Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, ...
Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th) Välisresidentide osakaal on 42% riigi elanikkonnast, mis on kõrgeim määr kogu Euroopas. Riigikord Luksemburgis on parlamentaarne esindusdemokraatia koos konstitutsioonilise monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev Suurhertsogiriik. Luksemburg on Euroopa Liidu, NATO, ÜRO, Beneluxi ja Lääne-Euroopa Liidu asutajaliige. Pealinnas Luxembourgis, mis on ühtlasi ka riigi suurim linn, asuvad mitmed Euroopa Liidu institutsioonid. Majandus Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus. Teenused, eelkõige pangandus ja muud finantsteenused, moodustavad peamise osa sisemajamajanduse koguproduktist (SKP).
Luksemburg Ats Püvi TT14 Asukoht Luksemburg Luksemburg on merepiirita väikeriik K esk-Euroopas. Pindala 2586 km² Rahvaarv 502200 (2010) Rahaühik EUR Riigikeeled: Prantsuse, saksa ja letseburgi Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia Lipp Vapp Rahvastik Luksemburgi etiniline koosseis: luksemburglased 63,1% portugallased 13,3% prantslased 4,5% itaallased 4,3% sakslased 2,3% teised EL-i rahvused 7,3% muud 5,2%.
Luksemburg Juhendas: Maiga Purgats Koostas: Merilin Aardevälja 9b Midagi Luksemburgist Pindala: 2586 km2 Rahvaarv: 463 273 Pealinn: Luxembourg Riigikeeled: saksa, prantsuse, letseburgi Valitsus: suurhertsogiriik, demokraatia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Monarhia Valitseja suurhertsog Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile- saadikutekojale (64 liiget) Täidesaatva võimu teostavad suurhertsog ja valitsus Valdused Luksemburgis on 12 maakonda Riik on jaotatud 3-ks osaks Asub Lääne- Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel Suurhertsog Henri (1955) Täisnimi Henri Albert Gabriel Félix Marie Guillaume Valitseb alates 2000. aastast Päris trooni oma isalt Perekond Abikaasa: suurhertsoginna Maria Teresa Lapsed: prints ...
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK ANETT USKA 10.A 2010 Üldinfo Luksemburgi kohta väikeriik KeskEuroopas ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa ning tal puudub väljapääs merele Pealinn: Luxembourg (76 000 elanikku) Pindala : 2586 km2 Suurhertsog: Henri Riigikord: põhiseaduslik monarhia Riigikeel(ed): prantsuse, saksa ja letseburgi Rahaühik : Euro Turistid : Käib aastajooksul 400 000 turisti Kliima : Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohkete sademetega, seda eriti suve lõpus Luksemburgi vaatamisväärsused: LUXEMBOURG PILT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Asub kivine massif Teine tase eespool liitumiskoht Kolmas tase jõgede Alzette ja Pétrusse Neljas tase Tänaseks on linn Viies tase Luxembourg üks rikkamaid linnu maailmas L...
Prantsusmaa Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning ...
1.1 Riigi üldandmed Luksemburgi pindala on 2 586.4 ruutkilomeetrit. Inimesi elab seal 493 500. Riigi pealinn on Luxembourg, mis on ka riigi suurim linn. Selle pindala on 51.46 ruutkilomeetrit. Pealinna rahvaarv on 88 586. Riigikeel on luksemburgi keel, administratiivkeeled on prantsuse, saksa ja luksemburgi keel. 1.2 Geograafiline asend Luxembourg asub Euroopa keskosas. Riiki ümbritsevad idast Saksamaa, põhjast ja läänest Belgia, lõunast Prantsusmaa. Riigil veepiir puudub. Luksemburg asub Ardennide mäestiku lõunaserval (vt Joonis 1). Joonis 1. Luksemburgi ja tema naaberriikide kaart 3 1.3 Loodus Pealinn Luxembourg asub 300 meetri kõrgusel merepinnast. Riigi põhjapoolse kolmandiku nimi on Oesling, mis on riigi mägine osa. Seal asub ka Luksemburgi kõrgeim punkt, Wilwerdange, mis on 560 meetri kõrgusel merepinnast. Lõunapoolse kahe kolmandiku nimi
Luksemburg 12B 6. märts 2012 Luksemburg Lipp Riigihümn · http://www.youtube.com/watch?v=Fati6R8Osj4 · "Ons Hemecht" on Luksemburg hümn. · Selle autor oli Luksemburgi luuletaja nimega Michel Lentz Üldandmed I · ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1957) · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luksemburg · Üldpindala: 2 586 km² · Rahvaarv: 511,840 (2011) · Tihedus: 194.1 in/km 2 · Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised) Üldandmed II · Peaminister: Jean-Claude Juncker · Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) · SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim
ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34.
