Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib- olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `.
hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57.aastal "Rongisõiduga", tema luule on lüüriline ja südamlik. Ain Kaalep On olnud luule tõlkija. Ta kasutab ajalooliselt välja kujunenud luulevorme ja laiemaski mõttes ajalooliselt mõtlevat ja klassikalist vaimu. Artur Alliksaar A.Alliksaare tekstide avaldamist pidurdas tsensuur. Kasseti põlvkond 60. aastatel astus esile nn kasseti põlvkond (Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin), kes alustas reeglina
Trubaduuride luule Luule nimetus tuleneb poeedi provanssaalikeelsest nimetusest trubaduur. Provanssaali luule on omakorda nimetatud Lõuna-Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provansi järgi. Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud. Lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas.
FUTURISM 20.saj oli esimeseks modernistlikuks kirjandusvooluks futurism, mis kujunes välja Itaalias enne I MS. Futuristid eirasid mineviku traditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Loobuti kirjavahemärkidest, kasutati sageli ainult üht liiki sõnu. Futurism leidis laia kõlapinda Venemaal, eriti Majakoski kirjanduses. Futurism kirjandusvooluna hääbus 1924.aastal. KUBISM sai alguse prantsuse maalikunstist 20.saj. alguses ja jõudis sealt ka kirjandusse. Seda kirjandusvoolu iseloomustab selguse taotlus, esemete ja olendite kujutamise taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Sisult oli teise järguline tähtsus, rohkem rõhutati vormi. Voolule pani aluse prantsuse luuletaja Apollinaire, kes püüdis kõigele oma luuletustele anda geomeetrilist vormi, ka loobus ta kirjavahemärkidest. DADAISM kirjandusvool mis oli sürrealismi eelkäija, sai alguse 1916. aastal Sveitsis. Kirjandusvool sai oma nime prantsuse keelest, kus ,,d...
Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse
ROMANTILINE LUULE. KT Romantism - Romantism vastandus valgustusaja seisukohtadele (ratsionalism, usk mõistuse jõusse). - Romantismi tunnused (7). 1.Idealism, hingelise ja vaimse pidamine tähtsamaks materiaalsest, usk jumalasse. 2.Tunnete ja fantaasia asetamine mõistusest kõrgemale. 3.Igapäevasest tõelisusest ja argielust põgenemine ja kõige ebatavalise, üleloomuliku, reeglipäratu ja eriskummalise hindamine. 4
_ Mis on Shelley poliitiliste luuletuste teema? Türannia on vale, vabadus, loovus, harmoonia. _ Mille poolest on kirjandusloos oluline Shelley abikaasa Mary? Kirjutas ,,Frankensteini" _ Nimeta Shelley 2 pamfletti ,,Ateismi vajalikkusest", ,,Pöördumine Iiri rahva poole", 2 poeemi ,,Kuninganna Mab", ,,Alastor ehk üksinduse vaim", 1 traktaat ,,Luule kaitse", 1 novell ,,Palgamõrtsukad" ja 3 draamat ,,Vabastatud Prometheus" ,,Hellas" ,,Cenci" _ Millised on tema luule teemad? Loodus, luule väärtus 6. J. Keats _ Kellena Keats tegutses? velskrina, haavaarstina _ Mis teda luuletamise juures inspireeris? antiikne klassika _ Nimeta Keatsi 2 luulekogu. ,,Luuletusi", ,,Lamia ja teisi luuletusi" _ Mis on Keatsi luule põhiteema? üldinimlik iluihalus. Ta samastas ilu tõega. 7. G. G. Byron _ Missugune on Byroni elukäik? Raske Miks on sunnitud kodumaalt lahkuma? Kuna ta poolõde laimab teda, et laps olla tema. Kus tunneb end kindlamalt kui ?Inglismaal? (Lühidalt)
on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20.sajandi alguseks vabanes eesti lüürika vähehaaval järelärkamisajale omasest ilutsemisest
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdluse...
