50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
S2ffle
Õppematerjali autor
Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid poliitilistest organisatsioonidest läbipõimunud riigi territoorium. Riigile on omased enesesäilitamine, enese maksmapanek, armastus elu vastu ja võimuihalus. (Berg, 1998). Kuid geopoliitika tekkis juba enne Kjellénit, ning sellest lähtusid kõikide suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika koosneb kahest sõnast, geograafia (geo) ja poliitika. Poliitika üheks tunnuseks loetakse N. Machiavelli väljendust, et seal on lubatud kõik, ehk lubatud ja lubamatud moodused oma huvide realiseerimisel. Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast
................ 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.................................................................................................. 8 Institutsioonid...................................................................................................... 8 Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad.............................................................9 26.9 – maailma jaotamine.................................................................................... 10 Geopoliitika....................................................................................................... 10 Kolm maailma................................................................................................ 11 Kultuuriiline jaotus............................................................................................. 11 Spengler.................................
See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigus vs jõud -> Õigus on sisemine ja valitseja tagab reeglistikud. Jõud on välimine ja õigus on sellel, kellel on rohkem jõudu (materiaalne: sõjavägi, raha, majandus) Uurimisprobleemid ● Koostöö ja konflikt - Anarhia - Julgeolek - Majandus - Kultuur ja identiteet ● Miks? Kuidas? Mismoodi? Rahvusvahelised suhted kui akadeemiline distsipliin. Meetodid ● Traditsiooniline - ajalugu ● Positivistlikud - Induktsioon ja deduktsioon - Muutujad ** Sõltuv ja sõltumatu - Kvalitatiivne meetod ** Võrldev ja üksikjuhtum - Kvantitatiivne meetod - statistika ● Post-positivistlikud -> leiavad, et objektiivset vaatlust vaatlejast sõltumatust pole olemas??? - Diskursus
Holsti – universaalsus, tema käsitluse 5 probleemiseadet: 1) Piirid – geograafilised, võrdlemisi kunstlikud, selged/ebamäärased – tsivilisatsioonid – kultuuri järgi – praegune maailm = 1 süsteem, aga varasemalt võis teisiti olla Berliini konverents ~ 130 aastat tagasi põhiliselt Euroopa riigid leppisid kokku, kuidas poliitilised piirid lähevad. 2) Riik + peamised tunnusjooned (4): - rahvusriik (Nation state) – selle aluseks on arusaam, et iga poliitiline ühik, mida on võimalik määratleda 3 tunnuse – rahvus ise, keel, religioon – järgi, peaks saama oma riigi. Sellise arusaama alusel on riigid hakanud tekkima alles hiljuti. Maailma esimene rahvusriik tekkis 1820ndatel – Kreeka. 20. sajandil tekkinud riigid on kõik kujunenud rahva suveräänsuse põhimõttel. Probleem: kas iga rahvas on väärt oma riiki? → läbikukkunud riigid - suurus – tänapäeval eristamine suuruse järgi muutunud olulisemaks kui varem.
Mida uurib ühiskonna geograafia?Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.Mis on riik?Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus
Sõda peeti siis, kui teised vahendid ei aidanud. Bismarck’i 3 sõda: 1) 1964 Taaniga Schleswig-Holstein (solidaarsus Austriaga). 2) 1866 Austriaga (Euroopa riikide toetus Preisimaale- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa). Vaidlesed vallutatud provintside üle. Austria ei otsinud liitlasi. Sõda kestis 7 nädalat. Preisimaa tehnoloogilised edusammud. Kasutusele võeti raudtee, vintpüss (laadimine) ja telegraaf- kiirendas info vahetust.. 3) 1870-71 Prantsusmaaga. Prantsusmaal poliitiline kaos ja huvi sõja vastu. Prantsusmaa huvid: L-Saksamaa ja Austria piirkonnad. Austria osalus liitlasena vajalik Preisimaale. Prantsusmaal tehnoloogiline ülekaal- püssid paremad, kuulipildujad jne, kuid seda ei osata kasutada ja Prantsusmaa kaotab sõja. Versailles’ Rahuleping 1871: Alandatud Prantsusmaa. Kaitsesüsteemid hävitati. Preisimaale maksti hüvitist- Elsass-Lotring. Saksamaa Föderatsioon: Versailles 1871 läbirääkimised L-Saksamaa riikidega ühinemiseks
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART On olemas 1) SUURRIIGID riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina 2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid