otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
Nipernaadi ütles Trallale, et kui ilusad kõõrdis silmad tal on, kuigi mees ise nii ei tundunud, aga ta tundis et ta peab inetule teenijatüdrukule midagi head ütlema, et teda temasse armuma panna. Gailiti stiil on midagi väga erilist, sest mitmekülgsus ja kreatiivsus on laialdane. Julgustavad ütlemised protagonistilt ja looduse kirjeldused. • Milla • Peetrus • Paulus • Joonatan • Ello • Tralla • Kati • Jaak Lõoke • Jaan Lõoke • Sulane • Maret • Inriid • Jaanus Roog • Siimon Vaa
Rebane Kassikakk Rähn Lõoke Sipelgas Mänd Põder Metskits Hunt
Jüri Okas ja Marika Lõoke Jüri Okase 70ndate avangard kunst Paide bensiinijaam 1980 Moodne talu Saaremaal Mardi talu 2002 Forekspanga maja Narva mnt-l 1995 Pangahoone säilitas visuaalse mälestuse Punase Reti raadiotehasest Delta Plaza 2008 Estconde ärikeskus 1999
Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
Toiduahelad Kaire Sumberg 1 Taimed ja loomad Taimed ja loomad on omavahel seotud. 2 Toiduahel koosneb lülidest 1. lüli 2. lüli 3. lüli 3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER ...
elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks-
Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst: Klaasikunstnik Kai Koppel – klaasid Raili Keiv portselanist ja betoonist serviis Eduard Taska raamatukõide Astrid Tiits vaas ‘’Muhu mänd’’ Elgi Reemets ‘’Pudelid’’
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
aprill 2011 Kairo Kuuse Sõpruse põik 1-15 92101 Hiiumaa tel +372 56328182 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud Hotell Sunrise administraatori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Hotellis Lõoke olen tegitsenud administraatorina mõni aeg. Ülessandeks oli inimeste vastuvõtmine ja teenindamine. Pidin teenindama suuri Eesti kui ka välismaa gruppe. Suutsin tõõga hakkama saada nii hästi, et Hotelli kodulehele laekus palju kiidusõnu personali ja hotelli enda kohta. Olen kindel, et suudan tagada seda ka Teie hotellile. Olen omandanud põhihariduse Käina Gümnaasiumis matemaatika ja loodus kallakuga koolis ning
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhb...
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
2015? • Tatjana Liksutova: • Vanus: 36 • Vara väärtus: 85 700 000 • Ettevõte: Transgroup Invest • Evelyn Tihemets • Vanus: 32 • Vara Väärtus: 56 000 000 • Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja administratiivhooneid ning pakub rentida peamajas büroopindu. • Arhitekt: Urmas Lõoke. • Pro Kapital- Ehitab suuremahulisei äri- ja elamispindu Eestis, Lätis, leedus ja Saksamaal. • Ettevõte alustas aastal 1994 ja on siiamaani viinud läbi 20 arendusprojekti, ca. 180 000 ruutmeetri väärtuses. Elamusarendu s Ärikinnisvara Hotellid Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Eesti Mereagentuur- Ekskursioonid, raudteeveod, tolliteenused.
· Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm
Luulekogu analüüs ,,Maa on täis leidmist" Ellen Niit Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silm...
Grete Mark 11b klass Sündis 1. Juuni 1804. Novospasskoje küla, Smolenski kubermang, Venemaa. 10 aastaselt hakkas õppima klaveri ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati (õppis viis keelt). Pansionaadi lõpetamise järel: uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on mõjutanud Glinka loomingut. Aastatel 18331834 elas Saksamaal, töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega tahtis luua Vene rahvusliku ooperi. Pärast ooperi "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. 1844. aastal läks Prantsusmaale j...
