Samuti on mul eesmärk suurendada inimeste teadmisi ning empaatiavõimet autistide osas. Mu peamisteks allikateks on Colette de Bruini ja Fiona Bleachi raamatud, erinevad Postimehe artiklid, autismiühingute kodulehed, Gretel Markovi bakalaureusetöö õdede-vendade suhetest autistliku lapsega ning muidugi mu enda teadmised ja kogemused mu autistliku venna näitel. 3 1. ÜLEVAADE AUTISMIST Sõna autism tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab ise. Seda sellepärast, et paljud autismiga inimesed eelistavad olla omaette.1 Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata mitme nime all: seda tuntakse autismina, autismispektri häirena (ASD), klassikalise ehk Kanneri autismina, pervasiivse arenguhäirena (PDD) ja kõrgfunktsionaalse autismina (HFA).2 ,,Eesti autismiühingu kodulehel on välja toodud, et normaalseid, kuid autistlike joontega
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol,
Autism Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
Häiritud sellest, kui rutiini püütakse muuta. Diagnoositakse käitumise iseärasuste alusel. Põhiliselt pannakse lapse autismi ja Aspergeri sündroomi diagnoose. 19 Kujuneb välja enne 5a saamist ja mõjutab oluliselt lapse käitumist: vastuseis rutiini muutustele, ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Lapse autism puudulik võime end inimeste ja situatsioonidega seostada kõnevõime omandatud, kuid ei kasutata seda kui vahendit teistega suhtlemiseks. Kasutavad kajakõne, ka varasemast ajast. kinni oma harjumustes, ei talu rutiini muutmist. Seisund avaldub enne 3 eluaastat. Esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel (3-4 korda). ¾ lastest kaasneb intellektipuue. Samas on intellekti mõõta keeruline. Atüüpiline autism
Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on
Kõik kommentaarid