suurte arvudega osutusid just need tasandid sobivaks statistiliste meetodite kasutamisel neile omase matemaatilise aparatuuriga. Ulatusliku statistilise materjali kaasamine aitas luua niisugused tööd, nagu K. Taranovsky klassikaline uurimus vene kahesilbilistest värsimõõtudest,2 matemaatilise täppisaparatuuri kasutamine aga lubas ehitada XX sajandi luulele omaste kõige keerukamate rütmistruktuuride veenvad mudelid.3 Kuid järgmisele astmele siirdumine, näiteks katsed luua luule sagedussõnastikud, näitas täie veenvusega, et kõrgema tasandi materjali juurde asudes, millega kaasnes elementide arvu vähendamine ja semantilisuse järsk tõus, kerkib üles vajadus täiendada statistilisi meetodeid strukturaalsetega. Värsiteooria edasine areng nõuab luuleteose struktuuri põhiprobleemide läbitöötamist. Nõnda kaob tühik värsi madalaimate tasandite uurimise ning kirjandusloo samuti küllalt läbitöötatud problemaatika vahel.
Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Luuletaja mainib oma luules ''musta Veenust'', kes on talle muusaks. Baudelaire luule on eriline ja eristatav teiste luuletajate luuletustest. Milline on Baudelairelik luule ja kust leida näiteid tänapäevast? Charles- Pierre Baudelaire luulet iseloomustab eraklik ja veider tegelane. Tema luuletustest tunneb selle kohe ära, kuidas minategelane on luuletuses üksik või natuke imelik. Luuletuses ''Päike'' saab sellest aru üsna lihtsasti. Piisab vaid kahest reast ja juba mõistetakse seda. ''Ma tihti aguleis käin ubrikute vahel, kus varjul pesapaik on igal inimpahel
" Päikese kadumist-tõusmist võrreldakse inimese lahkumisega varjuriiki. Luuletaja arvates on just poolvalguses romantiline ja õiglane surra. Teine olulisemaid naisluuletajaid Venemaal oli Anna Ahmatova (1889-1966). Tema hilisemas luules on oluline küüditamisest tulenev surmatemaatika. ,,Surmatähed me kohal taevas,/ veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa. Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei lahku mälestustest kunagi. Sind viisid nad koidiku kumal, Ma saatsin sind silmavees Kui surnut nii abitumalt, Lapsed nutsid toas hämarduvas, Küünal vaakus ikooni ees. Su huuli pühamu paistel,
Gustav Suitsu luule ,,Iga Eesti kirjanik, kes ei nõjatu väliseeskujudele, vaid loob iseseisvalt, on tõupärane ning rahvuslik kirjanik." Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus". Mina tunnetan selles luuletuses veidi masendust, kuid ka uue alguse ja parema ootust. Lootuse ja uue jõu leidmist on kajastanud Gustav Suits ka luuletuses ,,Nooruse aeg" ridades ,,Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides ...
16. Riim Mul voodil vedeleb sokk; lemmik muusika on rokk. Ketramiseks kena vokk; aiamaal puidust tokk. Kgis toimetab kokk; pliidil seisab pott. Laual lebab sott; keldris seilab rott. Autor: Alvaro-Mati Viilver 17. Uus Igal lapsel on oma kool; autol vahva rool. Istumiseks vajalik on tool; toidu sisse panemiseks sool. Jes on veevool; inimeste vahel hool. Mrki laskmiseks nool; tammepuu on noor. Peol esines laulukoor; autoteel helendas valgusfoor. Autor: Alvaro-Mati Viilver 18. Minu luule Ma mtlen muust; Lastele rgin kuust. Inimene koosneb luust; Hingehk tuleb suust. Laud tehtud on puust; tuldud on ajast uuest. Autor: Alvaro-Mati Viilver 19. Riim... ra piina kassi; tule nita passi. Mul aeti tuba sassi; tee valati tassi. Ma alandama pean kehamassi; tundma inimeste rassi. Toas jookseb kass; taskus vedeleb pass. Poodi lks noor Sass; telekast vaatasin marssi. Autor: Alvaro-Mati Viilver 20. Elu Elu on; nii ja naa. Kord les; kord allamge. Kuidas sul; on tuju. Nnda su;
mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist, on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Koorimeelika viljakaim luuletaja oli Pindaros. anakreontiline luule on elurõõmu, armastust ja veini elegantses vormis ülistav luule (Neithal)
ПРОЩАНИЕ Она лепечет так небрежно, Bella ahmadulina Она так тонко весела, А напоследок я скажу: Ее глаза так полны чувством, прощай, любить не обязуйся. Вечор она с таким искусством С ума схожу. Иль восхожу Из-под накрытого стола к высокой степени безумства. Мне свою ножку подала. Как ты любил? - ты пригубил погибели. Не в этом дело. О ТЕБЕ Как ты любил? - ты погубил, Nikolai kumilev но погубил так неумело. Жестокость промаха... О, нет О тебе, о тебе, о тебе, тебе прощенья. Живо тело Ничего, ничего обо мне! и бродит, видит белый свет, В человеческой, темной судьбе но тело мое опустело. Ты - крылатый призыв к Работу малую ви...
kõik see oleks asjata. Unes ja luules Luuletus on kui unenägu, luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus. Luuletus on kootud vaikusest õhkõrn sall, mis vaevata Läbi sõrmuse libiseb. Doris Kareva *** Mis on see inimese osa siin laias ilmas? End mitte ära magada. Pea seda silmas. Juhan Viiding Luule koondportree „Luule, see ei tule tuulest ega kuku käisest ka.“ „Silmade jaoks kirjutatud luule kuulamine kõrvaga on sageli piinlik ja piinav: hääl rikub luuletuse vaikuse.“ „Luules pole muud tehnoloogiat kui aju keel ja kultuur.“ „Luule saab hakkama ka infrastruktuurideta.“ Aitäh kuulamast!
Laululine luule Denis Kotov Lõbus Lihtne Tabav Video https://www.youtube.com/watch?v=KlZfB6xtMls Tänan kuulamast!
Underi noorusjärku esindavad: 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 ,,Sonetid" (1917) 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget ,,Eelõitseng" (1918) kõige varasemad värsid 1904-1913 1981 - MU SÜDA LAULAB. aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule ,,Sinine puri" ( 1912) jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealate võimalusi ,,Eluõitseng" ,,Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö:/ ta on aastate hool ja valude töö" (,,Õnne ootel") · Luulemaailm: * minakeskne * küllastatud armastusest * küllastatud looduselamustest * muud motiivid sellesse ei pääse * tundesiirus
Marie Under(Marie Hacker, Marie Adson) Koostas: Kool: Aeg: Marie Under Marie Underi eluaastad olid 1883-1980a. Luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie õppis 4-aastaselt lugema ning hakkas 13- aastaselt luuletama. Under käis 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Teosed Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav
Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Alliksaare loomingus eristuvad selgelt kaks järku, mille murdekoht läheb 1950- ja 1960-ndate vahelt. Alliksaar kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Tähtsaim looming oli "Olematus võiks ju olemata olla". Varem oli talle luule keel õilsate eesmäärkide elluviimis vahend , hiljem sai sellest eesmärk omaette. Alliksaar oli esimene avangardne modernist sõjajärgses kodumaises kirjanduses. Mulle meeldib Alliksaare loomingust väga luuletus ,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin
Mure on üle maa, üle põuase Maarjamaa. Ma olen kisendanud kinnise suuga. Viimaste aastakümnete statistika näitab, et märtsikuu näitajad ujuvad vastuvoolu aasta keskmise õhutemperatuuri tõusuga. Ma kardan, need pilved, mis teavas, need toovad vist lund. Mingi hirm ja tusk mind vaevab, jälle nägin ma koledat und. Langes lund, langes verist lund. Valu salvas südamesse, lumi langes hingedesse. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks. Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhu...
