Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV...
Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga , mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest....
organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi...
Enamlevinud 28 päevase tsüklil on ovulatsioon 13-14 päeval. Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasvab. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munasarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette...
liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Keel – Nina-mokapeegel kaudu. Keelealune sidekoelise teljega pikk, kitsas, terav (planum nasolabiale). lihake on hästi niit- ja tipp...
väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga) • pane tähele imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine. Õendusabi põhimõtted • kaalu riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga • mõõda temperatuuri aksillaarselt või kõrvast, sest rektumi ärritus elavdab soole perisaltikat ning kutsub esile roojamist. Selle tagajärjel aga ärritub limaskest. • rahustada ja toetada last • õpeta vanemaid, informeeri tulemustest ja tegvuskavast. • õpeta pereliikmeid käsi pesema, jälgi, abista ja nõusta neid. Õendusabi põhimõtted • Kõhulahtisuse puhul joota peale igat istet • alla 2 a 50-100 ml • 2-10 a 100-200 ml • >10 a soovi järgi Organismist kaotatud mineraalainete tasakaalustamiseks on soovitav valmistada jook • 800 ml keedetud jahutatud vett 200 ml apelsinimahla ( kaaliumi asendamiseks)...
c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar...
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal....
Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad , soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja...
Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise...
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas...
*OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo....
Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha...
26) Kirjelda viljastunud munarakuga toimuvaid muudatusi esimes 7 päeva jooksul. Viljastatud munarakk pooldub mitoosi teel ja jõuab emakasse 6-7 päeva pärast, tekib põisloode, viljastumisest ja kinnitub emaka seinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku...
Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast , lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu...
III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur, *veget.paras. kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust) IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest , igemed, n.trigeminus suulagi, nahk näo piirkonnas jvm. mot. mälumislihased, keelealune süljenääre VI eemaldajanärv silmamuna liikumine VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma...
o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest , (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis...
koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked (ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud). Ninaõõne luuline alus - meenutada kolju konspektist Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Siin toimub sissehingatava õhu saneerimine - puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest on paks ja tursub kergesti mitmesuguste ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne.) - nina "läheb kinni". Ripsepiteeli karvakesed liiguvad laineliselt tagasõõrmete suunas, millega soodustatakse tolmukübemete peetumist. Limanäärmete nõre mässib tolmukübemed enda külge ja teeb sissehingatava õhu niiskemaks. Sel teel uhutakse tolmukübemed ninaneelu, kust nad koos limaga välja sülitatakse või alla neelatakse....
seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_bladder.jpg Kusepõie sein koosneb limaskestast , väga kohevast limaskestaalusest kihist e. submukoosast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt ka serooskestast. Limaskest - vooderdab põit seestpoolt ja moodustab kurde nn. põiekortse, mis põie täitumisel tasanduvad. Põie põhja piirkonnas on põiekolmnurk, mille kohal submukooskude on vähe arenenud ja limaskest kurde ei moodusta. Selle kolmnurga tippudel on kolm avaust: parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule. nende ärritus kutsub esile urineerimisakti. Lihaskestal on kolm kihti: sisemine ja välimine on pikikiududest, nende vahele jääb ringlihaskiht. Viimane neist on kõige tugevam. Kusepõiekaela piirkonnas, sisemise...
trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest . Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele...