Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli ...
INIMESE LUUSTIK Luustik on inimese toes Luustik toetab keha ning kaitseb õrnu siseelundeid, nt peaaju. Tähtsamad luud : toruluud, lühiluud ja lamedad luud. Kolju koosneb paljudest erinevatest luudest mida ühendavad õmblused. Lülisamba (e selgroo) moodustavad kaela, rinna ja nimmelülid ning kokku kasvanud ristluu ja õndralülid. Luud koosnevad luurakkudest ja vaheainest Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid.
liiges võimaldab kolmesuunalist liikumist Kaheteljelise liigese puhul on liikumine võimalik kahes suunas, ent takistatud kolmandas Telgede arv ei määra liikumisulatust, vaid seda, mitmes suunas on liikumine võimalik Kõõlus valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. INIMESE Click icon to add picture LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavöötme luud · Vaagnavöötme luud · Alajäsemete luud KOLJ Click icon to add picture U Ajukolju koosneb tugevasti ning Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud
Pealuu Luustik
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada...
PS! Vananedes mineraalainete sisaldus suureneb ja elastsus väheneb. Selle pärast lähevadki vanematel inimestel luud kergesti katki. Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse Luurakkudest ja rahuvaheainest (peamiselt vesi). Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. Luudele kinnituvad lihased. Koos lihastega osalevad luud liigutuste sooritamises. Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog ja rindkere luud. Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt, painduvalt või jäigalt. Liikuvad luud on ühendatud liigestega.
Anatoomia luustik testi küsimused koos vastustega pildid
Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd
: ( ): 1 - ; 2,7 - ; 3 - ; 4 - ; 5 - ; 6 - ; 8 - ; 9 - ; 10 - ; 11,12,13 - ; 14 - ; 15 - ; 16 - ; 17 - ; 18 - . () . : , , , . : - , , , ( ) 1. 2. 3. 4. 5. 1. 2. 3. 4. , : , , ( ...
Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas.
juba välja kujunenud Verest ja uriinist määratakse kalatooted, sealhulgas MIS ON RAHHIIT luumuutused. kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja kalamaksaõli. Piim ja Esimene sümptom imikul nende ainevahetuse näitajad, piimatooted on kindlalt Rahhiit on luu ainevahetus- võib olla krambihoog mille põhjal saab hinnata tähtsaimaks kaltsiumiallikaks haigus, mille põhjuseks on kas varakevadel. Tüüpiliseks on kaltsiumi ja D-vitamiini toidus. D-vitamiini või kaltsiumi ja randmel ja roietel tuntavad vajadust. Eelistama peaks ka fosfori puudus. Nende luumügarikud, mida randmetel Võidakse teha ka röntgen- magedamat toitu ja vältima mineraalide ja D-vitamiini nimetatakse rahhiitiline ülesvõtted ra...
· Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem...
Tartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.................................................................
Tunnikontroll Luustik 1. Millest koosneb luustik ehk skelett? Luustik ehk skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. 2. Mis ülesanne on luustikul? Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik kaitseb ka siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. 3. Mis on liiges? Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust.
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4...
Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine · Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud) · Kaltsiumfosfaadi deponeerimine (luukoe uuendamine) (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.3 Luustiku areng Varases lootelise arengu faasis koosneb loote luustik kõhrkoest , millest enamik ülejäänud luid hiljem välja kujuneb (protsess kestab aastaid peale sündi). Kolju ja rangluu moodustuvad sidekoest protsessi käigus, mida nimetatakse intramembranoosseks ossifikatsiooniks. Sünni hetkel on vastsündinul üle kolmesaja luu, samal ajal kui täiskasvanul on keskmiselt kakssada kuus luud (numbrid võivad kergelt varieeruda erinevatel indiviididel). Vahe
numbrina, näiteks III-IV · Hargnenud kiirte arvu piirid araabia numbritena, näites (15)16-21(22) sulgudes olev arv märgib väga harva esinevaid arve. Karpkala: D III-IV (15) 16-21 (22) Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks diagostiliseks näitajaks süstemaatikas ja kalade määramisel. 4. Kalade luustik (peamised luud, kolju, jäsemete toes, selgroog ja selle ehitus), lihased (lihaste tüübid) ja katted (nahk, soomused, nende tüübid). Selgroog ja roided: · Haidel kõhrest toes; · Tuurlastel osaliselt luustunud seljakeelik; · Luukaladel tõelised selgroolülid, mis moodustavad selgroo. Selgroog jaguneb keha- ja sabaosaks. Selgroolüli koosneb kehast, mille pinnad on nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) Inimese põhikoed on: 1. epiteelkude/ kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja õõnsusi. Rakud on tihedalt ja vähe rakuvaheainet. (vt. Pilt1) 2. Närvikude- Info jagamine, salvestamine ja töötlemine. Koosneb tähtja kujuga närvi rakkudest, (jätked jagunevad pikkadeks ja lühikesteks). (vt pilt 2) 3. Lihaskude- moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, ülesandeks liikumine. Jaguneb: · Vöötlihaskude- kiired, tahtele alluvad, kuid väikese töövõimega. Koostavad enamiku meie lihastest. (vt. Pilt 3) · Silelihaskude- aeglased, suure töövõimega, kuid tahtele ...
