Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"linnuala" - 39 õppematerjali

linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala.
thumbnail
4
doc

Natuura 2000 - seminari ettekanne

Kui ala on kinnitatud ühenduse tähtsusega alana, peab liikmesriik selle määrama 6 aasta jooksul loodushoiualana (Eesti pidi 2004. aastaks). Kõigepealt tuleb kaitse alla võtta enim ohus olevad ja suurima kaitseväärtusega alad. 6 aasta jooksul tuleb koostada kaitsekorralduskavad määratud loodushoiualade soodsa looduskaitselise seisundi tagamiseks. Linnuala on ala, mis on loodud Linnudirektiivi alusel. Linnualad valitakse Linnudirektiivi I lisa liikide ja selles lisas nimetamata regulaarsete rändavate liikide kaitseks. Eestis olid linnualade valiku aluseks 136 linnuliiki, kellest 66 on Lisa I liikide nimekirjas, ülejäänud on regulaarsed rändlinnuliigid ja kaitsekorralduslikult olulised liigid (nt rabakana). Linnualade määramisel lähtuti sellest, et igale kaitset vajavale direktiiviliigile oleks valitud vähemalt viis...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
63 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ökoloogiline jalajälg ja Natura alad

Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik alates 2008. a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Natura alasid: Põlvamaal Ahja loodusala Kanepi järvede loodusala Meelva linnuala , Meelva loodusala Meenikunno linnuala, Meenikunno loodusala Mooste loodusala Räpina loodusala Räpina poldri linnuala Võhandu jõe ürgoru loodusala Värska loodusala Pärnumaal Kabli linnuala, Kabli loodusala Kanaküla loodusala Kihnu loodusala Kikepera linnuala (Pärnumaa, Saarde vald, Sigaste küla; Pärnumaa, Surju vald, Saunametsa küla; Surju küla) Koonga tammiku loodusala Laiksaare loodusala Lavassaare linnuala, Lavassaare loodusala Lemmejõe loodusala Lindi loodusala...

Looduskaitse
31 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Nigula looduskaitseala

ala e a its k d us o o a l ul g Ni Koostas: Kaja Maiste; Gristi Adrat Juhendas: Maire Kivi Rühm: TTP-10 Asukoht Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas . Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala . Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alam-Pedja looduskaitseala

Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime ­ Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala . Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

Seal leidub palju laukaid, millede keskmine sügavus on 3m. [], [] Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk ) MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK Muraka soostikus elab mitu kaitsealust loomaliiki ning lisaks kasvab ka mitmeid haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Muraka soostiku loodus on üldjoontes ürgne ja inimeste poolt suhteliselt puutumata [] Taimestik Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage. Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Emajõgi

See on ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht. Tartu kohal on jõe ürgorg 1 km laiune ja kuni 20 m sügavune, peale Tartut ta laieneb ning aheneb uuesti alles Haaslava kohal ja on kitsas Kastreni. Jõgi on siin sirge, lookeid ning soote on vähe, kallastel on põllumaad ja soostunud orulammid. Vahetult allpool Tartut algab rahvusvaheliselt tähtis linnuala - Ropka-Ihaste luht, kus on registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa linnades. Luunjast Kavastuni on jõgi sügav, mudase põhja ja aeglase vooluga.. Emajõkke suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv Luutsna jõgi. Selles lõigus on Emajõgi kõige sügavam. Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala) Peipsi äärsel madalikul on Emajõgi aeglase vooluga, 80-120 m lai ja 6-7 m sügav. Põhi on mudane...

Hüdrobioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

Milliseid ül. täidab looduskaitseala? On kaitseala , mis on loodud säilitamiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks 119. Nim. looduskaitsealasi ja kir.? · Puhatu looduskaitseala kaitstakse: Boroni jõe orgu ja ürgmetsasid, kuulus linnuala ja suurima soostiku poolest · Alam-pedja looduskaitseala kaitstakse: rikkumata veereziimi ja ühtset loodusmaastikku kuulus suursoode ja erinevate metsatüüpide poolest · Luitemaa looduskaitseala kaitstakse : rannaniitusi , soo- ja metsakooslusi kuulus luidete poolest 120. Milliseid ül. täidab looduspark ja maastikukaitseala? Maastikukaitseala e. looduspark on kaitseala , mis on loodud maastiku säilitamiseks,...

Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Natura 2000

Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omad...

