Tüümian ehk aed-liivatee Taim on tuntud vanas Kreekas, Egiptuses ja Idamaades. Suure tervistav toime on meel, mis on korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga.
Tartu Raatuse Kool Tüümian Tartu 2013 Sisukord 1. Tüümiani kirjeldus 2. Kasvutingimused 3. Tüümiani päritolu 4. Tarbimine 5. Kasutatud allikad Tüümiani kirjeldus Aed-liivatee ehk tüümian. Välimus : Tüümian on 30-40cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas.Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on rohelised, väiksed, elliptilise kujuga ning ümara tipuga, pealt veidi läikivad alt tuhmid. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad,lillad või valkjad. Tüümian on mitmeaastane. Õitsemine : Tüümian õitseb juunist augustini. Kuid erinevad sordid õitsevad erinevatel aegadel. Maitse : Tüümian on kerget vürtsika,õrnalt magus-pehme aromaatselt sooja maitsega Vahemere-äärne ürt, mille maitse sarnaneb veidi nelgi ja majoraani omaga. Kasvutingimused Tüümian eelistab päikesepaistelist ja kuiva asukohta. Muld peab olema kerge, kuiv ja lubjarikas. Lumeta talvel on soovitav taimed katta kuus...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Taimeteed Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe 1 TALLINN 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................
Nõmm-liivatee punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee, rabanduserohi Nõmm-liivatee ei vaja loodusega kokku puutunud inimesele lähemat tutvustust. Küll võib aga alati kuulda midagi uut tema rohketest kasutamisvõimalustest. Tema nime päritolu on ilmselt selge kasvab ta ju alati väga liivasel pinnasel. Tee tuleb sellest, et taimest saab valmistada maitsva laiade kasutamisvõimalustega raviteed. Liivatee eesnimi "nõmm" rõhutab veelkord tema kasvukohta: valgusküllased liivased nõmmed. Kuid kasvukohtade mitmekesisusele viitavad sellised nimed nagu meretee, rannatee ja metsatee. Jaanitee näitab selle ravimtaime korjamise aega jaanipäeva paiku. Tegelikult saab nõmm-liivatee varte ülemisi rohtseid osi koos õitega koguda peamiselt siiski alles juulis, jaanipäeval avanevad alles esimesed õied. Nüüd aga nõmm-liivatee kui teetaime rohketest kasutusvõimalustest. Kõige lihtsam on meeles
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu
Aed-liivatee ehk tüümian Aed-liivatee annab elu tagasi Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias
jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatsokile, kurgile ja seentele. Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel.
Hoitakse külmas. Teesegusid valmistatakse mitmest üksteisest täienevast ürdist. Õied segatakse õitega, lehed lehtedega, seejärel segatakse omavahel kokku. Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht
kätte sooja ruumi, mulda või vette et tal tekkiksid juured ja hiljem võib taime istutada. 7. Millised probleemid on kahjuritega? Kahjurid kahjustavad ja hävitavad taimi. 8. Kus me kasutame veel maitsetaimi peale toitude maitsestamise? Too võimalused ja sinna ka maitsetaimede näited vähemalt kolm. Kasutame ravimina, näiteks liivateed valuvaigistina. Maitsetaimi kasutatakse ka dekoratiivseks eesmärgiks. 9. Nimetada mõni huulõieliste sugukonna maitsetaim? Liivatee, Lavendel, Liivatee, Majoraan, Piparmünt, Piparrohi, Rosmariin, Salvei, Basiilik. 10. Nimetada mõni sarikaliste sugukonna maitsetaim? Köömen, Aedtill, Petersell, Koriander
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla.
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi)
1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ...
Ida-virumaa kutsehariduskeskus juuste ja peanaha looduslik hooldus Refraat Getlyn Puri 1PJUE Juhendaja: Ulvi Aro Taimesampoon rasustele juustele Rasused juuksed vajavad põhjalikku pesemist. Raudrohi, piparmünt ja sidrunikoor värskendavad ning puhastavad põhjalikult juukseid ja peanahka. 125ml vett 1 teelusikas kuivatatud raudrohtu 1 teelusikas kuivatatud piparmünti 1 teelusikas hakitud värsket sidrunikoort 2 supilusikat looduslikku ampooni Valmistamine: Ajage vesi, taimed ja sidrun kaanega kaetud kastrulis keema. Tõstke tulelt ja laske segul 30 minutit tõmmata. Kurnake ja valage puhtasse pudelisse. Lisage lõhnatu ampoon ja loksutage hoolikalt. Kasutage ära nädala jooksul või säilitage külmkapis kuni üks kuu. Taimesampoon kuivadele juustele...
(www.femme.ee) Puhastav sidrunitoonik Võtta 1 sidrun, rohelist teed,. õunaäädikat. Pigistada 1 sidruni mahl klaasi ja lisada roheline tee ning 1 tass vett. Panna ained kaussi ja kuumutada pliidil või mikrolaineahjus umbes 5 minutit. Seejärel lisada 2 spl õunaäädikat ning segada. Valada segu pudelisse ning kanda seda nahale vatipadjakese abil kaks korda päevas. (www.eeva.ee) 8 2. TÜÜMIAN EHK LIIVATEE 2.1 Tüümiani ajaloost Tüümiani on kasutatud iidsetest aegadest tema aroomi ja maitse pärast, samuti meditsiinis selle tervislike omaduste tõttu. Vana-Kreekas kasutati tüümiani just aroomi pärast, näiteks põletati seda viirukina pühades templites. (www.tarbija24.ee) Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste
EESTIMAISED TAIMETEED Taimeteed: Teeleht Kuivatatud lehtedest tehtud teega saab röga lahtistada. Männikasvud Kasutatakse üldise nõrkuse, neuroosi ja vererohkete menstruatsioonide puhul. Männikasvudest on ka eraldatud taimseid hormoone. Vaarikalehed Aitab kõhulahtisuse puhul hästi. Vaarikavarred Aitab kõigi külmetushaiguste vastu, palavik ,köha ,kopsupõletik jms. Kanarbik Aitab liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, mao limaskesta põletiku korral. Pune Meditsiinis tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste vastu. Meliss Meliss kasvab looduslikult Krimmis, Kaukaasias ja Aasias. Meie kliimas on see 30-80 cm kõrgune taim hästi kohanenud. Vana-Rooma arstide sõnul pole melissi teed joov inimene kunagi haige. Lehti ja õisi korjatakse melissil ennem õitsemist, kuna õitseajal muutub maitse kibedaks. Melissi kasvatatakse maitse-, ravim- ja meetaimena, toidu...
Seedehäired, allergiad, maksa- ja neerufunktsiooni häired. 5. Miks võiks regulaarselt kasutatavate taimsete preparaatide kasutamise lõpetada vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks olla lõpetatud 2 nädalat enne plaanilist protseduuri. 6. Ravimtaimede teeleht, islandi samblik, sookail, liivatee, paiseleht, altee, punane päevakübar, küüslauk, saialill, raudrohi, teekummel, astelpaju, teepuu rahvanimetused (nt põdrasammal) ja peamised kasutusvaldkonnad rahvameditsiinis. Teeleht – lõikehaavade verejooksu sulgemiseks. Teelehe lehtedest valmistatud tee – rögalahtistav toime. Seemnetest valmistatud keedis – seedetrakti vaevuste vastu. Islandi samblik (põdrasammal, islandi käokõrv) – rögalahtistav toime. Põletiku- ja
Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal ...
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...
Contra Margus Konnula { Sündinud 22. märts.1974 Sündinud Võrumaal, Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Ta on käinud Urvaste algkoolis ja Kuldre 9. klassilises koolis. Tema loomingus on palju võru keelt Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter – 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardip...
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuli...
Krista Kartau F12 Eesti kaasaaegse kunstiteose analüüs Mall Nukke 06.12.1964 Tema varajased kollaazid ühendavad omavahel erinevaid kultuuritekste ja loovad uudseid tegelaskujusid, kelle eeskujuks on tuntud artistid ning ühiskonnategelased. Alates 2000. aastatest on kunstniku loomingu keskmes fotomontaazid ja õigeusu ikoonikunsti motiividest inspireeritud segatehnikas teosed. ,,Melody" 2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm Abstraktne teos kujutaks nagu ringlevat vinüülplaati. Antud töös domineerib eelkõige värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada. Koloriit maalil sin...
Harjus Harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas. Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes - kõige rohkem Narva jões, ka Ahja ja Piusa jões ning piiratud hulgal vähestes Põhja-Eesti jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed-liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad ning nende vastsed, väikesed kalad (lepamaimud) ning lõhemari, juhul kui lõhi õnnetul ...
Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga vaheldusrikas. Rahvuspargi metsad on mitmekesised, kuid kõige rohkem on esindatud mänd. Rahvuspargis on palju haruldasi taimi, millest tuntumad on kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele,
küüslauguga. Maitsestatakse kartuleid, kala, seeni, segasalateid, hakklihakastmeid, pastaroogi Tüümian Ravimtaimena, kulinaaria. Aed - liivatee Supid, hautised, lihatoidud, vorstid, tomatikastmed, puljongid, lambaliha. Pune Harilik pune, Grillitud liha ja kala, oregano ühepajatoidud, kastmed, supid, hakklihatoidud, maks, neerud, seenetoidud, salatikastmed, pizzad, kuklid, sepikud, ürditee,
Contra Koostaja: Märt Mõtus Rannu Keskkool 12. Klass 22.10.2010 Kodanikunimi: Margus Konnula Sündinud 22. märtsil 1974 Võrumaal Urvastes Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Hariduse omandamine 19811984 õppis Urvaste Algkoolis 19841989 õppis Kuldre 9klassilises koolis Antsla Keskkoolis 19891992 Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 Tegevusalad 1994. aastal kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre koolis Postiljonina Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Vabakutseline kirjanik ja stsenarist 20042008 Urvaste Valla Lehe toimetaja Alates 1997 aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige Tööpõld teles ETV telesarja "Hajameelselt abielus" üks tsenaristidest ETV telesarja "Elolinõ" saatejuht ETV saate "Erisaade" üks saatejuhtidest Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üür...
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..........................................................................
Thymus vulgaris Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine, alusel puitunud igihaljas poolspõõsas VARS puitunud, püstine või tõusev, harunev LEHT kitsad ja kõvad, äärtest veidi rullis, seepärast näivad nõeljatena ÕIS valkjad, roosad või lillad, õied koondunud männastesse SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike Ajalugu Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liiva- teepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Eestlased on teda kasvatanud aedades. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahasid haigusi välja. Kasvatamine aed-liivatee on vähenõudlik igihaljas põõsas. Pärast istutamist nõuab vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada. Kuigi aed-liivatee
kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika, (235 ha) on suhteliselt väike, kanarbiku ja sinikaga. Ning kuid sellele vaatamata näeb puudeta peenrail kasvab pigem seal kõike, mis kõrgsoole ehk kukemarja, murakat, rabale iseloomulik
Ravimid Farmakon, artism, rahvapäraselt ka rohi, ravimtoimega aine, mis organismi manustanuna muudab selle talitust. Ravim võib olla ka mürk. Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid...
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga palju...
Laagri Kool Ravimtaimede uurimustöö Juhendaja: Jaana Tooming Valmistas: Rasmus Liiv Sisukord: 1. Ravimtaimed 2. Ravimtaimede kogumine 3. milleks kasutatakase erinevaid ravimtaimede osi 4. Ravimtaimede kuivatamine 5. Ravimtaimede säilitamine 6. Ravimtaime teed 7. Miks tehakse ravimtaimeteed? 8. Kõige enim kasutatud ravimtaimed 9. missuguste taimedega võib teha ravimtaimeteed ja millistega ei tohi Sissejuhatus: Ravimtaimi kasutati juba tuhandeid aastaid ja kasutatakse veel tuhandeid aastaid. Ravimtaimed on taimed, mis ravivad erinevaid haigusi või kui kukud rattaga sõites ja veri on väljas, siis aitab ka ravimtaim. Ravimtaimed: Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid ...
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valg...
Kalade looduskaitse Eestis Eestis on 40-st (neljakümnest) kalaliigist seitse liiki kaitse all. Neist mitte ühtegi liiki ei kuulu esimesse kaitsekategooriasse ja ka teises kategoorias on neid väga vähe- vaid kaks liiki: tõugjas ja säga. Säga elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Lõuna-Soome sügavates mudase põhjaga jõgedes ja järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on rünnanud veelinde kui ka vees ujuvaid koeri. Kui säga on märganud oma järgmist ohvrit, imeb ta [säga]oma ohvri koos veega kõhtu. Kui ohver on suurem ja tugevam, võib ta veel säga kõhuski rabeleda. Säga võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Tavaliselt on sägad muidugi väiksemad. Nad on kõhupoolelt heledad aga seljalt rohekad või koguni must...
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend -...
Margus Konnula Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................5 Lisad...........................................................................................................................................6 Lõpetus.......................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
külluses C-vitamiini, mis on eluliselt vajalik põrnale ning kogu vereloomesüsteemile tervikuna. Et põrn puhastaks korralikult verd, peab iga päev tarbima ligi 2 liitrit vett. Kui te ei peleta õigeaegselt janu, pakseneb veri ja kasvab jääkainete kontsentratsioon ning siis on neid filtreerida palju raskem. Põrn saab paremini hakkama oma loomuliku filtri kohustustega pärast aroomiteraapiaseansse. Selleks sobivad sidruni, bergamoti, greibi, sandli, aniisi, liivatee, eukalüpti, mandariini ja kummeli eeterlikud õlid. Lisaks saab ennetada põrna ebeefektiivset toimimist vaktsineerimisega. Näiteks enne ekskootilistesse maadesse suundumist. Troopilise malaaria puhul hävivad erütrotsüüdid, põrn täitub neist ning suureneb, seejärel aga langeb hoopis rivist välja. Kavatsedes külastada niiskeid subtroopilisi ja troopilisi maid, tundke huvi, kas teie hotellis tehakse spetsiaalset putukatõrjet -- need hotellid, kus peetakse
5 vürtsi 5 ürti. Ülle Schönberg TT12 2012.a. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Vürtsid, mida armastan! Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi. Kasutatakse Idamaised liha-, kana-, kala ja vähitoidud Põrsaliha Köögiviljatoidud, marinaadid, koogid, pudingud, jäätis ja joogid Keeksid, küpsetised ja piparkoogid Eelroad ja magustoidud Hapupiim, õun, pirn Kaneel Kuulub loorberiliste sugukonda Kaneelikoore õhukesi torujaid kihte kasutatakse kas tükkideks murtuna või jahvatatult Antiseptiliste oma...
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
harilik palsamipuu, sabina kadakas, lamav talihali. Vannivees kasutamisel tasub olla ettevaatlik aniisi, bensoe, kampri, nelgi, eukalüpti, ingveri, kadaka, musta pipra, piparmündi, salvei, piparrohu, rohemündi, liivateega- mitte kasutada üle 1-2 tilga korraga. Nahaärritust ja allergiat võivad nahaga kokkupuutel tekitada: aniis, bensoe, kamper, nelk, eukalüpt, ingver, kadakas, must pipar, piparmünt, salvei, piparrohi, aedpiparmünt, liivatee. Liigse ning liiga tiheda kasutamise puhul võivad tundlikku nahka ärritada ka järgnevad õlid: pimendipuu, kardemon, salvei, till, jasmiin, kadakas, sidrun, lõhnav litsea, leeskputk, mimoos, apelsin, mänd, roos, rohemünt, harilik palsamipuu, ylang-ylang. Lahjendamata kujul võivad nahavigastusi tekitada: suhkrukask, boldopuu, kamper, hiina kaneelipuu, kaneel, nelk, ingver, kadakas, piparmünt, must pipar, pimendipuu, liivatee. Esimeste raseduskuude jooksul on
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
1. NIMETUS Lavendel - Lavendula (ld.k) 2. PÄRITOLU Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses. Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3...
päiesepaistelin 20x15- Majoraan Huulõileine 1 e koht 0,2 cm 20 lubjarikkad 25-30 Köömen Sarikaline 2 liivsavipinnas 1 cm cm Tüümian ehk Aed- Mitmeaa kerge, kuiv, 20x20 liivatee Huulõileine stane lubjarikas 1-2 mm cm haritud ja parajalt niisket Mitmeaa toitainerohket Estragon Korvõieline stane mulda 6,2 kerged, liivane
Haapsalu kutsehariduskeskus Kokk Ib 5.toiduainet referaat Juhendaja: Merle Zibo Koostaja: Jaanika Andron Uuemõisa 2008 Sisukord 1.Safran ................................................................................................................................................3 2.Basiilik - imelise jõuga taim .............................................................................................................4 3.Rosé Pipar..........................................................................................................................................5 4.Vanill..................................................................................................................................................6 5.Koriander.............................................................................................................
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
Contra Eluloolist Contra kodanikunimi on Margus Konnula Contra on sündinud 22.03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paro...
Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-E...
LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju ja maitse Enamasti rohelised, mõnel Kasutatakse enamasti toorelt. Vanad roomlased ja varieerub olenevalt liigist. liigil ka punased. kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena. Tänapäeval kasutatakse ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