11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded
TUGIELUNDKOND TUGIELUNDKOND Tugielundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool.
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine.
17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid? Treenides paraneb lihaste verevarustus, luustik muutub tugevamaks ja skeletilihased suurenevad 20. Lihaste liigid *Skeletilihased e. vöötlihased- nende tähtsaim ülesanne on liigutada luud, need talitlevad inimese tahte järgi, võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda ja väsivad suhteliselt kiiresti *Südamelihased- sarnanevad ehituselt skeletilihastega. Südamelihased talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaalselt, töötavad väsimatult, pidevalt *Silelihased- koosnevad silelihasrakkudes
· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil
Osa punast luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, see on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Nt talub mm läbimõõduga kõõlus 6-12 kg koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis. LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimestel on siseskelett, see tähendab, et luustik paikneb keha sees. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust. Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad
Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp
1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi võib linde jaotada...........................................................ja................................. 3.Koosta tabel lindude ohutegurite kohta.
kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. kõhrkoest. Toestab keha ja võimaldab liikuda, annab kuju, kaitseb
Yorkshire 1. Tugev kehaehitus, varavalmiv ja head lihaomadused 2. Eestis on kõige arvukam 3. Värvus on valge, pea on kerge, koon keskmise pikkusega 4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria
TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödi...
Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude. Punane luuüdi on vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud.Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ja on lihastele kinntuskohaks. Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju ,
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti j...
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
1. Asteeniline ehk sale tüüp Sale, nõrga kehaehitusega, pikk, kõhn, nurgeline.Nägu piklik, kuivetunud, teravate joontega, otsmik kõrge, nina teravalt etteulatuv. Lihastik vähearenenud.Luud peened, pikad. Õlad kitsad, ettepoole längus. Kehakaal võrreldes pikkusega jääb normist alla. Habemekasv nõrk, korrapäratu. Atleetilis-muskulaarne tüüp Robustne, tugeva kehaehitusega, laiaõlgne, ülemine kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas, luustik nõrk, õlad kitsad, jäsemed nõrgad ja väikesed. Kalduvus tüsenemisele Segatüüp kuulub ühtede tunnuste järgi ühte, teiste tunnuste järgi teise tüüpi 2. Kehamahlade teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad...
lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasvad Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad 55% mineraalainetest,(kaltsiumi, fosfori, magneesiumiühendid) mis annavad luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse andmine. Samuti koosneb luu rakuvaheainest (vesi) ja luurakkudest. Luud katab pealt
Ta pea on pikk, kuiv ja kiilutaoline. Ta keskmise suurusega ümaravõitu silmad asuvad sügaval silmakoobastes. Ta hambad on suured, valged ja tugevad. Hagijas Tema ülesanne on otsida uluk üles ning jälitada looma seni, kuni jahimehel õnnestub saak maha lasta. Hagija tõuge on maailmas väga palju. Eesti hagijas Eesti hagijas on alla keskmist kasvu. Ta karv on lühike, ühtlane, jäik ja läikiv. Ta luustik on tugev, lihastik hästi arenenud, nahktihe, elastne ja voltideta. Ta koon on pikk ja sirge. Tal on pikad õhukesed rippkõrvad, mis liibuvad vastu põski. Nad on ümarate tippudega ja kaetud lühikese karvaga. Hambad on tal valged ja tugevad. Ta saba on mõõgakujuline, jämeda tüvega, otsa poole peenenev ja ulatub kannani. Läti hagijas
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
symbols to scare away evil spirits Across Down 1. uskusid 2. asemel 3. luuavarred 4. hauad 4. üldine 5. kummitus 7. kest, koor 6. hirmutama 9. küünal 8. süüdatud 10. augud 12. naasma, tagasi pöörduma 11. maa(kera) 13. seest õõnestama 16. skelett, luustik 14. kõrvits 18. uskumus 15. öökull 17. naeris, kaalikas ----------Võti---------- Part 2 For the Celts October 31 was the last day of the year. People were afraid of winter and associated it with death and evil spirits. The Celtic priests - called the Druids - tried to scare away the demons of evil and death. They built huge bonfires for that
Haigus, millesse sureb aastas üpris suur hulk inimesi ning mis levib bakteri kaudu toidu, haava ning soolestiku teel. 3-staadiumiline nakkushaigus, mis kahjustab elundkondi nagu süda, luustik ning nahk. Haugusjuhtumite arv on viimaste aastatega kahanenud. Tekitajaks on bakter nimega Treponema Pallidium Pallidum. Levib bakteriga, mida kannavad edasi loomad, kes ise haigusesse ei nakatu (näiteks puuk). Selle
. . 130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. Loomariigi evolutsioon- 540 400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. kambriumi plahvatus. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad Luukalad tänapäeva kalad nt. haug, ahven. 200 miljonit aastat tagasi ilmusid : IMETAJAD on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt
vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel. · Taimedes toodavad hormoone rakud, loomadel sünteesitakse neid erilistes elundites. · Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik. · Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, loomad aga tavaliselt mitte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