Loodus- ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

"...tervise kaitse võib õigustada kahjulikke tagajärgi ja isegi väga kahjulikke tagajärgi konkreetsetele ettevõtjatele. tervise kaitse, mida vaidlustatud määrus garanteerib, peab üles kaaluma maj kaalutlused". 2) Lappel´i kaldapealse kaasus tähtsa linnuala kaitsealana mittemääratlemist võivad õigustada üksnes üldised huvid, mis on üle direktiivi poolt kaitstud ökoloogilistest huvides. Samas leidis kohus, et maj kaalutlused ei saa ühelgi juhul (Sic !) kaaluda üles ökoloogilisi huve, mida tuleb arvestada kaitsealade määratlemisel. Kkkaitse kaitstuse kõrge taseme printsiip 7...

Õigus
317 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ramsari konventsioon

Sealsel territooriumil elab mitmeid I kategooria kaitsealuseid liike: näiteks lendorav, must-toonekurg jt. Kõige esinduslikum ongi sealne avifauna koosseis. 4 Nigula looduskaitseala Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala . Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese Põhja-Euroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, Põhja-Liivi märgala kompleksis. Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala Puhtu-Laelatu looduskaitseala on kaitsealune piirkond Läänemaal Hanila vallas. Selle pindala...

Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kihnu

klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Looduskaitse EUROOPA LIIDUS

Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, linnu- või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks. Eestis nüüd 531 loodusala kogupindalaga 1 132 068 ha ja 66 linnuala kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546; · hoiualasid 343;...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Põlvamaa loodus

Raba lääneservad toodetakse minimaalselt freesturvast. Kuivendustööde tõttu võib tekkida raba kuivamise oht, kuna kaevandamisel langetatakse veetaset kuni 2 meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala , kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu. Prioriteetsed pesitsevad linnuliigid on rukkirääk, hüüp, täpikhuik,...

Loodusturismi alused
30 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Peipsi järve ökosüsteem

Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade taimekoosluste kaitseks on Järvevälja ja Smolnitsa maastikukaitseala. Et hoida kalade liigirikkust on kalade püügi kogustele peale pandud kvoodid ja kalade kudemisajal ei tohi neid püüda....

Geoloogia
58 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kaarma vald

Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed, kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele. Kasti laht on madalaveeliste (<4 m) merelahtede, laidude, ulatuslike pillirooväljade,...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Läänemaa Suursoo

1 kategooria taimeliiki -1( nõmmluga), loomaliike - 5 ( kaljukotkas, toitekülalisena must-toonekurg , madu,- kala- ja merikotkas); 2 kategooria taimeliike -3, loomaliike- 5 (Eesti kaitsealad, 2007). Kaitsealal on seitse sihtkaise- ja seitse piiranguvööndit. Esindatud on kolm soo arenguastet: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu. Kaitseala vööndid: · Hindaste piiranguvöönd (305,7 ha) · Inka sihtkaitsevöönd (58,7 ha) · Jõe piiranguvöönd (166,4 ha) · Karuste sihtkaitsevöönd (265,9 ha) · Kõrgeraba sihtkaitsevöönd (899,4 ha) · Leotusraba sihtkaitsevöönd (1760 ha) · Linnuraba sihtkaitsevöönd (1846,4 ha) · Pillijärve piiranguvöönd (780,9 ha) · Sooristi piiranguvöönd (514,8 ha)...

Maastikuteadus
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Looduskaitse alad Põvamaal

Looduskaitsealad 1.Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala . Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

Eesti on pidanud Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi meie elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud Natura 2000 loodusalade piisavuse üle. Nende tulemusena peame leidma ja esitama Natura 2000 võrgustikku lisaalasid, et tagada vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, lammilodumetsade, kauni kuldkinga ja rohelise hiidkupra elupaikade säilimine. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub praegu kokku 66 linnuala (kogupindala 1,2 miljonit hektarit) ja 509 loodusala (kogupindala 1,0 miljonit hektarit). Kuna linnualad ja loodusalad kattuvad osaliselt, siis on meie Natura- alade kogupindala 1 422 500 hektarit, umbes pool sellest meres ja pool maismaal. Eesti kaitsealade traditsioon ulatub peaaegu saja aasta taha ja enamik meie kaitsealasid (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) kuulub ka Natura 2000 võrgustiku koosseisu...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
29 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Referaat Kihnust ja selle ajaloost.

saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle-Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar. Suur osatähtsus on rannaniitudel ja liigirikkastel aru- puisniitudel. Kihnu randa palistavad karjamaad, kus kasvab rohkesti kadakaid, eriti saare lõunaosas ja looderannikul Linaküla all. Liivastel rannavallidel leidub Eestis haruldast rand-ogaputke ja rand- kirburohtu.Piki saart kulgevat seljakut ja sellest läände jäävat liivikut katavad nõmme- ja...

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun