5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaana sisas
Õppematerjali autor
20 kraadi. Millal võib imikuga õue minna? See oleneb rohkem ilmast kui lapsest. Sudu, udu ja otsene päikesepaiste ei ole imikule head. Tuulised, vihmased ja väga külmad ilmad ei sobi jalutuskäikudeks esimestel nädalatel pärast sünnitusmajast kojutulekut. Alusta lühikeste jalutuskäikudega ilusa ilmaga. Hiljem pikenda värskes õhus veedetud aega järk-järgult. Pane imik korralikult riidesse, eriti esimesel elukuul, kui laps alles õpib oma kehatemperatuuri hoidma ja säilitama. Proovi ennast lapse olukorda panna ja kujuta ette, et magad väljas vankris. Mida sa ise selga paneksid? Kui pole väga jahe, ei pea beebi suvekuudel paksu mütsi kandma. Kuumadel, päikesepaistelistel suvepäevadel pane beebi õhukeselt riidesse. Päikese eest tuleb pead kaitsta õhukese heleda mütsiga ja kogu keha pika, heleda ning õhulise riietusega. Imiku nahk on õrn. Ka päikesevanniks sobib imikule pigem puudealune poolvarjuline koht
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest
Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Kehatemperatuur Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel. Stabiilne kehatemperatuur on vajalik rakkude, kudede ja terve lapse organismi tööks. Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla: -nutmine, -liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine. Kõige tavalisemad kehatemperatuuri tõusu põhjused imikutel ja väikelastel on seotud haigustega. Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon nakkusele. Palaviku faasid: Tõusuperiood Palavikuperiood Langusperiood
● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon
Esmaabi 1. Millisel numbril tuleb helistada abi kutsumiseks Eestis? 112 2. Kui pika ajaga tekivad vereringe seiskumise korral pöördumatud muutused ajus ilma elupäästva esmaabita õhutemperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit 3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; Külili püsiasend 4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine 5. Mis on soovituslik kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord elustamisel? Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel tehakse kaks puhumist. 6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis
Kell sekundiosutiga või stopper. Vajadusel mittesteriilsed kindad. Stetoskoop - auskulteeritakse südame löögisagedust. Pulssoksümeeter – mõõdetakse pulsisagedust lisaks hemoglobiini hapnikuga küllastatusele. Eriti vajalik on see laste pikemaajalisel jälgimisel. Monitor - kasutatakse raskes üldseisundis laste jälgimiseks. Monitori abil saab jälgida kõiki elutähtsaid näitajaid: pulsi sagedust ja rütmi, vererõhku, südame elektrokardiogrammi, hingamissagedust, kehatemperatuuri. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnked graafiliselt mida nimetatakse. (Sarapuu jt 1997, Iivanainen jt 1997.) 13 Pulsi hindamise metoodika Pulsi hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt lapse east ja üldseisundist. Lapse asend peab olema mugav. Enne pulsi hindamist veendudakse kas laps on ja oleks olnud rahuolekus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid