VARARENESSANSS ja KÕRGRENESANSS MAALIKUNST (0)

VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass
VARARENESSANSS

• Masaccio (1401- 1428 )
  

„Püha Kolmainsus“ – tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega lõi illusoorse ruumi,mis näib nagu kirikuruumi jätkuna.
Brancacci kabeli freskod olid samuti mõjurikkad.Neil kujutatud inimestele andis Masaccio veenva ruumilisuse ja kehalisuse,kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist.
„ Pearaha stseen“
Pooside ja näoilmete intensiivsus.Perspektivjoonte abil osutavad need kõik Kristusele.Ühendav valgus,mis muudab maastiku õhuliseks ja annab realistlikult drapeeritud figuuride kaalu.
„Paradiisist väljaajamine“
Kitsas formaat.Tugev vertikaal, mis kulgeb Aadama ja Eeva peadest kandadeni.
KÕRGRENESSANSS

• Raffael(1483-1520)
  

Kuulus ideaalide väljendaja.
„ Ateena kool“
Lakke on maalitud 4 teadusharu(ülal paremal),mille järgi raamatu oleksid klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad kõiki klassikalise ja kristliku ajastu kirjandustegelasi.“Ateena kooli“ muistsed filosoofid (paremal) ilmuvad õpetatud teoloogide seina vastas, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle, ning Parnassi suured poeedid (paremal serval ) vaatavad seadusandjate poole.“Ateena kool“ maaliti ligikaudu 1510 -12 ajal, mil paljastati Michelangelo lae esimene osa – kopsakas figuur,kes puhkab kiviplokil, näib imiteerivat Michelangelo prohveteid ja sibülle.
Arvukate figuuride asetus sügaval perspektiivlaval järgib Ghiberti meetodeid .Raffael on laiendanud sarnase täpsuse ja iga üksikfiguuri poosile.
Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne.
„Sixtuse Madonna“
(Kolmnurga perspektiiv jällegi.) – madalamad põlvitavad figuurid .

• Michelangelo – Michelangelo Buonarroti (1475-1564)
  

Arendas oma põlvkonna kunstilise ideaali ja selle füüsilise ja stilistilise äärmuseni.
Sixtuse kabeli lagi

• Sandro Botticelli (u. 1445 -1510)
  

15.saj teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes.
„ Venuse sünd“ pole lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine.Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõnda võidi Botticelli „Venuses“ leida sidet Neitsi Maarjaga.
Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte(kontuuride)abil.
Veel tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal „Kevad“
Sixtuse kabeli lagi kujutab Michelangelo saavutuste tippu.Selle tellis paavst Julius II.Michelangelo tegi lae jaoks üle kahesaja visandi, mis töötati hoolikalt edasi kartoonideks.
Inimlik mitmekesisus :monumentaalsetel troonidel istuvad prohvetid ja sibüllid silmitsevad üle lae teineteist.Troonide karniisid, mida hoiavad putod, toetavad marmoristmeid, millel poseerib 20 kuulsat ignudo’t. Figuurid esindavad hämmastavat vanuse, kehatüüpide ja näoilme skaalat, tõestades Michelangelo võimete „äärmusi ja täiuslikkust.“
„Püha perekond“
Ainus Michelangelo säilinud tahvelmaal .Püha perekonna keerulised läbipõimunud poosid rajanesid Leonardo kartoonil ja olid määratletud peegeldama ümara maali kumerust .Kunstipärastes poosides meesaktid taustal olid arvatavasti toodud tõendama Michelangelo oskusi selles vallas.

• Mantegna (1431- 1506 )
  

Võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas.Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises ruumis.Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate -või pagupunktid.Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes,nagu rõhutades,et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.
Laemaal Mantova hertsogilossis.Fresko.
„Surnud Kristus“

• Leonardo da Vinci (1452-1519)
  

Jõuline kompositsioon – keerulised,osalised kattuvad,läbipõimunud figuurid moodustavad püramiidi.
Märgid – Figuuride emotsioone väljendavad nende näoilmed ja olekud.
Heletume tehnika – tehnika, kus kontuurd on pehmendatud ja varjud laialivalguvad.
„Mona Lisa“
Kuulsa portree petlik ilu tuleneb võrdselt kummituslikust mägimaastikust ja mõistatuslikust firenzelannast selle taustal.Kahemõtteliselt looritatud naeratus omistab maalile ajatu veetluse.Kõrgel rõdul istuv naine mõjub nii ligimeelitavalt kui ka tõrjuvalt.
„Madonna kaljukoopas“
„Püha õhtusöömaaeg“

• Tizian(u.1490-1576)
  

Tema mõjul muutus õlivärvidega lõuendile maalimine uusaegse maalikunsti peamiseks tehnikaks.Tiziani maalide temaatika on väga mitmekesine.
„Maarja taevaminek"
Emotsionaalselt laetud poosid, kompositsiooni julgus, värvide rikas meelelisus.Neitsi siluett on ümbritsetud valgussärast, mida näevad apostlid, kelle segadust ja üllatust on rõhutatud tumedate varjudega.
„Karl V“
„Urbino Venus“