50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
htammi
Õppematerjali autor
8) Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840. aastatel rahulolematu? 1848.aastal puhkees Euroopas revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitika juurde. Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta. 9) Mida rahulolematud nõudsid? Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas e
20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus" http://koit.pri.ee/lisad/ http://www.parnu.ee/raulpage/kodaniku/ http://www.ut.ee/SOPL/01s/kursused/riho2.doc Konspektile lisanduvad kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö (kokku kolm). Kontrolltööd tehes abimaterjali kasutada ei tohi. Iseseisvad tööd antakse jooksvalt
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, dzinn ja dzässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana, hasis ja meskaliin muundasid järsult inimese taju ja tugevdasid jõuliselt arusaama, et ühiskondlikud normid ja institutsioonid on meelevaldsed, mõttetud ja mädad. Hipid loobusid traditsioonilisest perekonnast teiste, vaid armastusel põhinevate koosluste kasuks. Inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena (kommuunidena) nii kaua koos, kui neil selleks tahtmist oli. Seksuaalsuhetele ei seatud piiranguid. Hipid püüdsid elada olevikus, lähtuda oma tunnetest ja end mitte millekski sundida. Narkootiliste ainete tarvitamisel saadav justkui
Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, dzinn ja dzässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana, hasis ja meskaliin muundasid järsult inimese taju ja tugevdasid jõuliselt arusaama, et ühiskondlikud normid ja institutsioonid on meelevaldsed, mõttetud ja mädad. Hipid loobusid traditsioonilisest perekonnast teiste, vaid armastusel põhinevate koosluste kasuks. Inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena (kommuunidena) nii kaua koos, kui neil selleks tahtmist oli. Seksuaalsuhetele ei seatud piiranguid. Hipid püüdsid elada olevikus, lähtuda oma tunnetest ja end mitte millekski sundida. Narkootiliste ainete tarvitamisel saadav justkui
Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, dzinn ja dzässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana, hasis ja meskaliin muundasid järsult inimese taju ja tugevdasid jõuliselt arusaama, et ühiskondlikud normid ja institutsioonid on meelevaldsed, mõttetud ja mädad. Hipid loobusid traditsioonilisest perekonnast teiste, vaid armastusel põhinevate koosluste kasuks. Inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena (kommuunidena) nii kaua koos, kui neil selleks tahtmist oli. Seksuaalsuhetele ei seatud piiranguid. Hipid püüdsid elada olevikus, lähtuda oma tunnetest ja end mitte millekski sundida. Narkootiliste ainete tarvitamisel saadav justkui
aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, džinn ja džässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika. Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana, hašiš ja meskaliin muundasid järsult inimese taju ja tugevdasid jõuliselt arusaama, et ühiskondlikud normid ja institutsioonid on meelevaldsed, mõttetud ja mädad. Hipid loobusid traditsioonilisest perekonnast teiste, vaid armastusel põhinevate koosluste kasuks. Inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena (kommuunidena) nii kaua koos, kui neil selleks tahtmist oli. Seksuaalsuhetele ei seatud piiranguid. Hipid püüdsid elada olevikus, lähtuda oma tunnetest ja end mitte millekski sundida. Narkootiliste ainete tarvitamisel saadav justkui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid