Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Eesti lipp vapiga Eesti lipp Eesti lipp Pikas Hermanis
Värvide tähendus: S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Korras ja õigesti heisatud lipp annab riigipühadele erilise ülevuse. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp
väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3
Eesti lipp Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. • SININE- väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks • MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort
Treffner soovitusel rohelise valgega, mis pidi sümboliseerima rahva püüdlemist valguse poole. Läks paar aastat mööda ning 1883. aastal kuulutati Eesti Üliõpilaste Selts sinimustvalge hoidjaks ning aasta hiljem õmbles Tartu Ülikooli eesti keele lektori Karl August Hermanni naine Paula lipu valmis. Lippu ei õnnistatud Tartus, kuna kardeti baltisakslaste provokatsioone, aga Otepää kirikuõpetaja Burchard Sperrlingki ettepanekul tehti seda Otepääl. Lipp õnnistati 4. juuni õhtul kui kogu Eesti lipuna ja selllest ajast peale levis ta üle maa. Eesti rahvas võttis lipu väga kiiresti omaks, kuna nende värvidega tekkis inimestel side. Nüüd, kui eestlastel oli kujunemas tugev rahvussümbol, mille kaudu näidata ennast iseseisva kultuurilooga rahvana, ei tähendanud see siiski seda, et igal pool hakati demonstratiivset lippu lehvitama ja nõudma suuremat enesemääramisõigust. Aeg oli veel liiga raske. Esimest korda toodi
Eesti Lipp Eesti lipp Eesti lipp on riigi- ja rahvuslipp. 4. juuni 1884. aasta Otepää kirikla. Lipu ajalugu Võeti kasutusele Tartu Ulikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4.juunil 1884. 24.veebruarul 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.novembril 1918. Lipuvärvide tähendus sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv valge rahva püüd õnne ja valguse poole Eesti lipu mõõdud Normaalsuurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 Heiskamine ja langetamine Heisatakse päikesetõusul,kell 8.00
Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Autor Tiit Lääne 2007 Mina valisin selle raamatu just sellepärast, et mind meeletult huvitavad kunagised kergejõustikutähed Eestist ja tervest maailmas. Valisin ka seepärast, et ma ise olen 14 aastat tegelenud kergejõustikuga ja alates 2009 aastast olen Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi kergejõustiku treener. 2000-2013 kuulusin Viljandi kergejõustiku seltsi Sakala nimekirja. Põhiliselt keskendun heitealadele ja mitmevõistlusele. Heino Lipp oli just täpselt selline kuju, kes tegeles ise nende aladega, mis mind kõige rohkem köidavad. Selle pärast selline kindel valik pakutud raamatute nimekirjas. Ma proovisin selle raamatuga leida vastuse paarile küsimusele. Näiteks kuidas oli sporti teha ja millised võimalused olid I maailmasõja ajal. Heino Lipu näitel sain väga hea vastuse. ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja väljaspoole NSVL väga
Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik, Jigawa osariik, Kaduna osariik, Kano osariik, Katsina osariik, Kebbi osariik, Kogi osariik, Kwara osariik, Lagose osariik, Nassarawa osariik, Nigeri osariik, Oguni osariik, Ondo osariik, Osuni osariik, Oyo osariik, Plateau osariik, Riversi osariik, Sokoto osariik, Zamfara osariik, Taraba osariik ja Yobe osariik. Joonis 2. Nigeeria lipp Allikas: http://www.flags.net/NGRA.htm Joonis 3. Nigeeria vapp Allikas: http://www.ngw.nl/int/afr/ng-nat.htm Nigeeria asub Aafrika mandri lääneosas. Kuulub Musta Aafrika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Riik paikneb Atlandi ookeani lõunaosas, Guinea lahe ääres. Riiki läbivad suuremad jõed on Nigeri jõgi ja Benue jõgi. Nigeeriat läbivate jõgede suubumine Atlandi ookeanisse on soodne tingimus majanduse arengule riigis
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on
Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös käsitlen üheks ajaloo parimaks Eesti kümnevõistlejaks tunnistatud Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister
tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni. Riigilipu seaduse võttis Riigikogu vastu 27. juunil 1922. Pärast seaduse vastuvõtmist asuti
tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel, Eesti Põllumeeste Seltsi näitustel ja kooride laulupäevadel. Venestamise hoogustumisel
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil se...
Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsioonikosmose hõivamisel . Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. See on Euroopa lipp. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa ühtsuse ja identiteedi sümbol laiemas mõttes. Kuldsetest tähekestest ring sümboliseerib Euroopa rahvaste solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Tähekeste arv ei ole kuidagi seotud liikmesriikide arvuga. Lipul on kaksteist tähekest, kuna see arv sümboliseerib tavaliselt täiuslikkust, täielikkust ja ühtsust. Seepärast jääb lipu kujundus muutumatuks, hoolimata ELi laienemistest. 9. mail 1950
Tuleb üks rändur, kellel on Staufenite sõrmus. Abt Berthold arvab, et jälle üks petis Fr, aga rändur ütleb, et tal on sõrmus, sest enne Manfredi surma oli ta mehele lubanud, et toob selle tagasi Konradile. Berthold peab rändurit hulluks, kuid annab sõrmuse siiski Konradile, kui too muutub imelikuks, haiglaseks. Sõrmuse saades tõstis ta jälle pea püsti, kuid ei öelnud midagi. Ta pani sõrmuse sõrme,see oli talle täiesti paras. II Lipp 14 aastaselt kuulutati Konrad täisealiseks (siis suri valekuningas Manfred). Konrad leinas siiski oma isa poolvenda Mafredit. Noor hertsog oli muutunud, tõstis pea püsti, tunnistas oma kõrget päritolu. Kogu suve sõitis ta svaabimaal ringi, kus ta võeti rõõmu ja auavaldustega vastu. Külastas om esivanemate lossi Waiblingenis, kus oli laadapäev ja näitlejad kandsid ette Hohenstaufenite kroonika. Hertsogit mängib veiderdaja. Konrad
1081 ² 10 498 500 10 380 ./² (84,83 %) (2,44 %) (1,60 %) (1,20%) (0,92%) (0,57%) . e py . 20 , . - - - . . p 1931 130 350 7 .
Topic The United States of America The U.S.A. is situated in the central part of the North American continent. The area of the U.S.A. is over nine million square kilometres. Its western coast is washed by Pacific Ocean and its eastern coast by the Atlantic ocean and the Gulf of Mexico. The continental United States is bounded to the North by Canada and to the South by Mexico. There are two mountain ranges in the continental United States: the Appalachians in the east and the Rockies in the west. In the very middle of the continent is the Mississippi river. The five Great lakes, between the U.S.A. and Canada, are joined together by short rivers or canals. They are connected with the Atlantic Ocean by the St. Lawrence River, and with the Hudson River by a canal. In the west of the U.S.A. there is another big lake called the Great Salt Lake. Hawaii, a...
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujutise kolme liiliad ja Püha Kolmainu.Saja aasta sõja jooksul Prantsusmaa tahtis eristuda Briti ja kasutada
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...
BRANDENBURG Sten Lepamaa TTG 12A Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BRANDENBURG FLAG Brandenburg ist ein Land im Nordosten der Bundesrepublik Deutschland. Die Landeshauptstadt ist Potsdam. Geschichte I * Als Gründungsdatum der historischen Mark Brandenburg gilt der 11. Juni 1157 * 1945 zum Land Brandenburg (ohne die Neumark östlich der Oder). In der DDR wurde die Region in drei Bezirke geteilt. 1990 wurde das Land Brandenburg als Land der Bundesrepublik Deutschland neu g...
Rääkides Gustav Suitsust, räägime kohe kindlasti ühest Eesti nimekamast luuletajast. Ta kirjutas oma elu ajal mitmeid tänini väga tuntuid ning sügava mõttelisi luuletusi. Gustav oli edukas, mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga. Paistes algus rahulik, mida aeg edasi, seda metsikumaks muutub. Tunduks nagu kohe-kohe oleks lähedal l...
Belgia kuningriik Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias man...
................3 2. MAJANDUS............................................................................................................3 3. RAHVASTIK.......................................................................................................... 3 4. AUSTRAALIA LOODUS.......................................................................................4 LISA 1. Austraalia maailmakaardil............................................................................. 5 LISA 2. Austraalia lipp................................................................................................5 LISA 3. Austraalia loomad..........................................................................................6 2 1. AUSTRAALIA ÜLDANDMED Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Austraalia riigikeeleks on inglise keel. Pealinnaks Canberra. Austraalia pea on
Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste lipuna ning pühitseti 4.06.1918. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.11.1918. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti lipuvärvide tähendus: Sinine- eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must- kodumaa mulla ja rahvakuue värv. Valge- rahva püüd õnne ja valguse poole. Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel
Portugal KP Portugal Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Riigist Riigihümn- A Portuguesa Pealinn- Lissabon Pindala- 92 391 km2 Riigikeel- portugali Rahvaarv- 10 636 900 (2010) President- Aníbal Cavaco Silva Rahaühik- euro Aastatel 1139- 1910 oli kuningriik Lipp ja vapp Lipu põhivärvid on roheline ja punane. Roheline sümboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi väljakuulutamist (1910). Värvide eraldusjoonel asub Portugali vapp. Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
A. . Click to edit Master text styles Second level Third level , Fourth level , Fifth level . 1896 . Click to edit Master text styles . Second level Third level . Fourth level C Fifth level . Click to edit Master text styles Second level . Third level , Fourth level Fifth level ...
· Ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · Sinine väljendab helget tulevikku ja tähistab põhjamaist taevast. · Must meenutab rahva minevikku ja tähistab mullapinda. · Valge märgib rahva püüdlusi vaimuvalguse poole ning tähistab talvist valget lund ja suviseid valgeid öid. · Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 x 165 · Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. · Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland
süsinikkiud, aga ei ole ka nii habras ja baasmaterjalid, millest klaaskiudu toodetakse on tunduvalt odavamad. [1] Klaaskiudmaterjali eelised võrreldes metalsete materjalidega Ei korrodeeru Ilmastikule vastupidavamad Hooldusvabad (ei vaja regulaarset värvimist) Ei püüa välku ega juhi elektrit Märgatavalt kergemad [2] http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf Eesti lipp lehvimas lipuvarda 8.dets 2013 küljes. Lõpuks kaetakse varras veel ühe tugevdava vaigukihiga. http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf 8.dets 2013 Mehaanilise töötluse käigus puuritakse lisaks varda
heisata ja millised on lipupäevad. Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga. Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tsatsua raamatut ,,Protokoll ja etikett". 2 LIPUETIKETT Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp. Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava. Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste ,,Eesti lipp" riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt erimärgiga lipud
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Madagaskar Kevin Kullerkupp MT10 Madagaskari Lipp ning Vapp Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil:
LIPUD 1. A ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I INDIA MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J JULIETT HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K KILO MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L LIMA PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13. M MIKE MINU LAEV ON PEATATAUD JA EI OMA KÄIKU VEE SUHTES 14...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Mehhiko Referaat Maarja Maasik PA08 Juhendaja Ester Raiend Tallinn 2009 Mehhiko Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos) Ametlik keel: hispaania Valitsemissüsteem: föderaalvabariik Rahvaarv: 109 miljonit Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hi...
Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN Mu isamaa...
Kreeka Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba ...
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
Wales Koostas : Klass: Contents General infor mation Facts Pictures * Flag * Arms * Snowdonia mountain * Saint David General information Wales is a countr y that is part of the United Kingdom and the island of Great Britain, bordered by England to its east and the Atlantic Ocean and Ir ish Sea to its west. Facts Country name : Wales / Cymru Motto : Cymru am byth / Wales for ever Anthem : Hen Wlad Fy Nhadau / Land of my fathers Captial : Cardiff Off icial language : Welsh / English Goverment : Devolved Goverment in a Constitutinal monarchy * Monarch : Elizabeth second * First minister : Carwyn Jones Am Legislature : UK Parliament National Assembly for Wales Area : 20 779 km² Population : 3 006 400 Currency : Pound sterling D...
docstxt/15590723093585.txt
SCOTLAND Form 7 By Marika SCOTLAND · Capital Edinburgh · Offical language English · Population 5,100,000 · Symbol thistle · Scottish food haggis ROBER BURNS · On 25th January · Greatest poet · Wrote about love, the life of working people LOCH NESS MONSTER · Huge and strange monster TARTAN · Different color · Woollen cloth THISTLE · Scotland symbol is thistle FLAG · Flag is blue and white · Name Saint Andrew's Cross SHEEP · Hundreds or thousands sheep on the hillsides CITIES · Biggest cities Glasgow, Aberdeen and Edinburgh · Aberdeen univercity town · Glasgow on the river Clyde, the biggest cities · Edinburgh capital AREA · Total 78,772 km2 · Land 97% · Water ...
Fifth level plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis. Olümpiadeviis Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, lick to edit Master text styles Second level altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, Third level kõrgemale, tugevamini"). See väljendab
KORDAMINE Eesti Vabariigis on 15 maakonda. Igal maakonnal on oma vapp ja lipp. Meie elame Ida-Virumaa maakonnas. See on meie maakonna vapp ja lipp . Meie maakonna keskus on Jõhvi. Jõhvi vapp on selline - , aga lipp on selline - . Meie kool asub Kohtla-Järvel. Kohtla-Järve on üsna suur linn. Kohtla-Järvel on oma vapp ja lipp . KÜSIMUSED 1. Mitu maakonda on Eestis? 2. Mis maakonnas sina elad? 2. Mitu linna on meie maakonnas? 2. Mis on meie maakonna keskus? 3.Mis linnas sa elad? 4.Mis linnas asub Tammiku Põhikool? 5. Nimeta meie maakonna naabermaakonnad. 6. Nimeta Eesti Vabariigi riiklikud sümbolid: 1...................................... ....... 2...................................... ....... 3...................................... 7. NimetaEesti Vabariigi
EESTI vs. SOOME EESTI SOOME LIPP EESTI Pealinn Tallinn Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Pindala - 45 226 km² Riigikeel eesti Rahvaarv - 1 342 400 (2007) Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .fi Telefonikood - 358 Soome vapp Soome ala ...
- Click to edit Master text styles Second level Third level - Fourth level Fifth level , Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level : , : , , , , Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level lick to edit Master text styles ...
Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
