Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kreiskool" - 116 õppematerjali

kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast
thumbnail
3
docx

Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162)

Oli samuti tasuta, kuid kihelkonna koolid asusid kodudest kaugemal, mis tõttu oli vaja lapsele elukohta, riietust, õpikuid jne. Õpiti lugemist, kirjutamist, laulmist, kehalist kasvatust, hiljem ka ajalugu ja geograafia. Samuti tööõpetust ja käsitööd. Kihelkonnakooli lõpetanul oli võimalus asuda tööle vallakooli õpetajana. Väga vähesed saadeti kihelkonna kooli, kuna see oli siiski kallim vallakoolist. Gümnaasium või kreiskool Järgnes kihelkonnakoolile. Olid mõeldud eelkõige aadlile, kuna talupoegadel polnud võimalusi ega raha oma lapsi sinna üldjuhul saata. Olid tasulised koolid, oli olemas õppemaks. Lapsele elukoht, riided, söök, õpikud jne. Ülikool Läksid lapsed peale gümnaasiumi. Eestlastest jõudsid sinna vähesed. 19. sajandil algas eestikeelsete raamatute ja ajalehtede väljaandmine. Otto Wilhelm Masing ­ ,,Maarahva nädalileht", ilmus vaid mõned numbrid. Tõi eesti keelde õ-tähe...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vene ja Rootsi aeg

aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani Vene ajal 19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus. KIRJAPILT NING GRAMMATIKA 19...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajalugu mõisted ja küsimused

Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ärkamisaeg

Piiramatu kuninga võim -absoluutne monarhia Asumaa -koloonia Vägivalla võim -diktatuur Läti enamlased -Läti kütid Koosta 19. saj. keskpaiga koolisüsteemi skeem (mis keeles õppetöö toimus) vallakool (eesti k.) >> kihelkonnakool (eesti k.) >> kreiskool (saksa k.) >>gümaasium (saksa k.) >> Tartu ülikool (saksa k.) Iseloomusta C.R.Jakobsoni elu ja tegevust. http://www.abiks.pri.ee Tartus sündinud ja Tormas kasvanud rahvusliku liikumise tähtis tegelane. Sai tuntuks 1863. aastal Vanemuises peetud isamaakõnega. Ostis Vändra lähedale Kurkjale talu ning osales põllumajandusseltside töös. 1878.a. hakkas välja andma ajalehte Sakala...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kultuur

1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. Hariduselu Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool , kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks...

Ajalugu
337 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Lõuna-Eestis lisandusid õigeusu maarahvakoolid. 1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Eestikeelset kirjasõna iseloomustas ilmalikue kirjanduse võidulepääs. Anti välja ajakirju ja ajalehti...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Esimene üldlaulupidu Eesti Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste Selts komiteed Aeg 1869 1860ndate algus 1872 Eestvedajad Jannsen, Koidula, Jaan Adamson, Hurt, Hurt, Jakobson Hurt, Jakobson Jakobson, Köler Eesmärk Tähistada pärisorjuse Luua eestikeelne Eestikeelse kirjasõna, eriti kaotamise kreiskool kooliõpikute 50.aastapäeva väljaandmine, rahvaluule ja vanavara kogumine, eesti keele arendamine Tulemus Kasvas eestlaste 1874 osteti maja Levis uus kirjaviis, ühtekuuluvustunne, Põltsamaale, 1888 mahukas ja ulatuslik...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni

aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool > gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisuko...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjanike tabel

muistendid.(emajõe Suri sünd, koit ja hämarik kopsutuberkuloo jne). Hakkas looma si. Kalevipoja muistendeid. Friedrich (1803- Kreiskool . Tartu Almanahh ­,,Ma-ilm Tema vanemad Eesti Reinhold 1882) Ülikooli ja mõnda, mis seal ei olnud lihtsad rahvuseepos Kreutzwal 79.a arstiteaduskond. sees leida on". Jutud talupojad. e looja. d olid kirjutatud Tutvus kaasaegsetele eesti Faehlmanniga, lugejatele...

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

1802.aastal asutati Rahvahariduse Ministeerium. Ministeerium töötas välja uue koolikorralduse alused. 1803. aastal kehtestati " Esimesed rahvahariduse eeskirjad", mille põhjal Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Neist iga eesotsas seisis ülikool ( Moskva 1755, Tartu 1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma ühtne koolisüsteem. Määrati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. 1802. aastal avati uuesti Tartu ülikool. Lane- Euroopast kutsutud õppejõud tõid kaasa uusi ideid ja mõneks ajaks muutus Tartu ülikool valgustusideede jätkajaks uuendatud kujul. Baltimaade hariduselu hakkas uue seaduse alusel juhtima ülikooli 7-liikmeline koolikomisjon. Kogu õpperingkonna koolielu korraldamiseks kehtestati 1804.aastal " Määrused Tartu keiserlikule ülikoolile kooliringkonna järelvalve kohta". Koolikomisjon võttis tõsiselt päevakorda maarahvale...

