ja stiil Töö peab olema kirjutatud kirjakeeles, sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Töös tuleb järgida eesti keele ja muu kasutatava keele norme. Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb vältida paljusõnalisust, võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevigu. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist tegumoodi ja/või kolmandat isikut: näiteks „töös käsitletakse“, „töös vaadeldakse“, „töö käsitleb“, „autor vaatleb“.
näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused.
SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht … )mälestused (kirja pandud …a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused.
nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. VORMISTAMISE NÄIDE Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) VORMISTAMISE NÄIDE Tabel 3 VORMISTAMINE uurimistööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 kas köidetult v. kiirköitjas trükitakse reavahega 1,5 vaid lehe ühele poolele, srifti suurus 12. leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks
Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti;
....................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.................................................................................... 6 3.3 Jalgpall harrastamine Tartus.........................................................................8 3.4 Eesti jalgpallikoondis..................................................................................... 9 4. Tristan Koskor................................................................................................... 10 5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga............................................................11 5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis................................................................11 5.2 Simmo Särje teekond jalgpallis...........................
Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje
Kõik kommentaarid