mõõtkava. Finaal: võimalus lavastada maailmalõpp. Positiivsed tegelased jürka ja juula olid läbivalt lihtsad, loomulikd, realistlikud. Negatiivsed tegelased: ants, seadusesilm jt olid mängitud krotseskis, hüsteerilised, vigurdavad väänlevad ja karjuvad väga ebaloomulikud. Kui jürka läheb antsuga kaasa siis hakkab ka ebaloomulikult käituma. Negatiivsed tegelased mängiti hoopis teistel alustel kui positiivsed. ,,Kauka jumal" - 1977. Tagore ja Yuan Zheni luule lindilt Heikki Haravee, eesti rahvalaulud Anne Maasik, Liis Bender. ,,Polonees 1945" - 1976. Muusika : ansambel Suuk, süntekal kujutatud muusika. 12.Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk
Kui ma koolist ära jooksin ja räästad tilguvad Mõnikord reegleid tundmata neid rikun Kui põgenedes rahu leida püüan Jooksin jälle koolist ära Sellel lörtsisel kevadpäeval Kui päike paistis Kõik tilkus ja peegeldas Sundis mu silmad kissi Kui keegi mult küsiks, miks läksin Õigustust, põhjendus mul polnud Vahelejäänud ju niikuinii olen: Hirmust mahakirjutamata konspektid Kõik need ausalt saadud kahed Ja hingest kirjatööd hindega "kolm" Lihtsalt pettun Ja kahtlen vahel Kas milleski muuks Kui mõttetuks vormiks Mind üldse on vaja Sellest jooksus päevast Ei muutu midagi Ainult mina püüan kasvada Mitte riigis, vaid betoonlinnas Kus kõik hävib Nii sundimatult igast reeglist Eal mõistmata mind hukka Rahulikult püüan olla Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võik...
KIRJUTUS ALBUMISSE Just nagu hauakivi pealt Kui veerenud on aastad ja mõnd nime möödakäija loeb siit loed mu nime, mõtle siis su pilku mõtlikku mu read kui surnule mu peale sa, sel lehel köitku samal moel. sest süda maetud on mul siin. George Gordon Byron LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse ; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuva...
kuid tean, et sinuga on ülihea, kui õhtu tulles on me tuba pime ja sina avad naudinguterea. Ei uuri ma su püksilõiget, nime, ei sinu soeng mind vaimustusse vea. Kuid, teineteist et meie kompasime, Euroopa kaua mäletama peab. Me kaardusime teineteise kaisus, mu pihu alla sattus sinu naisus ja välja kutsus kauni häbiteo. See oli päiksepaisteliselt sorav. Ma karglesin su kaevul nagu orav ja paika panin surematu eo. Eesti luule antoloogia Kolm kosmogoonilist etüüdi II Sul on sada salaihu. Igas sada salakihu. Kokku teeb see kümme tuhat. Luited ja luhad. Leegid ja tuhad. Kuhu meid uhab see püha puhang? See, mis praegu nii lõkatab, see, mis praegu nii rõkatab, kartusi milles ei võpata, see, mis praegu nii lõbusalt luikab, see, mis praegu nii tuliselt tuikab, kõigele üleolevalt muigab, ükskord on tuskadetagune, ükskord on valudealune,
Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) väga omapärases kirjastiilis,
Puhtsüdamlik ülestunnistus Armastan Teid kuigi ei mõista, Hoolimata, et see töö ja vaev on vastutasuta, Ja selles õnnetus rumaluses hõiskan: Olen Sul jalge ees, kasuta! See vanusele mul mitte kohane, On aeg, on aeg mul olla targem. Kõikide nende joonte kohaselt, On's see sära nimega armastus... Veel valgem. Teieta igavus võtab must võimust haigutan, Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan. Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt...
Milleks meile luule? Juba vanad Egiptlased pidasid raamatukogusid oma hingeapteegiks. Sõnaline väljendusrikkus, hinge avarus ja sõna jõud, ehk see mis sõna taga, loob luule ainulaadsuse, kandvuse ja tekitab kooskõla mõistmisvõimelises lugejas. Öelda lihtsalt ja tabavalt harjumuspärase kohta, on enam väärt kui mistahes juurdumata uuendamise katse. Milleks meile on ikkagi tänapäeval luulet vaja? Lugesin internetist veebileheküljelt terviseleht. ee, et poeesiat on palju analüüsitud, kuidas luule mõjub meie psüühikale. Kliinilised tähelepanekud näitavad, et mida tugevam on stress,
Doris Kareva luule(lühidalt) Luules valitseb range vorm, luuletuste p]hiteema on armastus, selle saamine ja saamatus. Armastusel on naiselik nägu. Esikogu ``Päevapildid`` ilmus aastal 1978. Keelekasutus on lüüriline, valitseb artistism. Luule peegeldab emotsioone, loomingus on kaks voolu:uusromantism ja ja sümbolism. 1986 ilmub luulekogu ``Vari ja Viiv``autor näitab oma armastuskogemust.
