Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rail Baltic raudtee läbi Nabala (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Rail Baltic raudtee läbi Nabala #1 Rail Baltic raudtee läbi Nabala #2 Rail Baltic raudtee läbi Nabala #3 Rail Baltic raudtee läbi Nabala #4 Rail Baltic raudtee läbi Nabala #5 Rail Baltic raudtee läbi Nabala #6 Rail Baltic raudtee läbi Nabala #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura t. Õppematerjali autor
Ruumilise planeerimise esimene ülesanne, Nabala ja Rail Baltiku teemal.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine

Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näitavad et Nabala saatus on küsimärgi all. Poleemika Nabalas Nabala piirkonnas plaanitakse kaevandada paekivi ja avada uued ehituskillustiku karjäärid.

Ruumiline planeerimine
thumbnail
4
docx

Rail Balticu analüüs

Rail Balticu analüüs Rail Baltic on Euroopa standartitele vastav umbes 950 km pikkune rahvusvaheline raudtee projekt. Raudtee läbiks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Projekt algatati juba aastal 1994 ja peaks kõige varasemalt lõppema aastal 2025. Raudtee on mõeldud nii kauba kui ka reisijate vedamiseks. Palju on meedias kajastust leidnud Rail Balticu mõju ümbritsevasse keskkonda. Rail Balticut plaanitakse rajada alale, mis minimaalselt mõjutaks ümbritsevat keskkonda. Selle tagamiseks tehakse uuringuid, kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud

Ühiskond
thumbnail
20
docx

Rail Balticu majanduslikust tasuvusest

KOOLI NIMI X-teaduskond X instituut Eesnimi Perekonnanimi RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST Referaat Õppekava XXXX Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi X 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Rail Baltic on Baltimaade suurim ühisprojekt, mis ühendaks Balti riigid muu Euroopaga. Töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas Rail Baltic on majanduslikult tasuv ning selgitada välja projektiga kaasnevad kasutegurid. Referaat on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa annab üldise ülevaate Rail Balticust. Välja on toodud projekti ajalugu, rongi tehnilised näitajad ning planeeritav marsruut. Teine osa annab ülevaate kahest uuringust, mis aitasid projekti planeerimisel olulisi otsuseid langetada. Kolmas osa keskendub Rail Balticust saadavale kasule, välja on toodud erinevad kasutegurid ning

Ärilogistika
thumbnail
7
doc

Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 ­ 5 kaupa kimbus, veidi

Ilutaimede kasutamine
thumbnail
17
pdf

ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU

TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? .......................................................

Baaslogistika
thumbnail
43
doc

Foobiad uurimistöö

õpilastel on foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse. Uurimistöös püstitan hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti suuri foobiaid, vaid on erinevaid hirme, mis ei anna foobia mõõtu välja. Valisin selle teema, sest mul endalgi on üks suur hirm ­ ma kardan väikseid suletuid ruume. Tahan teada, kas see liigitub juba foobiate alla või on lihtsalt hirm. Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga. Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga. Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast. Alapeatükkides kirjutan ma selle olemusest ja tunnustest. Uurin ka seda, millised faktorid foobiat põhjustavad. Veel kirjutan sellest, kuidas foobiad jagunevad ehk milline on nende klassifikatsioon

Psühholoogia
thumbnail
34
docx

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus

..........................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate Tartus asuva Kesklinna linnaosa paiknemisest Eestis, asustamise ajast, edasisest arengust, mõjust piirkonnale Nõukogude Liidu ajal ning mõningatest toimunud muutustest 2000. aastatel. Tartus on läbi aegade palju kordi vahetunud võim ja Tartu on kuulunud erinevate riigivõimude alluvusse, sellega seoses on mitmeid kordi muutunud linna nimi. Ajaloolistest allikatest on läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev (Pullerits, 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime. Asukoht Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas, Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga

Kultuurid ja tavad
thumbnail
5
doc

Referaat "Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas"

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Toksiliste ainete kuhjumine toiduahelas ehk toiduahela kontsentreerumine Referaat Juhendaja: lek. Merle Ööpik Tartu 2010 Sissejuhatus Juba neoliitikumi ajal (umbes 5000-2000 aastat eKr) pani inimene aluse tänapäeva põllumajandusele, minnes anastavalt majanduselt üle viljelusmajandusele. Seda sündmust peetakse inimkonna arengus murranguliseks, sest muututi eluviisilt paikseks, sõltuvus loodusest vähenes (hakati ise endale toiduaineid kasvatama), vähenesid ka näljahädad ja selle mõjul pikenes eluiga ning vähenes suremus. Koos rahvaarvu kasvuga tekkis aga vajadus rakendada produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus ol

Ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun