Süsiniku allotroobid: allotroopia-nähtus kus üks ja sama keemiline element moodustab mitu erinevat lihtainet. ; Süsiniku peamised allotroobid on: teemat ja grafiit Süsi: tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul moel. Koosneb peamiselt peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldada erinevaid lisandeid. Ei ole süsiniku allotroop. Süsiniku allotroopidega võrreldes keemiliselt aktiivne. Ei lahustu lahustes. Ei reageeri toatemperatuuril peaaegu ühegi teise lihtaine ja ühendiga. Kõrgel temperatuuril reageerib metallielektronide ja vesinikuga. Söega reageerimine:kõrgel temperatuuril reageerimine metallide oksiididega: CuO + Cu – Cu + Co; kõrgel temperatuuril reageerimine vesinikuga: C + 2H_2 – CH_4: hõõguva söe reageerimine veega C + H_2O – CO + H_2 Aktiivsüsi: aktiivsüsi-Hapniku juurdepääsuta puidu kuumutamisel tekkinud süsi, mis on eelnevalt puhastatud veeauruga läbipuhkumisel
referaat Tseesium Sisukord Elemendist üldiselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 3 Omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 4 Leidumine looduses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Andmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . ...
Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused. Mis on lihtaine ja mis on liitaine? Lihtaineks nimetatakse ainet mis koosneb ühest elemendist (NÄITEKS H2,O2,O3) Allotroopia- Nähtus, kus 1 element ilmneb mitme lihtainena. Allotroopiat põhjustab aatomite erinev arv molekulis (O2,O3) aatomite erinev paigutus kristallis. Lihtaineid tuntakse üle 500.
JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C ·
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
KEEMIA KT keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
Aatommass(Ar)amü-aatomi mass aatommassiühikutes.Molek ulmass(Mr)-molekuli mass aatommassiühikutes.Li-7,Na-23,Se -79.Lihtaine koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest .Lihtainena esinev metall koosneb ainult metallilise elemendi aatomitest.Lihtainena esinev mittemetall koosneb ainult mit temetallilise elemendi aatomitest.O2-hapniku molekuli valem ,N2-lämmastiku molekuli valem.H-üks vesiniku aatom.Arv va lemi ees-kordaja e.koefitsent.2O-kaks hapniku aatomit,2O2 -kaks hapniku molekuli.Lihtained-üksikud aatomid(väärisgaasid -He,Ne,Ar),molekulid(gaasilised-H2,Cl2,F2),kristalsed ained( aatomitest-Si,B.Molekulidest-väävel,fosfor).Liitaine koosne b erinevate elementide aatomitest(vees-elemendid-vesinik,h apnik.Lihtainena-gaasilised,liit.-vedelad).Süsih.-süsinik,hapnik .H2O-2vesinikku,1hapnik.NaCl-naatriumkloriid,Fe2O3-raudoksiid.
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Ü...
Tallinna Rahumäe Põhikool Magneesium Nele Reimets 8A Tallinn 2/15/2011 Magneesium Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis, IIA rühmas. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Magneesium lihtainena Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Reageerimine külma veega on väga aeglane. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Ta reageerib ka paljude teiste elementidega. K...
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega.
Keemia kordamisküsimused 1. a) ained liht- & liitained b) lihtained metallid & mittemetallid 2. a) lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise eslemendi aatomitest b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused
Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul, ioon, lihtaine, liitaine, alus(hüdroksiid), leelis, hape, oksiid, sool Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest
tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Oma värvuse tõttu klooriks nimetatud gaasi mürgisus on seotud tema suure keemilise aktiivsusega, reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm põhjust: kloriidide suur sidemeenergia, suur elektronafiinsus, Cl
...................................................................................................9 Sissejuhatus Mina teen oma referaadi kloorist ning kuna see on üks aktiivsemaid keemilisi elemente, siis on kindlasti huvitav ja kasulik tema kohta rohkem uurida. Kloor on VIIA rühma 3. perioodi mittemetall. Kloori tähis on Cl ning ta kuulub halogeenide hulka. Kloor on rohekaskollase värvusega gaas. Töö käigus sooviksin kloorist rohkem teada saada. Kavatsen uurida tema kasutusaladest, lihtaine omadustest ning kindlasti oleks huvitav rohkem teada tema funktsioonidest inimorganismis. Samuti tahaksin rohkem teada kloori ühenditest. 2 Kloori avastamine Sõna "kloor" tuleb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähedab kahvaturohelist. 1648. aastal sai saksa keemik ja arst Johann Glauber niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu
1. aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron- aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron- elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) 3. Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood- tabeli horisontaalne rida * rühm- tabeli vertikaalne rida 4. Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) ...
Kuna nendevahelised jõud on väikesed, on nad alalises Liitaine koosneb erinevate elementide aatomitest N: H2O, HCl Elemendid püüavad reaktsioonides omandada väliskihile 8 korrapäratud liikumises (kaootiline). Gaasides on kaugused jne. elektroni rida nim.oktetiks OKTETT. molekulide osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide Molekul lihtaine või ühendi väiksem osake, mis eksisteerib Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui vastastik toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles iseseisvalt, säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama neid liita okteti tekkimises. gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest,
Mõisted: 1. Aatom aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe 2. Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O 3. Ioon aatomite rühmitus, mille laeng on + või Li+ Cl- 4. Puhas aine koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja elektronide liitja (mittemetall) O 14
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...
! Lihtaine omadused: ! Lämmastik on õhu peamine koostisosa. Lämmastik on tavatingimustes maitsetu, lõhnatu ja värvitu gaas. Ta on vees vähe lahustuv ning õhust veidi kergem. Kuna lämmastik on vedelal kujul -196 kraadi juures, siis kasutatakse vedelat lämmastiku külmutusainena nii toiduainetööstuses, meditsiinis ja muudes kohtades, kus on vaja kiiret külmutamist. Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. ! Väävelhappe tootmine: Ty Ajalooliselt toodeti lämmastikhapet salpeetri kuumutamisel väävelhappega. Saaduseks on üks vesiniksool (naatriumvesiniksulfaat) ning lämmastikhape. See protsess oli kasutusel juba 17. sajandist. Lämmastikhappe aurud, mis kuumutamisel eralduvad juhitakse vesijahutusega vastuvõtjasse, kust s...
Cu(OH) vask(I) hüsroksiid NaOH-üks tugevamaid leeliseid,valge tahek aine,mis lahustub hästi vees,lahustudes erladub palju soojust,seebivesi Ca(OH) kalitsiumhüdroksiid,kustutatud lubi,seda saadakse ,kui kaltsium oskiidile vähe haaval vett lisada. CaO-kustutatud lubi SOOLAD: Cl- -kloriid So2- -sulfaat NO- -nitraat PO2- -fosfaat CO2- -karbonaat NaCl-naatriumkloriid ehk keedusool CaCl-kaltsiumkarbonaat ehk marmor K PO kaltsiumfosfaat 4. oksiidi teke( lihtaine+hapnik) lihtaine reageerib hapnikuga 4Li + O = Li O 2Ca + O = 2CaO 2C + O = 2CO Hape+alus Metall+hape Oksüdeerija ja redutseerija määramine 5. 6. pH näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happeline keskkond näitab, et lahuses on ülekaalus vesinikioonid.Mida happelisem on lahus, seda suurem on temas vesinikioonide sisaldus. Happelises lahuses pH<7 Neutraalne lahus sisaldab H+ ja OH- ioone võrdselt ja seejuures väga vähesel määral. Neutraalses lahuses pH=7
Alumiinium Hanna Vahter 9.klass Muhu Põhikool Al ajaloolist, põnevat Avastas saksa keemik F. Wöhler 1827 a. Algselt oli Al väga kallis On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused Kuulub aktiivsete metallide hulka Õhus olles püsib toatemperatuuril muutumatuna Reageerib hapetega ja leelistega (amfoteersus) Reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt mittemetalli...
Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND Keemilise reaktsiooni valem näitab reaktsioonist osaavõtvaid lähteaineid ja saadusi. Ja see iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu. Aine massi jäävuse seadus: Reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga.
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest
- aatom- livike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. - ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest. - liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. - sool- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (hape) anioonidest. - indikaator- aine, mis muudab vrvust lahusele happe vi aluse
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahuses...
9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete rakendused argielus/ tööstuses/ põllumajanduses, igapäevaelus kasutatavad nimetused- O2; H2; H2O - põhjalikumalt; Fe; Al; CO2; SiO2; HCl; H2SO4; NaOH; Ca(OH)2; NaCl; NaHCO3; CaCO3) 10. Keemiakatsed ja ohutus (laborivahendid, laboris käitumise reeglid, ohutusmärgid) 11. Keemia põhimõisted (eriline tähelepanu mõistetel puhas aine, liitaine, lihtaine, molekul, aatom, ioon) Aatom Aine Alus Aatomi tuumalaeng Aine hulk Aluseline keskkond Aatomimudel Aine massi jäävuse Anioon Aatomituum seadus Asendusreaktsioon Aatomnumber Aine omadused Aurustumine
Süsinik asub IVA rühmas Süsiniku aatomnumber on 6(aatomituumas on 6 prootonit) Elektrone on samuti kuus ning need asuvad kahel elektronkihil Süsinik asub teises perioodis Süsinik looduses Süsinikku leidub liht- ja liitainena Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena)
Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on ...
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ...
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8 p= 1 é= 8 é= 1 n=8 n= 0
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...
Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID b) Oksiidi reageerimine veega Aluseline oksiid + vesi ALUS Happeline oksiid + vesi HAPE c) Neutralisatsioon (aluse ja happe vaheline reaktsioon, tekib sool ja vesi) Alus + Hape SOOL + vesi
neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus). MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (metalliläige, haprad, juhivad halvasti soojust ja elektrit, kõrge elektronegatiivsus). AINE VALEM väljendab liht- ja liitaine koostist. INDEKS näitab aatomite arvu molekulis ja ioonide arvu ioonühendi valemis.
jahutusvedelikud, id propellandid PVC torud ja freoonid põrandakatted F- hambapastades pleegitusained Broom värvainete tootmine Ravimid AgBr fotograafias veepuhastuses Jood Meditsiinis AgI fotograafias Keedusoola lisandiks Kloor Cl Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Fluor F · Fluor, kui lihtaine raske gaas, terava lõhnaga nagu kloor ja osoon. · Värvuselt on kollane. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Inimkehale mõjub fluor söövitavalt. Jood I Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena.
ALUS aine, mis liidab vesinikioone HAPE liitaine, mis koosneb ühest või mitmest vesinkust ning happe anionist SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma
26.Korrosioon – Metallide hävinemine keskkonna toimel ( raua roostetamine) 27.Indikaator – Aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel 28.Keemiline element – Kindla tuumalaenguga aatomite liik 29.Molekul – Aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest 30.Keemiline side – Aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks 31.Lihtaine – Koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest 32.Metall – Lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused ( läige,elektrisoojuvus ) 33.Mittemetall – Lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 34.Liitane - Aine, mis koosneb mtme erineva keemilise elemendi aatomitest 35.Oksiid – Koosneb kahest elemendist , millest üks on hapnik 36.Alkohol – Süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud he või mitme hüdroksüülrühmaga 37.Süsivesik – Aine, mis koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust ning kus H ja O aatomite
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).---...
Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb molekulidevaheline side Allotroobid on lihtaine teisendid, mis erinevad 1teisest struktuuri või aatomite arvude poolest molekulis Isomeerid on liitaine teisendid, mis erinevad stuktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad 1teisest neutronide arvu poolest aatomtuumas Ioonid on laenguga aatomid või aatomite rühmitused Radikaalid on paardumata elektroni sisaldavad osakesed Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest
( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape
Ühised ● Tahked ● Läikega ● Head soojusjuhid ● Head elektrijuhid-Sest metallidel on poolvabad elektronid ● Plastilisus ● Ei lahustu Erinevad ● Kõvadus ● Sulamistemperatuur ● Tihedus ● Magnetilised omadused NB! Mida suurem on aatomiraadius, seda väiksem on sulamistemperatuur, sest seda nõrgem side aatomite vahel 2. Metallide keemilised omadused - lihtaine metalli reaktsioonid on redoksreaktsioonid 1) Reageerivad leelistega ● Reageerivad ZN ja Al Zn + KOH + 2H2O -> K [Zn(OH)3] + H2 2Al + 2KOH + 6H2O -> 2K[Al(OH)4 ] + H2 OH järgi tuleb ühe võrra suurem oa, sest k on ka Alumiiniumi puhul reageerib enne oksiid, siis vesinikku ei eraldu, muu on sama. Ja alles siis reageerib metall ise 2) Reageerivad soolalahusega a) Aktiivne metall + soola vesilahus 2K + CuSO4 + 2H2O -> K2SO4 + Cu(OH)2 + H2 1
oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga. eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub soojust nt. CaCO3 lagunemine reaktsiooni kiirus on aeg, mille jooksul 1 g ainet reageerib
KEEMIA PÕHIMÕISTED! 1. Keemia aine- keemia on teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemia uurib keemilisi elemente ja nende ühendeid. 2. Molekulaar-atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest. 3.Puhas aine- aine, mis ei sisalda lisandina teisi aineid (puhas vesi, puhas NaCl jt) Füüsikalised omadused: keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, värvus, lahustuvus vees Keemilised omadused: reageerimine lihtainetega (hapnik, vesinik jt), keemiliste ühendite moodustamine. 5. Segu- koosneb mitmest ainest (õhk koosneb hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist) 5. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Elemendid on näiteks: vesinik, hapnik, süsinik, väävel jne. Senini teatakse 110 elementi. Elementi iseloomustavad tuumalaeng, elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste jt. Keemilised elemendid jaotatakse: metallid, mittemetallid ja poolmetallid. 6...
Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha...
Indeks näitab molekulide arvu aatomis. Keemiline valem on elementide sümboloitesy ja i deksidest koosneva aine tähis, mis väljendab aine koostist. Aine valem väljendab 1) Aine kvalitatiivset koostist (millistest elementidest aine koosneb) 2) Kvantitatiivset koostist (milline on erinevate keemiliste elementide vahekord antud aines) NB! Värisgaasid ja metallid koosnevab aatomitest, nende ainete kõrval tähistab elemndi sümbol ka lihtaine valemit. Lihtaine protsendiline koostis. 1) tervikuks võtame alati liitaine molekulmassi, mis vastab 100% elemendi massiosa 2) elemendi sisaldus % = liitaine molekulmass * 100% Mr (FE2O3) = 2 * 56 + 3 * 16 = 112 + 48 = 160 %Fe = 112 : 160 * 100 = 70 %
Lämmastik ja fosfor Kristi Kurvits ja Marten Lillemäe Tartu Kommertsgümnaasium 10a Lämmastik Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete,
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14
intelligentsuse arengut. Kasutamine · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Vereasendajana ja narkoosivahendina. Kloor Kloori avastamine: Kloori kui lihtaine avastas 1774. aastal Rootsis teadlane Carl Wilhelm Scheele, kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe segu mineraal pürolusiidiga. Paiknemine: Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. See asub perioodilisustabelis VIIA rühmas, mille moodustavad halogeenid. Sümbol: Cl Omadused Keemilised omadused: Kloor on väga aktiivne keemiline element reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Füüsikalised omadused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