ITAALIA/ Italy · The ice cream cone is an Italian invention. · Eyeglasses are an Italian invention. · With almost 40 million visitors, Italy is the fourth most visited country in the world. · Italy`s national dish is pasta. The average Italian cunsumes 25 kg of pasta a year. · The colours of the Italian flag represent three virtues: hope (green), faith (white), and charity (red). · Parmesan cheese originated in the area around Parma, Italy. Italians also created many other cheeses, including gorgonzola, mozzarella, provolone, and ricotta. No one knows when the pizza was invented, but the people of Naples made it populaar. · Most of Italy's natural flora and fauna has disappeared due to centuries of cultivation. Most of its natural wildlife has also disappeared due to over-hunting · No other country in Europe has as many volcanoes as Italy. This is because the Italian p...
Tegelikult on enamik Lääne-Euroopa riike väga kõrgelt arenenud. Eesti on Suurbritanniast arengu poolest mahajäänum Euroopa Liidu piirkond. Eestis on suhteliselt madal keskmine oodatav eluiga ja madalam SKT. Tegelikult on Eesti kõigi näitajate poolest nõrgemalt arenenud kui Suurbritannia. Eesti negatiivne iive on väga suureks probleemiks. Diagrammid nende riikide erinevuse kohta on Lisas 4. Kui neid kõiki diagramme vaadata, on näha, et Suurbritannia on kõrgelt arenenud riik, kuid Luksemburg on veelgi kõrgemalt arenenud. Eesti on suhteliselt madala arengutasemega riik, kuid osa näitajate poolt edestab Argentiinat. Uganda on minu võrdluses olnud riikidest kõige mahajäänum, vaesem ja viletsam. Inimarenguindeksi HDI võrdlustabel ja diagramm selle muutumise kohta asub Lisas 5. 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010 Suurbritannias elab natuke üle 60 miljoni inimese, mis tähendab, et ta on Euroopa Liidu
Euroopa Liit 1.Euroopa söe -ja teraseühendus 1951(ESTÜ) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 2.Rooma lepingute sõlmimine 1957- Euroopa Majandusõhendus(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa,
Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourg on väikeriik Kesk Euroopas. Pealinn on Luksemburg. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Tal puudub väljapääs merele, kui ta asub Pétrusse'i ja Alzette'i jõe ühinemiskohas. Esmakordselt mainitakse Luxembourgi 963. aastal. 1244. aastal sai linnaõigused. 1354. aastast on Luksemburgi hertsogiriigi keskus. Kuulub ELi alates 1957. aastast.
NATO-sse kuuluvad riigid EL-i kuuluvad riigid Albaania Austria Ameerika Ühendriigid Belgia Belgia Bulgaaria Bulgaaria Eesti Eesti Hispaania Hispaania Holland Holland Iirimaa Horvaatia Itaalia Island Kreeka Itaalia Küpros Kanada Leedu Kreeka Luksemburg Leedu Läti Luksemburg Malta Läti Poola Norra Portugal Poola Prantsusmaa Portugal Rootsi Prantsusmaa Rumeenia Rumeenia Saksamaa Saksamaa Slovakkia Slovakkia Sloveenia Sloveenia Soome Suurbritannia Suurbritannia Taani Taani Tsehhi Tsehhi
Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Tootmissoovitused, kaubandus, koostöö. Bulgaaria, Kuuba,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia
Euroopa Liidu liikmesriigid Esimesed 15 riiki : 1. Belgia Brüssel asutajaliige 2. Itaalia Rooma asutajaliige 3. Luksemburg Luksemburg asutajaliige 4. Madalmaad (Holland) - Amsterdam asutajaliige 5. Prantsusmaa Pariis asutajaliige 6. Saksamaa Berliin asutajaliige 7. Taani Kopenhaagen 1973 8. Iirimaa Dublin - 1973 9. Ühendkuningriik London - 1973 10. Kreeka Ateena - 1981 11. Hispaania Madrid - 1986 12. Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus
Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit on 1. jaanuarist 2007a. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004.
Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse
Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel (Austria, Soome ja Rootsi). Praegu saavad Norra, Island ja Liechtenstein osa Euroopa Liidu majanduspiirkonna hüvedest, kuid nad ei kuulu EL-i. Nii ei jäänud EFTA riigid majanduslikku isolatsiooni. III EL-i KÕIK laienemisringid 1. laienemisring (1951) ESTÜ asutajariigid : Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. vt . Pariisi lepingut. 2. laienemisring (1973) Liitusid : Iirimaa, Taani, Ühendkuningriigid Varasem liitumine oli olnud võimatu prantsuse presidendi de Gaulle'i boikoti tõtu nendele riikidele. Samuti ei tahtnud SB ja Taani loovutada osa oma iseseisvusest riikideülesele institutsioonile. Ajendas EL-iga liituma aga soov mitte jääda kaubanduslikku isolatsiooni. Kuigi ka Norrale esitati liitumisettepanek, lükati see rahvahääletusel tagasi. 3. laienemisring (1981) Liitus: Kreeka
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta
Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima liidu sihte. Riigil peab olema avaliku halduse sektor. Rooma leping- rahvusvaheline leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Lepingu algne nimetus oli Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, kuid Maastrichti lepinguga kustutati sõna "majandus-" ning muudetud redaktsioonis on seega lepingu nimi "Euroopa Ühenduse asutamisleping." Lepingu sõlmisid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 2. ELi põhiinstitutsioonid ja nende tegutsemise põhimõtted: Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
Balti Nõukogu 1993 Eesti, Läti ja Leedu organ Balti riigi pealinnas[ Benelux Benelux 1944 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg Beneluxi maade vahelise tolliliidu[1] loomises lepiti algselt kokku 1944. aastal. Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis
• Kogu Euroopa oli tugevalt saanud kahjustada lahingutes • Inimesed olid füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud • Majanduslikud raskused • Riikidevahelise kaubanduse kommunikatsiooniühendused olid hävitatud • Muutunud riigipiirid • Jätkuv oht julgeolekule • Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit) Lääne- Euroopa riigid • Austria • Belgia • Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väljaarenemine (vanaduspension, töötu abiraha) • Inflatsiooni kahandati emissiooniga (raha juurdetrükk, väärtpaberid, krediit) • Agraarrevolutsioon- sordiaretus, tootmise mehhaniseerimine, väetised (ületootmine)
Kaks erinevat maailmavaadet Kommunism (Nõukogude Liit ) Demokraatia (USA Lääne demokraatia) Kuidas mõjutas Marshalli plaan ja Trumani doktriin Euroopat? Trumani doktriin . . . Marshalli plaan . . . Mis on Rahvasteliit? Rahvasteliit on . . . Elulood . . . ? Ebaõnnetumised . . . ? Euroopa Liidu loomine . . . Euroopa Liidu asutajariigid oli : kokku 6 riiki kolm suurt riiki Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia kolm väikest riiki -Belgia, Holland, Luksemburg Asutajariigid ja nende motiivid Suurriigid : Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa eesmärgid ... Väikeriigid : Holland, Belgia ja Luksemburg eesmärgid ... Euroopa Liidu asutamisleping Kuidas toimus asutamisleping . . . ? Kas esimene leping oli Roomas? EI, pigem . . . Euroopa Söe- ja Teraseühendus = ESTÜ 18.aprill 1951, ESTÜ asutamisleping Pariisis Edasised liitumised . . . Esimene laienemine toimus 1973.aastal. 1973 - Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik 1981 - Kreeka
-29.94 miljonit • Töötud isikud: -10.3% (maailmas järjestuselt 108-s) • Allpool vaesuse piiri olevad isikud: -7.9% • Inflatsioon: -0.7% MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafiline asend • Piirneb järgmiste riikidega: -Hispaania -Belgia -Luksemburg -Saksamaa -Šveits -Itaalia -Monaco • Paikneb Vahemere, Atlandi ookeani ja La Manche’i väina ääres Eksport • Prantsusmaa ekspordib: -Saksama -Hiina -Itaalia -Hispaania -Belgia ja Luksemburg -Suurbritannia -Holland Import • Impordib neist riikidest: -Saksamaa -Belgia -Itaalia -Hispaania -Holland -Suurbritannia -USA Maavarad • Prantusmaal leiduvad maavarad: -Kivisüsi -Maagaas -Nafta -Uraanium -Raud -Boksiit Boksiit -Kaaliumkloriid/naatriumkloriid -Väävel Raudteevõrgustik • 2012 seisuga raudteevõrgustik 30 013km pikkune • Prantsusmaad katavad suuresti kiirrongide rööpad Lennujaamad
Euroopa Liit Euroopa Liidu ideele pani aluse Robert Schuman 9. mail 1950. Mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Euroopa Söe- ja Teraseühendus sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa.