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917

Tulemuslikud muutused leiavad aset 19. sajandi I veerandil, täpsemalt Aleksander I valitsusaja alguseks. 1802. aastal loodi riigi hariduselu juhtimiseks rahvahariduse ministeerium. Vene impeerium jagati ka õpperingkondadeks. Iga ringkonna eesotsas pidi olema ülikool ning see tähendas seda, et liskas Moskva ülikoolile tulid haridusmaastikule ka teised ülikoolid (1802 Tartu Ülikool). Ülikool gümnaasium kreiskool kihelkonna kool. Nikolai valisemise ajal ülikoolide autonoomiat kärbiti. Võetakse ette katsed Tartu Ülikooli venestamiseks.' // Tsensuur. Riik kontrollis kirjasõna, seda, mida välja anti. Trükitoodang oli kindlasti suurem kui paljudes teistes riikides ning tegelikult saame tsensuuri puhul rääkida kahest tasandist siseriiklikust ja Konspekt on kirjutatud subjektiivse vaatepilguga ning võib sisaldada vigu. Autor ei võta endale mingisugust vastutust...

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Talurahva seadused ja ärkamisaeg

See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud 1868- tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad mis Rootsi ajal: arsti;õigus;usu ja filosoofia teaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles. Kuulsamaid õppejõude oli Karl Ernst von Baer-embrioloog. Hakkas ilmuma ka eesti keelset kirjandust nt. Otto Wilhelm Masingu nädala leht ning ka FR.R.KREUTSWALD-"Maailm ja mõnda, mis seal on". Ilmus ka eesti keele grammatika 1843.aastal kuusalu kirikuõpetaja poolt...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Venemaa 19. sajandil

Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool , kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Jakob Hurt

07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 1849­1852 Põlva kihelkonnakool · 1853­1854 Tartu kreiskool · 1855­58 Tartu gümnaasium · 1859­1864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eduard Vilde

1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg 1906 ajakirja ``Kaak`` toimetaja (Soome) 1904-1905 Tartu ajaleht ``Uudised`` 1901-1904 Tallinna ajaleht ``Teataja`` 1898-1901 Tallinna ajaleht ``Eesti postimees`` 1897-1898 Narva ajaleht ``Virmaline``...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Baltisaksa roll eestlaste ajaloos

Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vene aeg

suhtumine kirikusse: oma artikliga kiriku vastane, sõdis ülemäärase usuõpetuse vastu. suhtumine sakslastesse: alguses hästi tänu emapoolsele mõjutusele oli ta saksa võimus kasvanud, aga samas tahtis baltisakslaste võimu tühistamist ja võitles sakslaste vastu. panus liikumisse: Sakalaga ajakirjanduse edendamine, edendas majandust, põllumeeste selts. Jakob Hurt ­ haridus: Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu ülikooli usuteaduskond. ametid: Vanemuise selts, Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, kirikuõpetaja Otepääl, Aleksandriakooli komitee president. suhtumine kirikusse: hästi, sai usulise kasvatuse ja ta sai kirikuõpetaja koha, Lutheriusu pooldaja. suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist ,,Meie maal" kuid otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne....

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eduard Vilde

ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Linda Jürmann Huvialad: näitlemine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,,Kus sandid saia söövad" ,,Naer on terviseks" ,,Kõtistamise kõrred" Need jutukogumikud tõid talle Nalja Vilde hüüdnime. REALISM ,,Raudsed käed"...

Kirjandus
286 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Friedrich Reinhold Kreutzwald - presentatsioon

aastal Vabakirja sisu · Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest · Aidamees Johann Reinholdsohn on koos järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti · Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald · Perekond võib endale elukohta valida · Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a Rakveres 1815-1818 Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon) Esimesed koolid - Rakvere 1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool 1817: Rakvere kreiskool ­ õppekeeleks saksa keel ­ õppemaks ­ kulud õpikutele, korterile, kostile Pere ei jõua poega lõpuni koolitada Äriõpilane Tallinnas 1818 Tallinn, Joh. Hau guass 1820. aastaist Kreutzwald iseendast " ... Mind anti ühte Tallinna kaubamajasse õpilaseks (1818). Aasta pärast leidis minu peremees, et mul kaupmeheametiks põrmugi...

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik ärkamine Eestis

sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid sead...

Ajalugu
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun