Millega tegeleb kvantfüüsika/optika? Valgusnähtuste seletamisega, mida laineteooria ei seleta.FOTOEFEKT elektronide ,,väljalöömine" ainest valguse toimel.Millal tekib fotoefekt? Valgus vabastab metallist elektrone. Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviis...
ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mistlik alustada mustandiga. Kigepealt mtesta teema lahti ja koosta mrksnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade jrjekord. Ava teema mrksnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka phiseisukohad ja konkreetsed nited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline mratlus, ajalooline taust . Alateema (nited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvte: jreldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lhike kokkuvte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest mrk-snadest koos mningate lesthendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud ph-jendusi. Mustandi kirjutamine on aeganudev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vas-tuse saamisel otsustava thtsusega. Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist
) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva
ei anna le 13 punkti 25-st. Essee peab omama hte keskset ksimust kuna tmaht on lhike, siis t struktuuri ja kontseptsiooni selgena hoidmiseks tuleb keskenduda ksnes hele probleemiasetusele. Antud probleemiasetus tuleb esitada juba t alguses konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d. jrgneva essee teemaarenduse struktuuri lhilevaade. (Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna
tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemale). 2. T planeerimine Vid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vhem, tee kava. Mtle lbi teema vtmesnad. Kirjuta vtmesnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. 3. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvte 4. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 t pikkusest). Seleta lahti vtmemisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline mratlus. Pstita probleem (ksimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, snasta see ikkagi mber. o Vldi ksimust, millele on vga kerge heselt vastata. o Vldi ksimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipstitus nuab vrdlemist, analsi, seostamist, phjendamist. o J teema raamidesse.
SISU KOKKUVTE(pal tnava poisid) 1)Raamatu tegevus toimus Ungaris,Budapesti relinnas. 2)Raamatus kirjeldatakse kahe poistekamba tegemistest. 3)Pal-tnava poisid olid loonud oma Kitihingu ja nad kantsid puna-rohelisi mtse. 4)Nende kogunemispaigaks oli krunt,tis ehitamatta maatkke. 5)Krundi krval oli teine maatkike,sellel oli aurusaeveski. 6)Krunt oli tis puuriitu,see oli teline labrint. 7)Viis-kuuskmmend kitsast tnavat,teline poiste paradiis. 8)Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kik punaseid spordisrke. 9)Kuna botaanimaaias ei saanud palli mngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tnava poistele sja, ning vitjad pidid krundi endale saama. 10)Pal-tnava poistel oli hea sjaplaan ja nemad vitsid. 11)Kahju oli,et kik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama. 12)Ka botaanikaaia poistel lks pahasti. 13)Nad tegid saarel suurt mra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast vlja. 14)Saar aga s...
Report NB: "Report"'i peab kirjutama ametlikus keeles. Ei tohi kasutada lhendeid nagu don't, it's, aren't ning tuleb kasutada ametlikku keelt. 1.Sissejuhatus: Seleta lahti eesmrk. Viksid alustada nii: The aim of this report is (to analyse/to describe/to compare/to recommend) Kirjuta mille phjal "report" on tehtud The report is based on... The report is based on facts taken from... ja vimaluse korral vib lisada kui paljusi inimesi ksitleti ja millal ksitlus lbi viidi. 2.Esitamine, tsiteering, kommenteerimine, analsimine. Plaani "report", jaota see osadeks. Vid kasutada ka alapealkirju, et lugeja saaks tervikliku informatsiooni. Vldi isiklikke tlusi. Kasuta "It" ehitust vi passiivseid vorme. Niteks: It seemed.. it was found out..., it may/could be that..., it can be said that Tsiteerimiseks: In the words of.. As ... has said,... According to.. Viitamiseks: The diagram suggest that.. Kommentraatiks/analsiks Oddly.. In gen...
Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). ige lhidalt vib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest rgitakse kvalitatiivsel tasemel ja ldistatult. Jlgige, et arutelu oleks tielikult kaetud viidetega relevantsetele kirjandusallikatele. Kokkuvte Vga lhike kokkuvte kige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt, vlja arvatud juhul, kui mingi(te) suurus(t)e absoluutvrtus(ed) ise ongi keskse(te)ks tulemus(t)eks). Lhikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/vi sissejuhatuses pstitatud ksimustele. Kokkuvttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi, mida pole eelnevas ts mainitud. Sisukokkuvte (Abstract, eestikeelne resmee) 1 2 lehekljeline levaade tst, selle eesmrkidest, ksitlevatest
3.MUSTANDI KIRJUTAMINE. Mustandi kirjutamist on hea alustada kava tegemisest, samas ei ole see samm kohustuslik. Kui teada tpselt, millest kirjutada, siis on kava koostamine vga soovituslik. See muudab essee kirjutamise ladusamaks. Mustandi kirjutamisel peab silmas pidama essee lesehitust, see koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ning kokkuvttest. Sissejuhatus peab ratama huvi ning see ei tohi olla pikem kui ks lik, see peaks tutvustama phiideed. Hea kokkuvte meenutab teemaarendust ja phiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi mtlema. Kokkuvttes ei tohiks esitada uusi mtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mtteid teiste snadega. Essee teemaarendusligu esimene lause peaks olema reegel ehk ligu mte. Alles sellele jrgnevad phjendused, enda arvamus, anals ja nited. 4.STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise kigus peab autor hoolega lbi vtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb le lugeda ka teemaarendus, tuleks jlgida, et
Puðkin otsustas ettearvamatu lpuga teosele punkti panna. Arvatavasti silitas romaan nii parimal viisil oma teprasuse ja usutavuse. ratas mingil mral lootust alal hoidma ka kige lootusetumates olukordades, kuid jda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kttesaamatu ja kauge aastakmnete prast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Srast mtet viks kaugeimas sdamesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see elamist-olemist segama ei kipu. Mingi kokkuvte 2 Arvamus Huvitav raamat oli, huvitav sndmustik ja huvitavad karakterid. Kuigi oli vrsivormis, oli pris hea lugeda ja seegi polnud keerukas. Oli vga vhe asju, millest ma aru ei saanud. Huvitav oli jlgida tegelaste arengut ja omavahelisi suhteid. Vrrelda Oneginit ja Lenskit Onegin nis olevat, ja kllap oligi, elutdinud. Ta ei suutnud millestki rmu tunda, miski ei ninud teda kitvat. Ta ei suutnud he tegevuse juures kaua psida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Lenski armastas elu
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
ttas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem
Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada. Ta li ennast alatasa les ja oli ldse piiriasuka kohta vga tsiviliseeritud. Hetty oli kergekeelne ttarlaps. Ta oli Judithi de ja austas teda vga. Ta ei valetanud kunagi ja seega rkis ta alati kigest, mis sdamel. Kokkuvte: Hinnang loetud teosele: Hirvektt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik on hsti kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja kitumist. Lpupeatkid olid just need, mis mulle kige rohkem huvi pakkusid. Seda selleprast, et lpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb vimalus mtiskleda loetu le. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lpuks imbub vlja loo moraal. Olgugi et see lpptulemus siin pris kurb on
Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja
Mis on reklaam? Esimene loogiline samm sellele ksimusele vastuse leidmiseks oleks avada mni turunduspik ja lugeda: * Turunduse eesmrk on tarbija vajaduste ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettevtte turunduskommunikatsioonist. * Turunduskommunikatsioon on ettevtte suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks reklaamile kuulub selle miste alla palju tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadla...
Sissejuhatus: Referaadis on kirjutatud kolmest juhtimisteoreetikust, Douglas McGregorist, Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad kik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste pramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seejrel on tutvustatud nende teooriaid, mille poolest nad tuntud on. Lpetuseks on vrdlus kolme teoreetiku teooriate phjal. Eesmrk on leida sarnasusi ning erinevusi valitud motivatsiooniteooriates. Materjali otsin peamiselt internetist, kuid kindlasti peab vga palju inglise keelest tlkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal. Enne kirjutama asumist olen juba tutvunud internetis oleva materjaliga, seega on mul juba mingi ettekujutus olemas, milline peaks minu referaat tulema. Philisteks probleemideks vivad kujuneda materjali puudu...
Kik oli ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei pratud thelepanu. Autorite loominguvime pidavat olema taevalt prit. Autor vahendas taevaseid mtteid. Vanim teadaolev kirjutis on veeda Rigveda. Tekste pti endasi anda vimalikult tpselt plvest plve, et silitada algupra. Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg. Praanad on kokkuvte hindude usundist. Tantrad on lhemad ja konkreetsemad ksitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra. Suutra on aforismilaadne meelespidamist hlbustav lause. Samal ajal tekkisid rahvajutud. Rahvajuttudes kasutati raamjutustuse vtet. Raamjutustus he loo kigus jutustab keegi teise loo. HIINA KIRJANDUS Selle vanus on ligi 3500 aastat. Enamus kirjandusest prineb Huanghe kallastelt. Peamiselt religioosed tekstid ja ennustused
NIRVANA Sissejuhatus Nirvana oli bnd, mis li uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast...
1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