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid ...
Nõukogu tuleb kokku Brüsselis üheksa kuud aastas ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil
aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · Regioonide Komitee · Euroopa Ombudsman Ajalugu
raudse eesriidega, st eraldati muust maailmast. VÕIDURELVASTUMINE- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes. 2. Millal, kelle poolt ja millistel eesmärkidel loodi : NATO- 1949. Aluseks sai Põhja-Atlandi pakt, see oli üks tähtsaim sõjaline ja poliitline liit. Kaitsta kollektiivselt julgeolekud Põhja-Atlandi regioonis. Asutajaliikmed:USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Varssavi lepingu organisatsion-1955. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega. See asutati vastukaaluks NATO-le, kes oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Eurioopa Söe- ja teraseühendus-1951. Asutajad: Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest kujunes tänapäeva Euroopa Liit. Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Vastastikuse majandusabi nõukogu 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist. Euroopa riikide liidu idee sai hoogu pärast II maailmasõda.
ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951
EUROOPA LIIT AJALOOST ● Majanduslik ja poliitiline liit ● Loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased sõjad ● 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine ● Asutajaliikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. ● 28 liikmesriiki KUJUNEMINE ● 1952. aastal moodustasid Euroopa Liidu asutajariigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ● 1958. aastal moodustati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus ● 1976. aastal moodustati kolme eelneva ühenduse ühiseks juhtimiseks liit Euroopa ühendused ● 1992. aastal kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks
EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja
Euroopa Liit ? Euroopa Liidu keeled Euroopa liiduga liitunud riigid Euroopa Liidu ühisraha Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia,
Leht1 Rootsi Soome Taani Iirimaa Suurbritannia Holland Belgia Prantsusmaa Saksamaa Luksemburg Portugal Hispaania Austria Itaalia Kreeka Leedu Poola Tsehhi Slovakkia Ungari Sloveenia Malta Küpros Eesti Läti Lehekülg 1
1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa
otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühinesid 6 riiki: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1957.a
Saksa keel Anna Dvornik 10B - Saksa keel kuulub indoeuroopa keskkonna germaani rühma. - Seda kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest. - Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. Saksa keelt peetakse riigikeeleks järgmistes riikides: Saksamaa, Austria, Belgia, Liechtenstein, Luksemburg, Sveits. Saksa keele levik maailmas Kasutatus allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/German_language
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART On olemas 1) SUURRIIGID riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina 2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Robert Kalina Sündinud 29. juuni 1955 Euro pangatähtede kujundaja, kes hetkel on Austria keskpanga pangatähtede disainer Mündid Erineva suuruse, värvuse ja servaga Erinev kaal mida suurema väärtusega münt on, seda raskem ta on Erinev paksus suurema väärtusega mündid on raskemad Aversil on suures kirjas nimiväärtus, mille autor belglane Luc Luycx Eurot kasutavad maad Austria Kreeka Belgia Küpros Eesti Luksemburg Hispaania Malta Holland Portugal Iirimaa Prantsusmaa Itaalia Saksamaa Sloveenia Slovakkia Tähtsamad valuutad 1 euro = 1,3213 USA dollarit 1 euro = 108,72 Jaapani jeeni 1 euro = 0,84830 Suurbritannia naela 1 euro = 1.2617 Sveitsi franki Miks võttis Eesti kasutusele Euro? Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana
millel on 28 liikmesriiki. Oluline küsimused on ka koostöö elukeskkonna parendamise osas ning inimõigused ja rahu tagamine maailmas. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a. ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.a. Euroopa Liit rajati ning töötati välja seadustik ja reeglid 1992. Aastal Maastrichti lepinguga. 1957. aastal Belgia, Holland, Luksemburg,Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa allkirjastasid Rooma lepingu 6 Euroopa riiki: Esimene laienemisperiood Suurbritannia, Iirimaa ja Taani (koos Gröönimaaga). (1973); Kreeka (1981); (1973- 1986) Hispaania ja Portugal (1986); Teine laienemisperiood Saksa (DV) (1990); Austria,Soome ja Rootsi (1995); 2004.a. Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja
Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