Curriculum Vitae 15a mees 5 aastat teeninduskogemust edukas ettevõttes Vanus: 15a Sugu: mees Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: pole Kontaktid: e-post: [email protected] Mobiili number: +372 56328182 Kodune telefon: 46 36533 Aadress: Hiiumaa, Käina vald Sõpruse põik1-15 EESMÄRK Usun, et rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi teenindus valdkonnas, suudan luua ettevõttele olulist lisaväärtust. Väärtustan meeskonnatööd ning hindan head ajakasutust. SOOVITUD AMETIKOHT Esmane valik Kategooria: teenindus Ametinimetus: adminsitraator SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: täistööaeg Palgasoov Alates 800 EUR kuus (Neto) alates: Soovitud Tallinn, Hiiumaa asukoht: HARIDUS põhiharidus: alates 2002 Käina Gümnaasium (Eesti) - kallakuga- eriala: matemaatika-lood...
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" o...
MIHHAIL GLINKA MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinka oli vene klassikalise koolkonna rajaja. Tema eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. ...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Liisa-Maria Lõoke 12b Nüüdisühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha"
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal
2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "Sinul on meretäis hirmu" - Rivo 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" - Ivanov, Siegfried Rolle mujal 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu suvelavastus) 2005: "Misjonärid" Rahutuvi (Rakvere teater) 2005: "Inimese teekond" osaline (NO99)
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilas...
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid...
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2.
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit...
Vanasõnu lindudest Kured läinud kurjad ilmad, haned läinud hallad taga, luiged läinud lumi taga. Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi) Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma) Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Ku...
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
1920-1930 Mood Eeva-Laura lõoke ja Katariina Idla 8.B klass Tallinna Reaalkool Ajalooline suund Peale esimest maailmasõda oli vähe noori inimesi , siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda Ajaloonine suund Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene maailmasõda Naiste moto Algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu Naistemood kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendu...
Kaks svidrilindu paabukest. Toomas jõudis vaesesse tallu, kus oli mitu last. Ta tegi seal tööd. Valetas, et on rikas ja läheduses asub tema talu. Väitis, et puhkab talutöödest ja reisib. Asus peretütre Katiga oma väidetava talu poole teele. Toomas oli tusaseks muutunud. Ta hakkas kahetsema, et oli valetanud. Jõuti Vikavere valda Hansuoja talu juurde. Seal oli sulane Madis Moormaa. Peremees Jaak Lõoke ja tema poeg Jaan Lõoke koos naise Liisuga olid Härmaste laadale härga müüma läinud. Nipernaadi esitles end sulasele kui sugulast. Pererahvas saabus laadalt tagasi. Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema. Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid
Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured, kutsub tihaseid. OKTOOBER Maimu Linnamägi Nõmm alles kanarbikulilla, pahlad põlles, loodab marjulist. Lõoke lendas üle laulusilla lõunamaale. Jällenägemist! IGAL TALVEL OMA NOORUS Ott Arder Tuli tali, tuli tali, tali tuli, jaa! Talvetuul tõi lumetuisu, valge ilmamaal. Kõik on hoopis isemoodi! Kirkas talvevalguses. Hea on talve imetleda eriti ta alguses. SEPTEMBER Ellen Niit Näe, silmanurgast säratab september kollast päikest. Nüüd kooli, kooli äratab ta iga suurt ja väikest.
Atacama kõrb Asend Atacama kõrb asub Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, vaikse ookeani ja Andide mäestike vahel, lõunapöörijoonte piirkonnas, ning laiub sellistes riikides nagu Boliivia, Peruu ja Tiili. Joonis 1.Atacama kõrbe asend Joonis 2.Atacama kõrbe asend Kõrbe suurus ja ulatus Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mi...
Tema vanust on raske määratleda, sest ka see tundub muutuvat sellega kuidas aeg talve poole liigub. Toomas Nipernaadi on paratamatu romantik. Ta ei taha inimestele haiget teha, ta lihtaslt tahab neile näidata, et nende elu, ükskõik kui vaene see ka poleks, on ilus ja täis armastust. Kõrvaltegelased: · Inimesed, keda Toomas Nipernaadi oma rännakutel kohtab. Loki, Joonatan, Peetrus, Paulus, Milla, Tralla, Anne-Mari, Küüp, Kadri, Kati, Jaak ja Jaan Lõoke, Maret, Inriid Maret vist ainus tegelane, kellega Tomas Nipernaadi tundis hingesugulust, ainuke kellega ta sarnane oli. Raamatut võib tõlgendada mitmeti : lustakas lugu ühe kirjaniku seiklustest; häbenematu lugu südametu mehe loendamatutest südamemurdmistest ja õigustamatu julmusest; imeline maailm ja sellest arusaamine läbi Toomas Nipernaadi silmade ( Üks räptsep tuli Rasinast, ti-ral-la-la!); lugu
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836...
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Mui...
Isegi kui sa arvad, et sa seda inimest enam kunagi ei näe, siis tuleb ikkagi teda meelespidada. Antud ballaadis olid ka selle tegevuse tagajärjed valusad. IV Sonettide analüüs 1. Analüüsi üht sonetti järgmiste pidepunktide abil. Lõoke Päev päeva kõrval tegin külaskäike kui palverändaja ma põlluvoole: sääl – laulu nägin tõusvat taeva poole, see oli, värisev ja tuksuv, lõoke väike. Ah, vaimustusepreester! Rõõmuäike! Kuis hõiskamise kõliseva noole ta väsimata pildus päikse poole kui kirka naeru sätendava läike! See väike sillerdusi sadav rind, ekstaasi kantuna – üks kiidujõgi, ta rõõmustlema vallutas ka mind ja mulle suve alles suveks tegi. Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull’ avardusid uued, julged elud. Valge värav Üks valge lumetee viib alla mäge, A kus üksik aken heidab väsind leegi – B
Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ...
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862 avati Peterburis esimene Venemaa konservatoorium, ning 1866 avati Moskvas teine konservatoorium. Konservatooriumid asutasid vennad Rubinsteinid. Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku tr...
Liigu pisut, ole hea! Miks sa mängida ei taha? Kuule, mis sul viga on? Sul vist lihtsalt tuju paha, oled tõesti igav konn" 1) "Oakene" Heljo Mänd. 2) Mulle tundus, et see on huvitav kuidas arvatakse, et kilpkonn on igav, sest ta ei ole sarnane teiste konnadega. 3) Sõnum: Mitte kõik loomad on ühesugused. 4) Küsimus: "Kas teie arvates kilpkonn on igav? Põhjendus?" Kel hea, kel halb H. Mänd Ulub hunt, va süsisilm: "Ikka pilves püsib ilm. Laula, lõoke, sõõrisilm, mulle ilus lõõri-ilm. Kui on helge, selge ilm, siis näen jänku jälge silm." Jänes piilub, kõõrdi silm: "Parem hall ja võõrdi ilm. Kuni pilves püsib ilm, ei näe mind va süsisilm." 1) "Sallipall" Heljo Mänd. 2) Mulle meeldib, kuidas luuletuses on näidatud erinevate loomade positsioon, mis võib olla väga õpetlik laste jaoks. 3) Sõnum: Igal asjas/sündmusel on kaks erinevat poolt. Kui jänesele
libedaks. Lumi ei püsi enam okstel, metsas algavad lume veermed. Kevadised veed, algab uputus. Kevad toob loomakestele palju häda. Lumi sulab kiirest, jõed tõusevad kallastest välja ja ujutavad üle niidud ja luhad. Kõige rohkem kannatavad suurvee ajal jänesed, mutid, hiired ja teisedki loomakesed, keselavad madalates kohtades maa peal ja maa all. Vesi tungib nende elamuisse. 30.september.2010 Lõoke kevadekuulutaja. Kõigile on lõo laul armas; kõik kuuatavad teda rõõmuga, kõik armastavad seda kevadekuulutajat, armastavad teda tihti kuulmise järgi, ilma et teda lähemalt tunneksid. Miks armastame kuldnokka? Kuldnokk on väga kasulik lind. Kasu toob ta määramatu hulga tõukude, röövikute, liblikate, põrnikate ja ussikeste hävitamisega. Peamiselt aga hävitab ta aga tigusid. 30.september.2010
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba)