Tutvustan Gustav Suitsu luulet kogude ,,Elu ja tuli" ja ,,Tuulemaa" põhjal. ,,Elu ja tuli" 3 luuletust. ,,Tuulemaa" iga aastaaja kohta üks luuletus. ,,Elu ja tuli" 1905 1. Luuletus ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma." Ning lõpuks on kätte jõudnud päev, mil kõik takistused on põgenenud ta teelt. On aeg, mil saab juua joobunuks end armastusest! 2. Luuletus ,,Mehed" Luuletus räägib sellest, et mehed on vaprad, tugevad ning oma tõekspidamistele alati truud. ,,.. mehi ei kohuta surm ega haud." ,,.. kindlad on mehed aatele truud." ,,.. mehed seisav...
Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50) ,,Kirsipuu varjus" (1948-49) ,,Ehatuulte maa" (1937-39) ,,1343" (1933) Uku Masingu luule keeruline ülesehitus ning stiil looduskujundid jumal, kellega kõnelda inimese raske elu Uku Masing on öelnud: ,,Kõige hingelähedasemaks eesti luuletajaks on mulle Enno, kuid kunagi meeldis ka Alle"
Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e. Algriim sõnade esihäälikute kunsti kavatsuslik kordus assonants-e.algriim sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e.stroofid sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Onegini stroof-luuletus mis sisaldab 14 rida Poeem-lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad-tänapäeval jutustav luuletus mille sisu on fantastiline ajalooline või heroiline
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm,
kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. 6. Mis iseloomustab 70-ndate aastate kirjandust?
Lydia Koidula luule. ,,Sügis" Juba kase ladvalt lehed langvad, kõle tuul käib üle kesamaa. Aastakellal rõõmuhääl on lõppend, viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled, pikkamisi pead veel tõstad sa? Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepu...
GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt. ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammu...
Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine. Veel viimse õhtukiire liblik õlal, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? nüüd koidukargust ootab meelekoht. Kas muutub täna minu elulugu? Ta ikka olnud iseenda oht. Ah, mina olen juba seda sugu, Nü...
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim)
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
Juhan Liivi luule Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. ...
Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. ...
Koidula luule analüüs Kiindumus isamaasse: ,,Mu isamaa on minu arm!" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb. Mu isamaa! ,,Sind surmani!" Snd surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev eesti rada, Mu lehkav ismaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel! ,,Kaugelt koju tulles" Eestimaa,Eestimaa- Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda....
Õnn Vabavärsiline luule Õnn on kõikjal meie ümber. Ta on õhus, asjades, kuid ka meie südametes. Kõigi jaoks on õnn erimoodi. Ta küll eksisteerib erineval kujul, erinevas situatsioonis ja ajal, kuid õnn jääb alati selleks, mida ta on loodud tegema... Et meid õnnelikuks muuta, meie eludesse päikest tuua. Paljude jaoks on õnn armastus, pere ja sõbrad tema ümber. Kuid, mis on õnn mõne teise jaoks? Mõne jaoks on õnn raha, hea toit, hea tervis, hobi, muusika, suvi või sport. See paneb naerma,
kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2
Liivi luule analüüs 2. Millest luuletus räägib ning mis on selle teema? ,,Pääsuke" Luuletus räägib loodusest, spetsiifilisemalt pääsukesest, kes on äsja lõunamaalt tagasi jõudnud ning laulab kevadisel ajal õues. ,,Sina ja mina" -Tegu on armastusluuletusega. Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu. ,,Noor-Eestile" See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale. Luuletuses kirjutab Juhan Liiv, et teda pole mõtet väärtustada ning lisaks veel haletseb ennast, kuid ülistab Eesti rahvast, Eesti loodust ning Eesti riiki üldiselt. ,,Emale" Tegu on autobiograafilise luuletusega, mille on kirjutanud Liiv oma emale. Luuletuse tekstist võib välja lugeda, et Liiv on kõige eest, mis tema ema talle teinud on ning kuidas ta teda kasvatas, väga tänulik ja on tunda ka ...
- Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma häälekandja Looming, asutaja Tuglas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