Rahvauskumuse järgi talvituvad pääsukesed järves, suurte veekogude kallastes, kõrkjates või vees (jalgupidi kimbus, üksteise sabas kinni). Ka on öeldud, et ta reisib *sookure jt. suurte lindude sulgede sees või saba peal. Saabumisaega on dateeritud künnipäevaga 14.IV, jüripäevaga 23.IV, volbripäevaga 1.V. Esimeste nn. maakuulutajate saabumise järel arvati ilma külmaks minevat (pääsukesetalv). Ilmade soojenemist märgib vanasõna: Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja. 5 Esmakordne nägemine kevadel on tähenduslik. Sümboolikat: lennus - peavalu, peapööritust (Võrumaa); paarisarv - pulmi; häälitsemine - sead sigivad hästi (Pärnumaa). Tartu- ja Võrumaal on soovitatud pääsukese esmakordsel nägemisel uperpalli visata, et suvel seljavalu poleks. Pesa
elada, kuid Nora mõistis, et see elu ei oleks õige. Pealkirja sümboolia seisnebki selles, et ta oli terve oma elu elanud kellegi nukuna. Nooruseaastad veetis ta isa seltsis, kes temaga mängis nagu tüdruk oma nukkude mängis. Hiljem sattus naine aga noore advokaadi majja, kellega ta pidi alati ühel nõul olema, kuna mees oli õrn ja tundeline ning sellepärast kartis Nora teda kaotada. Olles oma mehele kui lõõritav lõoke, tegi ta alati nii, nagu mees tahtis. Nora arvas, et teda oli mugav armastada ja et tegelikult see polnudki õige armastus, kuna teda ennast ei võetud kunagi tõsiselt ning et tema pidi ikka olema see, kes teiste tujudega kaasa läks ja tegi, mis taheti. Lõpuks sai ta aru, et isa ja abikaasa pärast ei olegi temast midagi saanud ning otsustas oma elu muuta, jätta lapsed ja mees ning lahkuda nukumajast. Näidendis ,,Kummitused" on keskseteks tegelasteks proua Helene Alving, kes oli kapten
111. Valel on lühikesed jalad. 112. Vanasõna ei valeta. 113. Vihastamine teeb vanaks. 114. Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg. 115. Võõrast ära võta, oma ära jäta. 116. Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. 117. Õnnetus ei hüüa tulles. 118. Ära hõiska enne õhtut. 119. Ära karda pimedat, pimedal ei ole piitsa. 120. Ära kiida iseennast, lase teistel kiita. 121. Ära otsi hobuse seljast. 122. Ööbik laulab öölaulu,kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. 123. Ühenduses peitub jõud. 124. Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta. 125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Freddy Kriisa 011PK RUKKILEIB EESTLASTE TOIDULAUAL Referaat Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................3 Aganaleib Päästja ikaldusaastatel..................................................3 Leivategu ja küpsetamine.................................................................4 Leib toidulaual..................................................................................5 Kokkuvõte........................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................6 ...
Pjotr Tsaikovski Referaat Elva Gümnaasium Helena Talviki Tarto 11.klass Sisukord: Elulugu.........................................................................................................lk. 3-5 Looming.......................................................................................................lk.6-7 Isiklik arvamus........................................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................lk.9 Elulugu Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli ...
keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas. Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees. Tõsine, suur, otsib naist. Nipernaadi sätib Mareti talle mehele. Siimon Vaa - („Seeba kuninganna“) Mareti isa, vana kalur, kes elab mereäärses hütis ning ootab et ta tütar mehele läheks. 2. Kuidas kirjeldab autor Nipernaadit novellis „Toomas Nipernaadi“ ? Too raamatust näiteid. 3. Mida tundsid Krootuse talu pojad, kui nende ema suri? 4. Millise vale oli Nipernaadi välja mõelnud ja vendadele rääkinud? 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
